Notísia sira

News Cover

Ministru Manetelu Halo Teste Drive Ba Kareta Automátika Ne’ebé ho Sistema Teknolojia Autopilotu

Beijing, 16 Outubru 2025 - Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hamutuk ho ekipa Ministériu halo test drive ba karreta automátika ne’ebe ho Sistema teknolójia autopilotu iha Beiron Etrong International Exhibition & Convention Center, Beijing – Xina.

Iha sesaun test drive ne’e, Ministru Manetelu hamutuk ho Asesor Prinsipál ba Autoridade Nasional Teknolójia, Jose Lay koko karreta ne’ebe lao autopilotu iha estrada Beijing hodi hatene teknolójia ne’ebe promove dezenvolvimentu tipu indústria foun iha automotivó.

Husi kareta ho Sistema Intelligent Connected Vehicles hatudu katak ho avansu teknoljia ne’ebé Xina hatudu liuhosi ezibisaun ne’e hatudu Xina nia dezenvolvimentu teknoljia laís tebes no Xina lansa iha New Enegy Vehicles in the AI Era, hanesan saida mak lidér hosi kompaña automotíva Xina sira hateten iha sira nia preokupasaun kona-ba teknolójia ne’ebe lori mundu ba oin.

News Cover

Ministru Transporte No Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu Lidera Enkontru Preparasaun Konaba Ezekusaun OJE 2025 No OJE 2026

Dili, 21 Outubru 2025 - Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu akompaña husi  Xefe Gabinete MTK José da Costa, konvoka enkontru ho Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun, Constantino Ferreira dos Santos, Diretór Jerál Administrasaun Finansas, Aniceto Leto Soro, Diretór DNLAP, Nuno Alves da Costa, Xefe Gabinete Planeamentu Polítiku Kooperasaun Fernando Cruz, Diretora Nasional Orsamentu no Jestaun Finanseira no Xefe Planeamentu MTK, Marcal Pinto.

Objetivu husi enkontru ne’e atu halo preparasun no halibur informasaun atu fornese ba komiasaun E bazeia ba audiensia tersa horseik nian. 

OJE 2025 Ministériu Transporte no Komunikasaun sei halo konstruksaun ATCS sanulu resin ida iha Kapitál Dili, konstruksaun Halte bus, konstruksaun portu Cairabela Vemase Projetu kontrapartida no seluk tan.

News Cover

Komisaun C No D Parlamentu Nasional Marka Audíensia Ho Ministériu Transporte No Komunikasaun.

Dili, 22 Outubru 2025 – Komisaun C Parlamentu Nasional hanesan komisaun ne'ebé responsábilidade ba asuntu finansa públika no ekonomia, hanesan ezamina orsamentu jerál estadu no kontrola ezekusaun orsamentu. Komisaun ne'e mós halo fiskalizasaun ba iregularidade ka ezersísiu orsamentu, no Komisaun D Parlamentu Nasionál mak komisaun ne'ebé trata asuntu Ekonomia no Dezenvolvimentu, Komisaun ne'e responsávele ba diskusaun orsamentu no lei sira ohin Audíensia ho Ministériu Transporte no Komunikasaun iha sala plenária parlamentu nasional.

Iha Audiénsia ne’e Ministru Manetelu esplika detaillu programa prioridade sira ne’ebé mak MTK trasa tiha ona, nomos ejekusaun ba OJE 2025 aleinde ne’e halo mós aprezentasaun programa MTK nia iha OJE 2026.

Iha audíensia ne’e Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves akompaña husi Xefe Gabinete MTK José da Costa Diretór Jerál Administrasaun Finansas, Aniceto Leto Soro, no Xefe Gabinete Planeamentu Polítiku no Kooperasaun Fernando Cruz.

 

News Cover

Konsellu Ministru Autoriza Ministru Manetelu, Asina MoU Ida Entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste No Governu Malázia Kona-Ba Kooperasaun Iha Ámbitu Telekomunikasoins.

