Notísia sira

News Cover

Timor-Leste Reafirma Apoia Ba Hametin ASEAN-US Iha Kooperasaun Dijitál

Han Noi, Viet Nam, 16 Janeiru 2026 – Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 iha Viet Nam, Governu Timor-Leste hato’o apresiasaun ba Estadus Unidus ba nia parseria ne’ebé kontinua.

Nu’udar Estadu Membru ASEAN ba dala 11, Timor-Leste aliña-an ho Vizaun Komunidade ASEAN 2045 no iha kompromisu atu avansa komunidade dijitál ASEAN ida ne’ebé inkluzivu, reziliente, no prontu ba futuru.

“Ami nota rezultadu sira hosi ADGSOM+U.S. ba dala 5. no simu ho laran-haksolok proposta atu estende Planu Serbisu Dijitál U.S.-ASEAN nian to'o 2026, hodi mantein área kooperasaun prioridade neen. Kontinuidade ida-ne'e suporta estabilidade rejionál no transformasaun dijitál.

Timor-Leste partikularmente valoriza foku ba konetividade dijitál, siberseguransa, no kapasitasaun. Hirak-ne'e esensiál ba ekonomia dijitál emerjente sira hanesan ita-nian. Ami hein atu envolve iha inisiativa sira relasiona ho infraestrutura kabu sub-mariñu iha tasi okos, reziliénsia siberseguransa, no dezenvolvimentu abilidade dijitál inkluzivu, ne'ebé sei ajuda taka divizaun dijitál iha ASEAN nia laran”dehan Ministru Manetelu iha nia intervensaun iha enkontru entre Ministru Digitál ASEAN ho delehasaun husi Estadu Unidus Amerika.

Timor-Leste reafirma apoiu ba hametin ASEAN-U.S. kooperasaun dijitál no prontu atu kontribui ho signifikativu ba implementasaun Planu Serbisu nian, hodi asegura katak laiha estadu membru ida maka husik hela iha kotuk.

 

 

 

 


 

News Cover

Timor-Leste Apoia Planu Asaun Asean-Xina Ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável No Inkluzivu (2026–2030).

Ha Noi, Viet Nam, 16, Janeiru 2026 - Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu lori governu Timor-Leste nia naran hato’o pozisaun governu Timor-Leste nia naran  iha enkontru ADGMIN ba dala neen iha Ha Noi Viet Nam, hodi fó apoiu Planu Asaun ASEAN-Xina ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável no Inkluzivu (2026–2030).

Timor-Leste, nu’udar Estadu Membru ASEAN ba dala 11, iha kompromisu ba ASEAN dijitál ida ne’ebé inkluzivu, reziliente, no haree ba oin. 

“Ami simu ho laran-haksolok progresu ne'ebé reflete iha rezultadu sira hosi ADGSOM+Xina ba dala 5 no ADGMIN+Xina ba dala 5, no mós implementasaun hosi Planu Serbisu Dijitál ASEAN-Xina 2025 nian. Esforsu sira-ne'e aliña ho ami nia prioridade nasionál sira iha infraestrutura dijitál, seguransa, no kapasitasaun’’Tenik Ministru Manetelu.

“Ami partikularmente apoia Planu Asaun ASEAN-Xina ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável no Inkluzivu (2026–2030). Ninia pilar sira—husi infraestrutura dijitál no kooperasaun IA nian ba siberseguransa no kreximentu inkluzivu—fornese dalan ida ne'ebé klaru ba kolaborasaun rejionál”Tenik Ministru Manetelu.

Timor-Leste mós apoia estabelesimentu Sentru Inovasaun Indústria AI Xina-ASEAN no Akademia Dijitál Xina-ASEAN. Inisiativa sira ne’e sei hametin inovasaun rejionál, dezenvolvimentu talentu, no governasaun dijitál—área sira ne’ebé Timor-Leste buka atu aprende no kontribui.

Timor-Leste hein atu envolve iha Planu Serbisu Dijitál 2026 no kolabora iha projetu sira ne'ebé maka taka divizaun dijitál sira, hasa'e siberseguransa, no promove dijitalizasaun sustentável. Timor-Leste prontu atu servisu hamutuk ho Estadu-membru hotu-hotu no Xina hodi implementa enkuadramentu sira-ne’e ba ita-nia povu no rejiaun nia di’ak.

