news-image

Timor-Leste Avansa Ambisaun Dijitál iha Simpóziu ITU, Asegura Parseiria Xave Sira

Riyadh, Saudi Arabia — 31 Aug – 2 September 2025 - Ministériu Transporte no Komunikasaun Timor-Leste nian konklui ona envolvimentu ida-ne'ebé produtivu tebes iha ITU Global Symposium for Regulators (GSR-25) iha Riyadh, asegura parseria bilaterál no esplika estratéjia nasionál ida-ne'ebé klaru ba futuru dijitál inkluzivu.

Delegasaun ne'e, lidera husi Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel M.G. Manetelu, partisipa ativamente iha forum globál dahuluk kona-ba polítika dijitál, ne'ebé organiza husi Uniaun Internasional Telekomunikasaun (ITU) no Komisaun Komunikasaun, Espasial no Teknolojia Arabia Saudita (CST). Simpozio ne'e fornese plataforma importante ida atu fahe Timor-Leste nia progresu no aprende husi amigu internasionál sira.

Rezultadu prinsipál ida mak konfirma dalan kooperasaun bilaterál foun ida ho Reinu Arabia Saudita. Iha sorumutuk nivel aas ho Ministru Komunikasaun, Informasaun no Teknolojia Abdullah Alwaha, Saudi Arabia, parte rua konkorda atu estabelese forsa servisu tékniku ida atu dezenvolve projetu sira iha sistema edukasaun dijitál, telemedika no transporte ne'ebé matenek. 

Parte rua nemós aprova planu ida atu formaliza parseria ida-ne'e liu husi Memorandu Entendimentu ida no enkuadramentu dedikadu ida atu haforsa esperiénsia Timor-oan sira-nian iha área ICT no regulamentu dijitál sira.

Konkorrentemente, delegasaun ne'e hala'o diskusaun konstrutivu ho Republika Popular Xina, durante ne'ebé Timor-Leste konfirma ninia apoiu ba kandidatura Xina nian hodi organiza Konferensia Radiu Mundial ITU 2026 (WRC-26) iha Shanghai. Envolvimentu ida-ne'e reforsa kompromisu nasaun nian ba kooperasaun multilaterál iha ITU nia laran.

Sentrál ba misaun ne'e mak Ministru Manetelu nia diskursu iha Segmentu Nivel Aas Simpozio nian, iha ne'ebé nia detalla estratéjia nasionál Timor-Leste nian. Planu ne'e foka liu ba atinji konetividade universál liu husi investimentu públiku iha infraestrutura prinsipál sira no promove kompetisaun ba servisu millaun ikus sira, no mós halo transformasaun dijitál iha setór xave sira inklui governu dijitál, saúde, edukasaun, agrikultura no ekonomia dijitál sira.

"Ita-nia envolvimentu iha Riyadh subliña prinsípiu fundamentál ida: inkluzaun dijitál la'ós de'it kona-ba harii rede - ne'e kona-ba harii futuru sira," dehan S.E. Miguel Manetelu, Ministru Transporte no Komunikasaun. 

"Hodi hametin parseria estratéjika no halo inovasaun, ita asegura katak nasaun ki'ik sira mós bele mehi boot no asegura katak la iha sidadaun ida mak husik hela iha idade dijitál."tenik Ministru Manetelu

Ministériu sei hahú kedas formasaun forsa servisu tékniku ho parseiru sira iha rai-Saudi hodi halo projetu hirak ne'ebé identifika ona. Servisu ne'e mós sei hahú hodi elabora MoU fundamentál hodi hametin kuadru parseria. Informasaun sira ne'ebé hetan husi simpozio ne'e sei informa diretamente kona-ba implementasaun estratéjia dijitál nasionál ne'ebé la'o hela.

Kona-ba Ministeriu Transporte no Komunikasaun Timor-Leste (MTC): 

 MTK mak responsavel ba formulasaun no implementasaun polítika, regulamentu no estratéjia sira ba dezenvolvimentu setór transporte, komunikasaun no teknolojia informasaun iha Timor-Leste. Ninia misaun mak atu harii infraestrutura ida-ne'ebé modernu, efisiente no inkluzivu ne'ebé liga nasaun no dudu dezenvolvimentu sosio-ekonomiku sustentavel.