Dili, 22 Outubru 2025 – Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministrus ne’ebé hala’o iha Palásiu Governu, Dili ohin, delibera hodi autoriza Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, asina Memorandu Entendimentu ida entre Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Governu Malázia kona-ba kooperasaun iha ámbitu telekomunikasoins.

Memorandu Entendimentu ne’e ho objetivu atu hametin kooperasaun bilaterál iha setór telekomunikasoins, ne’ebé kobre infraestrutura, servisus no asuntus regulatórius, bazeia ba resiprosidade no benefísiu mútuu.

Entre área prinsipál sira kooperasaun nian mak interkámbiu koñesimentu tékniku no prátika di'ak, kapasitasaun institusionál, promosaun peskiza no inovasaun teknolójika, no mós fasilitasaun parserias entre entidade reguladora, operadór no ajente sira setór ne’e nian hosi nasaun rua ne'e.

Akordu ne’e mós prevee programa formasaun, workshop no interkámbiu tékniku, hodi kontribui ba dezenvolvimentu setór telekomunikasoins ne’ebé modernu, seguru no efisiente liu, ne’ebé esensiál ba progresu ekonómiku no prosesu integrasaun rejionál Timor-Leste nian iha espasu ASEAN.

News Cover

Ministru Manetelu Husu Komunidade Afeitadu 52 Koopera Ho Governu Ba Dezenvolvimentu No Espansaun AIPNL Comoro Dili

Dili, 24 Outubru 2025 - Governu liuhusi Komisaun Konjunta Libertasaun Rai no Proprieridade Dezenvolvimentu No Espansaun Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Dili,  kompostu husi Ministériu Transporte Komunikasaun,  Administrasaun Aeroportu no Navegasaun Aérea Timor-Leste, Empreza Públiku (ANATL, E.P), Sekretária Estadu Terras Propriedade,  akompaña husi Prezidente Komisaun E Marcos Xavier. halo diálogu hodi husu komunidade afetadu na'in-52 iha suku Madohi atu koopera ba dezenvolvimentu no espansaun aeroportu Komoro.

Xefe Suku Madohi Bernardino de Cristo iha nia diskursu hatete Projetu Dezenvolvimentu No Espansaun Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Dili la'os ema ida nia interese maibé ba ema hotu.

“Projetu espansaun no dezenvolvolvimentu AIPNL laos Ministru nia interese, deputadu/a sira nia interese laos ema matenek nia interese maibé ita hotu nia interese, ita hakarak nakar ba ukun an barani ba ukun an, agóra ita mos tenki barani lori Timor-Leste ba objetivu ida deit sustentavél ho nune'e iha futuru bele hetan rezultadu diak, aeroportu ida ne'ebé di'ak nasaun seluk bele hateke hetan Timor” dehan Bernadino de Cristo

Diálogu ne'e ho objetivu atu rona ezijensia komunidade afeitadu sira no buka solusaun ba rai ne’ebé disputa ho nune’e Governu atu halo espansaun aeroportu internasional Nicolau Lobato Komoro Díli. 

"Advogadu sira submete ona prosesu ne'e ba tribunál, hanesan ministru hau nia pozisaun klaru katak ita hotu buka atu servisu hamutuk no koopera ho nune’e hodi dezenvolvimentu ba aeroportu ne'e bele la'o, ha’u hanesan ministru mtc laos hau nia kompetensia adu deside rai ne'e partense ba komunidade sira nia ka lae, kompeténsia sira ne'e deside husi tribunal mak bele deside semak nain ba rai, dehan Ministru Manetelu iha nia diskursu iha edifisiu ANATL.

Governante ne’e husu ba komunidade, karik balun simu ona indemnizasaun ba ai-horis no uma, bele hamamuk fatin refere bainhira desizaun iha tribunál katak komunidade mak sai na'in ba rai ka Estadu maka sai na'in ba rai ne'e.

“Ha'u orienta ona ba komisaun konjunta interministeriál sei halo prosesu ba realoka komunidade afeitadu antes loron 31 Outobru, ha'u tenke enkontru ho advogadu sira hatete Ministru Manetelu. 

Prosesu tuir mai advogadu ho komunidade afeitadu sira sei kontinua enkontru ho nune’e iha semana oin bele iha ona rezultadu, Governu prontu selu maibé sira-ne'ebé hetan ona indemizasaun bele hamamuk ona fatin, atu prosesu ne'e labele dada tempu tan, tanba sei afeita ba konstrusaun aeroportu.

iha dialogu ne’e reprezentante komunidade sira ezije Governu indemniza mós ba rai ne'ebé sira hela tanba tempu agora susar atu buka rai hodi konstrui fali uma, ho nune’sira-nia osan lato'o hodi sosa tan rai foun ida. komunidade ezije ida-ne'e tanba balun hela dezde iha tempu okupasaun Indonézia nia ukun to'o agora.  

Hatan ba preokupasaun ne’e Ministru Manetelu Hatete bainhira iha desijaun final husi tribunal afavór ba komunidade sira ou afavór ba governu governu mantein pozisaun fatin ne’e tenki hamamuk.

“Atu komunidade mak nai ba rai mós tenki sai, atu governu mak nain mós tenki sai tanba governu nia planu atu harii aeroportu internasional hanesan odomatan boot Timor-Leste nia" afirma Ministru Manetelu

Enkuantu, komunidade ne'ebé afetadu ba espansaun konstrusaun aeroportu hamutuk 252, komunidade ne'ebé Governu indemniza ona hamutuk 200 no komunidade ne'ebé sei reklama hanesan disputa ba rai hamutuk 52, maibė Governu indemniza ona na'in-19 no hela na'in 38 mak seidauk hetan indeminizasaun.

Ministru Manetelu Fiar katak desizaun ne'ebé governu foti bele halo kontente ema hotu, governante ne'e konsidera deklarasaun sira husi advogado hatudu ho intensaun atu kolabora ho governu, tanba nemak daudaun ne'e kompania konstrui hela edifisiu provizóriu ba ANATL nia fatin ne'ebé lokaliza besik odamatan aeroportu nian. 

News Cover

Timor-Leste husu Parseiru Globál Sira Atu Harii Mobilidade Intelijente no Inklusivu ba Futuru

Beijing, Xina, 16 Outobru 2025 - Partisipa Konferénsia Mundiál kona-ba Veíkułu Intelijente Konektadu (ICV) ne'ebé halao iha Beijing, Ministru Transporte no Komunikasaun, ???. ?????? ??????? ???ç????? ????????, hato’o nia diskursu hodi husu kolaborasaun globál atú mellora sistema mobilidade intelijente, sustentável no inklusivu ba nasaun dezenvolvimentu sira.

Iha Sesaun Meza-redonda kona-ba Polítika Indústria ICV nian ne’ebé modera husi Vise Ministru ba Indústria no Informasaun Teknolójia Xina, ??? ??????, , Ministru Manetelu iha nia diskursu afirma Timor-Leste iha vizaun atu integra infraestrutura transporte no rede dijitál iha programa dezenvolvimentu nasionál. 

Governante ne’e hatutan katak ICV la’ós de'it inovasaun teknolójika maibé xavi ba estrada ida mais seguru, ambiente verde, no ekonomia ne'ebé efisiente liu.

Ministru Manetelu argumenta katak Timor-Leste aprezenta vantajen úniku ne’ebe permite atú hari'i ekosistema mobilidade integradu husi inisiu. "Ami iha estájiu dahuluk ba ami-nian transformasaun dijitál nasionál, no ida ne'e permite ami atú dezeña futuru ho objetivu klaru" nia argumenta.

Ministru Manetelu reafirma Estratéjia Governu Timor-Leste nian ba ICV hola parte iha pilar rua mak hanesan: Infra-estrutura Integradu no Regulamentu Prospetivu

Ministru Manete hatete Governu Timor-Leste afirma pozisaun iha konferénsia ne’e katak nasaun nian dalan ba mobilidade intelijente sei prioriza inkluzividade no benefísiu sosiál. "Ami-nia tranzisaun ba mobilidade intelijente sei hala'o ho kuidadu ho kompromisu ba dezenvolvimentu sosiadade tomak no ami sei asegura katak benefísiu husi transformasaun ida ne'e bá lójistika, transporte públiku, ka mobilidade pessoál sei dezeña ho sentidu atu fó benefisiu ba sidadaun hotu, husi nasionál to'o ba komunidade sira iha area remotas."tenik Ministru Manetelu. 

Iha biban ne’e, Ministru Manetelu hato’o konvite ba kolaborasaun ba parseiru sira hanesan peritu governu, empreza teknolojia no investidór sira. 

Iha nia diskursu ikus Ministru Manetelu kompremetidu Timor-Leste nia determinasaun atú hari'i "nasaun ida ne'ebé konektadu, dezeñu ba prosperidade povu nian no planeta ida saúdavel. "Ami hanesan nasaun joven ida ne'ebé ansiozu atú abraza futuru mudérnu," nia dehan. 

"Ami fiar katak mobilidade nian futuru tenke inklusivu no ami konvida lider industria ICV vizita Timor-Leste hodi dezenvolve solusaun ne'ebé propria ba realidade ekonomia nasaun dezenvolvimentu sira nian, hodi lori solusaun ba ema proximu biliaun iha mundu." Tenik Ministru Manetelu.

News Cover

Komisaun E Marka Audíensia Públika Ho Ministériu Transporte No Komunikasaun Iha Sala Komisaun E Parlamentu Nasional.

Dili, 21 Outubru 2025 – Komisaun E Parlamentu Nasionál ne’ebé Trata Asuntu Infra-Estrutura marka audíensia ho Ministériu Transporte no Komunikasaun tersa ohin, hodi diskuti Projetu Proposta Lei no 23/VI/(3a). 

Iha audíensia ne’e Deskuti ejekusaun OJE 2025 nomos rezolusaun husi Gabinete Primeiru Ministru no Prezidénsia Konsellu Ministru kona-ba karta sirakular atu taka Institútu Públiku haat no Empreza Públika ida iha Ministériu Transporte no Komunikasaun.

Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng Miguel Marques Gonçalves Manetelu iha nia diskursu abertura hatete Politika Governu nia atu taka Institútu Públiku no Empreza Públika sira seidauk iha serteza.

“Los duni iha sirkular nebe f’o sai husi sua eselensia primeiru ministru reforma no reestruturasaun ba EP ho IP sira, total IP iha Ministériu Transporte no Komunikasaun hamutuk haat (4) mak hanesan TIC TIMOR, ANC.IP, AACTL.IP no APORTIL.IP no EP iha ida (1), mak ANATL-EP, Sirkular ne’ebé fó sai iha Gabinete Primeiru Ministru no Gabinete Presidensia Konsellu Ministru MTK maka ANATL-EP iha hanoin atu taka, TIC-TIMOR ho Aportil maibé too ohin loron rezolusaun ne’ebé mak atu taka ne’e, seidauk halo diskusaun iha konsellu ministru, tanba nemak ita seidauk hatene atu taka la taka ne’e ita seidauk hatene depois rezolusaun sai husi Konsellu Ministru kona-ba asuntu ne’e rezolusaun ne’e fo sai ona mak ita foin hare, maibé iha Komite Revizaun Orsamentu (KRO) kontinua aprova pedidu orsamentu ne’ebé sira hato’o no aloka ba kada ajénsia ida-idak nia”dehan Ministru Manetelu iha audíensia públika ho Komisaun E Parlamentu Nasionál.

Ministru Manetelu mós afirma ejekusaun OJE 2025 Ministériu Transporte no Komunikasaun nia ho pakote ida iha transferensia p’ublika ida ba ANATL-EP tanba nemak ANATL la aprezenta nia orsamentu ketak tanba nia osan hamutuk ho Ministériu iha transferénsia públika.

“Los duni iha tinan rua tutuir malu ha’u informa iha komisaun E bainhira bainhira hahú estabele ANATL-EP iha 2016 nomos APORTIL altura ne’eba funsionáriu sira nebe ba servisu iha entidade rua ne’e funsionariu públiku sira mak lisensa espesiál sem vensimentu ba reforsa iha ne’eba too ohin loron funsionariu permanente sira ne’ebé ba reforsa iha ajénsia sira tantu iha ANATL, APORTIL no AACTL sei kontinua servisu iha ne’eba”Ministru Manetelu afirma.

Governante ne’e hatete agóra mak Komisau Funsaun Públika hare hela oinsa maka ba oin ne’e sira tenki fila hotu mai servisu iha ministériu ka sei iha ne’eba. funsionáriu públiku sira ne’e maske sira hatama pedidu lisensa sem vensimentu maibé sira nia salariu kontinua aloka iha OJE tanba nemak Ministru Manetelu nia hanoin ejekusaun pagamentu ba saláriu la atinji sem porsentu ne’e laos foin agora.

“Ho razaun sira nemak destintu deputadu sira antes mai nemos rekrutamentu ba funsionáriu kontratadu sira barak atu taka fali ema sira ne’ebé mak ba servisu iha ajénsia sira tanba nemak ita rekruta termu sertu sira ne’e, hodi halo servisu sira ne’e, liu-liu ha’u ko’alia kona-ba kontestu MTK nia tanba nemak ita nia temu sertu ne’e sae makaas tanba atu taka fali sira ne’ebé reforma iha ajénsia sira ne’e hahú kedas funsionariu nebe iha lisensa espesial sem vensimentu” Ministru Manetelu esplika

Partisipa iha audíensia públika ne’e Xefe Gabinete Ministru José da Costa, Diretór Jerál Administrasaun no Finansas MTK, Aniceto Leto Soro, no Diretora Nasionais no kargu Xefia sira iha Ministériu Transporte no Komunikasaun, Prezidente ANATL-EP, Romualdo António Soares da Silva, ho estrutura, Prezidente ANC, Eng. Flávio Cardoso Neves ho estrutura, Prezidente APORTIL-IP José de Oliveira Leong ho estrutura, Diretór Exekutivu TIC-TIMOR, Venancio Pinto ho Estrutura, Prezidente AACTL-IP, Zezinho António Gusmão ho estrutura.

News Cover

Governu Ofisiál Lansa Operasionalidade Sistema Area Traffic Control System, Sinais Sonorus no Parajem Transporte Púbiku iha Kapitál Dili

Dili, 20 Outubru 2025 – Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Eng. Mariano Asanami Sabino Segunda ohin reprezenta Primeiru-Ministru Kayrala Xanana Gusmão lansa operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajem Transportes Publikus iha Dili" iha DNTT Balide Dili.

Sistema Area Traffic Control Systems (ATCS) ne’ebé governu liuhosi DNTT monta iha kapitál Dili hamutuk lima mak hanesan; PCIC oin, Palásiu Aitarak-laran, Timor Plaza, no Kolmera. 

Sinais Sonorus ne'ebé monta iha kapitál Dili hamutuk haat kompostu husi, Obrigado barak, MSSI, Fatuhada, no Palásiu Governu.

Halte sanulu ne'ebé governu konstrui hamutuk sanulu mak hanesan, iha área Matadoru, MSSI, Vila-Verde Gruta oin, Bebora, Kolmera, Igreja Aimutuin oin, Fomentu, Beto, Kuartél Jerál PNTL nia sorin, no Beto.

Sinais Sonorus hamutuk haat mak hanesan: Obrigado barak oin, MSSI, Fatuhada, Palásiu Governu no Fundasaun Alola.

Lansamentu ba iha operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS) Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) halo lansamentu mós halte ne’ebé públiku bele asesu hodi hein no sa’e transporte públiku hamutuk sanulu (10) iha kapitál Díli

halte hirak ne’e konstrui iha área Comoro Timor Plaza, Ai-Mutin, Bairu-Pite, Vila-Verde gruta oin, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun Sosiál oin, Matadouru, Vila-Verde Igreja Catedral sorin, Kaikoli Postu Polísia nian, no iha Diresaun Nasionál Transporte Terrestre oin.

Objetivu sentral husi lansamentu ne’e atu “Harii Sistema Transportes Ne’ebé Seguru, Konfortavel, Inkluzivu No Modernu”

Setór Transportes, setór ida ne’ebé vitál teb-tebes ba Dezenvolvimentu Timor-Leste. Tamba ne’e, Iha IX Governu konstitusional nia programa, ba setor transporte Terrestre define katak, “atu kria kondisaun ba kresimentu ekonómiku, hadia no aumenta sirkulasaun ema no sasan ne’e fundamental hodi implementa vizaun ne’ebé hatur ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011 – 2030. 

Iha Transportes Terrestres, Governu kompromete atu kontinua dezenvolve Transportes Terrestres, inklui dezenvolvimentu infraestrutura inklui sinalizasaun rodoviária, ne’ebé adekuada, no garante ba nia kumprimentu, iha Teritóriu Timor laran tomak. ba áreas urbanas, sei kontinua hadi’a medidas ba jestaun tráfegu, atu bele responde ba situasaun espesífikas ne’ebé mosu. Teknolojia trafegu nian hanesan utilizasaun sistema inovadór ba transporte (hanesan, intersesoens ne’ebé uza sinalizasaun moderna ona hodi halo monitorizasaun ba tráfegu) sei aplika hodi hadi’a jestaun tráfegu atu garante seguransa ba pasajeirus.

Implementasaun Sistema ATCS hatudu kompromisu maka'as Governu Konstitusional da-sia nian atu melhora jestaun tráfiku, no hadi'a seguransa iha estrada sira, liu-liu iha kapital Dili, iha ne'ebé númeru veikulu no atividade urbana nian aumenta ho lalais tebes. Inisiativa ida ne’e reprezenta avansu importante tebes ida hodi moderniza timor-leste nia Sistema transportes teresteriál nian no liu-liu asegura seguransa iha estradas públikas nian. 

Ekipamentus ne’ebé inklui iha ATCS mak detetór ba klasifikasaun veíkulu, detetór ba numeru xapa matrikula numeru registu veíkulu nian, relata informasaun “up to date” konaba movimentus no liu-liu fó relatoriu kompletu kona-ba movimentu no situasaun real iha terenu wainhira mosu “inkumprimentu ruma” ba regras tranzitu nian iha area sira ne’ebé Semáforus modernu nian instala. 

Entretantu, fasilidades hanesan lian Sonorus hatudu avansu ida ba inkluzividades sidadaun Timor-Leste, wainhira ultra-pasa Estrada públikus, liu-liu Estrada sira ne’ebé movimentus veíkulus barak teb-tebes. Sei ajuda atu hatene tempu seguru atu atravesa, no ajuda redúz asidente iha Estrada sira ne’ebé iha movimentu aas. Ida ne’e, sei tulun eduka motorista sira atu respeita sidadaun sira ne’ebé lao ain no ultra-pasa fatin sira risku, no liu-liu fó prioridades ba sidadaun sira ne’ebé iha nesesidades espesiál. Hanesan ne’e mos ba espasu ka parajem transportes Publikus (Halte Bus), nu’udar fasilidade prinsipál ida atu organiza di’ak liu movimentasaun transportes públikus nian, liu-liu nu’udar fatin ne’ebé espesífiku atu fó konfortu no seguru ba pasajeirus ne’ebé utiliza transportes públikus. Ida ne’e, atu tulun mos reduz dezordem tráfegu no fo kontribuisaun di’ak liu ba disiplina husi motorista Transportes públiku sira.

“Lansamentu ohin, la'ós de'it kona-ba adopsaun teknolojia foun. Ida ne'e hanesan símbolu ida ba ita-nia kompromisu atu transforma kultura iha jestaun tráfiku, maibe liu-liu konsiensia ita nia sidadaun sira nian wainhira konduz veíkulus ka motorizadas iha espasu Estrada sira iha urbana nian iha Dili. Ida ne’e mós kona-ba valór disiplina, seguransa no respeitu sinais iha Estrada públikus. Teknolojia mesak de'it mós la hetan susesu iha nia aplikasaun, se ita hotu-hotu laiha partisipasaun ativu, konsiénsia no responsabilidade. Tamba ne’e, hau hakarak aproveita atu hato’o hau nia apresiasaun ba dirijentes sira hotu iha MTC nian ne’ebé simu no implementa inisiativa ida ne’e”dehan Ministru Manetelu iha sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajem Transportes Publikus iha Dili" iha DNTT Balide Dili.

Ministru Manetelu afrima Governu foin introdúz Sistema hirak ne’e nudar pilotu, no prosesu atu kompleta liu tan semáforus modernu sei iha prosesu verifikasaun, nune’e mos ho lian sonorous no Parajem Transportes Públikus nian. 

“Hau mos aproveita bolu atensaun ba motorista sira, operadores/nain ba transportes públikus no komunidade hotu-hotu ne’ebé konduz veíkulu no motorizadas atu kontinua kolabora, tuir lei no sinal tráfegu, atu sistema foun ida ne’e bele opera ho efisiénsinte no seguru ba ema hotu. Governu Timor-Leste, liuhusi Ministériu Transportes no Komunikasoens, Sei kontinua halo esforsu hotu-hotu atu dezenvolve infraestrutura, instalasoens no inovasaun teknológika iha setor transportes terrestres hodi permite katak “iha Timor-Leste, moda transportes oin-oin sei kumpri regras tráfigu, asegura katak transportes públikus sei atrativu, assesivel, seguru no inkluzivu hodi apoiu ba kreximentu ekonómiku, dezenvolvimentu nasional hodi hasa’e kualidade moris Timor-oan sira iha nasaun tomak”afirma Ministru Manetelu.

Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Eng. Mariano Asanami Sabino iha nia diskursu apresia ba lansamentu ida ne’e hanesan fó pasu pozitivu hodi bele atinji planu estratéjiku dezenvolvimentu nasional 2011-2030, rekursu humanus mak sai sentru ba dezenvolvimentu, tanba nemak ita nia dezenvolvimentu defini konsentra ba rekursu humanu.

“Lansamentu ida ne’e atu moderniza liutan, kordena di’ak liutan planu governu nia atu dignifika iha rekursu umanus, atu fasilita ema nomos koneksaun hodi hametin liutan koezaun sosíal entre ema. Sistema ne’ebé ohin lansa tenki respeita pasadeira sira ne’ebé ultrapassa iha zebra cross, konsentra ba ema, no siviliza ema” dehan Vise-Primeiru-Ministru, MKAS no MDRAK, Eng. Mariano Asanami Sabino iha operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajem Transportes Publikus iha Dili" iha DNTT Balide Dili.

Mariano Assanami apela ba DNTT atu kontinua servisu makas bainhira sidadaun sira mai tuir teste hodi hetan karta kondusaun tenke fó formasaun ne’ebe di’ak no adekuadu ho nune'e motorista sira bele hatene oinsa sira bele utiliza estrada publiku ho responsabilidade, respeitu nafatin sinais tranzitu, sumafóru, respeita ema la’o ain bainhira ultra pasa estrada, liu-liu ema ho defisiensia ne’ebe uza kadeira roda no uza ai-tonka.

Vise PM nemos afirma no Husu mos ba DNTT no Polisia Tranzitu sira atu halo kontrolu ba kondutor sira atu nune’e haree transporte públiku sira hanesan taxi no bus sira ne’ebe la iha ona kondisaun ne'ebé di'ak atu halo operasaun hanesan tula pasajeiru tanba ne’e bele fo ameasa ba ema seluk nia vida, alende ne’e tenke alerta mós ba sira atu konduz kareta labele lanu. 

Apela ba motorista sira atu respeita ema lao ain, motorista sira ne’ebé kondúz kareta tenki tuir teste molok hetan karta kondusaun. Lansamentu ida ne’e Konsentrasaun ba ema, siviliza ema nia idikasaun prinsípal mak respeita regras, no lei ne’ebé vigora iha rai doben Timor-Leste. 

Vise Primeiru Ministru rekoñese papél Ministériu Transporte no Kounikasaun ne’ebé responsabiliza kona-ba dijtalizasaun ho nune’e Mtk tenki buka meius oinsa mak utiliza ona dijitalizsaun ne’e masimu ho nune’e hadia liutan koneksaun no siviliza komunidade sira ne’ebé utiliza transporte públiku, liu-liu hare ba kondisaun transporte públiku ne’ebé kondisaun ladi’ak ona, motorista sira ne’ebé kondúz hela kareta maibé ho kondisaun lanu, persija halo sosializasaun masimu ho nune’e kondutór sira bele komprende sira nia dever no obrigasaun bainhira kondúz kareta nomos motorizada.

Komponente sira nebe iha ATC maka; Sinál tránzitu, kámara vijilánsia, kámara detektor veíkulu, kámara rekoñesimentu xapa matríkula, Sistema informasaun hatudu, anunsiante áudiu, sala sistema kontrolu no ligasaun komunikasaun.

objetivu husi operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS) maka atu hadi'a dezempeñu rede estrada nian, estabelese sistema tráfiku no transporte ida ne'ebé seguru, konfortavel no la'o ho di'ak. Hamenus númeru no karga serbisu hosi ofisiál kontrolu tránzitu nian iha kruzamentu sira. Hamenus emisaun veíkulu nian no poluisaun gás eskotu nian. Hadi'a asesibilidade no mobilidade ba utilizadór sira estrada nian.

Vantajen husi ATC ho ekipamentu avansadu Intelijénsia Artifisíal (AI) Ekipamentu ho detetór xapa matríkula nian. Desktop interativu. Dokumenta relatóriu sira kona-ba dezempeñu detektor nian. Ligasaun komunikasaun fibra ótika ho redundansia X-ring

News Cover

Telemor Halo Promosaun Produtu Telemor Nia Ba Funsionáriu Ministériu Transporte No Komunikasaun

Dili, 16 Outubru 2025 – Operadór Telekomunikasaun TELEMOR halo prmosaun ba sira nia produtu ba funsionáriu Ministériu Transporte no Komunikasaun.

Promosaun ba produtu hirak nemak hanesan ; Fahe sim card gratuita ba funsionáriu ministériu transporte no komunikasaun, faan simcard ho numeru espesiál, no lucky spin program.

Diretór Jerál Administrasaun no Finansas Aniceto Leste rekoñese prezensa telemor nia ajuda tebes komunidade sira ne’ebé hela iha area remotas tanba rede koneksaun telemor bele fasilita komunidade sira hodi halo ligasaun bainhira operadór telekomunikasaun sira seluk labele perkore area remotas sira, hanesan suku no aldeia ne’ebé dook husi kapitál nasaun no munisípiu sira.

Iha sorin seluk asesór Tekniku Ministru Manetelu, Fridolino agradese ba Telemor nia prezensa iha Timor-Leste tanba telemor nia kontribusaun boot tebes iha area telekomunikasaun nomos telemor nia komitmentu hakarak kontribui hodi halo dijitalizasaun iha Timor-Leste.

News Cover

Ministériu Transporte No Komunikasaun Liuhosi Dntt Sei Lansa Sistema Kontrolu Tráfiku Área (ATCS) , Sinorus No Halte

Dili, 15 Outubru 2025 – Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun Constantino Ferreira dos Santos lidere enkontru preparasaun lansamentu ATC, Halte no sonoru.

Enkontru preparasaun ne’e halao iha sala enkontru DNMG, lidera husi Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun Constantino Ferreira dos Santos.

Enkontru ne’e partisipa husi Diretór Jerál Administrasaun Finansas, Aniceto Leto Soro, Diretora nasional DNTT, Maria Antónia, Diretór Nasional DNIK, Ambrosio Amaral, Diretór DNLAP, Nuno Alves.

Tuir planu lansamentu ne’e sei sei halao iha Segunda loron 20 Outubru 2025 no sei lansa husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha DNTT Kaikoli Dili.