News Cover

PM Viet Nam, Pham Minh Deklara Asean No Mundu Halao Transformasaun Dijitál Sai Hanesan Motor Foun Ba Kresimentu Ekonómia

Ha Noi, Viet Nam, 15 Janeiru 2026 – Ministru Transportes no Komnunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu ho Delegasaun kompostu husi Diretór Jerál Transportes no Komunikasaun, Constantino Ferreira Soares, Diretór Ezekutivu TIC-TIMOR.IP Venancio Pinto, Diretór DNIK, Ambrosio Amaral, Xefe Departamentu, Administrasaun DNIK, Pedro Amaral, Asesór Tékniku Ministru João Olivio Freitas, Savio Roomy Mendes Asesór Tékniku, Administradora Finansas ANC, Georgina Emilia da Silva Garcia, Koodenadór Protesaun Konsumidór ANC, Nazario Jerónimo, Xefe Monitorizasaun & Fiskalizasaun, Pio Soares, Xefe Rekursu Umanu ANC, Carmelita Tolentino, Tekniku Regulator ANC, Fabio de Magalhāes, no Asesór Tékniku ANC, José Lay. Partisipa enkontru ministru dijitál sira ASEAN nian ba da-neen iha Ha Noi, Viet Nam.

Iha abertura Primeiru-Ministru Repúblika Sosialista Vietname, Pham Minh Chinh, ne'ebé maka ofisializa Serimónia Abertura Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6, kongratula Timor-Leste sai ona membru ASEAN ba dala sanulu resin ida.

Iha abertura ne’e Primeiru- Ministru Pham Minh Chinh, subliña katak ASEAN no mundu hala’o hela transformasaun fundamentál no abranjente. Liuliu, transformasaun dijitál, dezenvolvimentu governu dijitál, ekonomia dijitál, no sosiedade dijitál sai hanesan motor foun sira ba kreximentu no neineik-neineik afirma sira-nia pozisaun nu'udar pilar sira dezenvolvimentu sustentável nian ba mundu iha jerál no ba nasaun ida-idak iha partikulár.

Dezenvolvimentu lalais hosi ekosistema dijitál sira muda maka'as maneira ema nian liga no interasaun entre nasaun sira, kria ezijénsia estratéjiku urjente no ba tempu naruk hodi harii infraestrutura dijitál sinkronizadu, instituisaun dijitál inkluzivu sira, no dezenvolve rekursu umanu dijitál ho kualidade aas. Dadus sai hanesan rekursu estratéjiku foun ida. Abilidade atu domina no liga dadus la’ós de’it determina efikásia governasaun nasionál no kompetitividade nasionál, maibé mós habelar ámbitu kooperasaun iha ASEAN nia laran no entre ASEAN no mundu.

Intelijénsia artifisiál espalla lalais no hala’o papél sentrál iha era dijitál, ne’ebé ezije ASEAN atu promove dezenvolvimentu mekanizmu teste (sandbox) ba teknolojia foun no modelu negósiu ne’ebé sei replika iha rejiaun tomak. Iha tempu hanesan, dezenvolvimentu intelijénsia artifisiál tenke liga ba padraun étika sira, sentradu iha ema, no serve objetivu sira dame nian, kooperasaun no dezenvolvimentu nian.

Iha sorin seluk Sekretáriu-Jerál ASEAN nian, Dr. Kao Kim Hourn, hato'o diskursu sira iha Serimónia Abertura ba Enkontru Ministru Dijitál ASEAN nian ba dala VI (ADGMIN) no Enkontru Relasionadu, ne'ebé hala'o iha Hanoi, Vietname. 

Durante nia diskursu, SG Dr. Kao subliña importánsia ADGMIN nian hanesan fasilitadór krusiál ba transformasaun dijitál rejionál ne'ebé nia asaun no polítika koordenadu sira sei la'ós de'it forma fundamentalmente ita-nia futuru maibé mós maximiza potensiál ekonomia dijitál rejiaun tomak nian ba prosperidade no progresu sosiál povu ASEAN nian. 

Eventu sira ne’e Marka prezensa mós Ministru sira ne’ebé tutela ba teknolojia informasaun, telekomunikasaun no transformasaun dijitál husi nasaun membru ASEAN; Xefe delegasaun sira husi Parseiru Diálogu sira;  Amandeep Singh Gill, Adjuntu Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian no Enviadu Espesiál Sekretáriu-Jerál ba Teknolojia nian; embaixadór sira, enkarregadu sira; no reprezentante sira hosi empreza sira no organizasaun internasionál sira.

News Cover

Timor-Leste Partisipa Enkontru Ministru Dijitál ASEAN Ba-Da nee iha Han Noi Viet Nam

Viet Nam, 15 Janeiru 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 (6th ASEAN Digital Ministers’ Meeting – ADGMIN) iha Ha Noi, Viet Name, husi loron 12 to'o 16 Janeiru 2026. Ho Tema: "ASEAN Adaptativu: Husi Konektividade Infraestrutura ba Konektividade Intelijente."

Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 (6th ASEAN Digital Ministers’ Meeting – ADGMIN) abertura hosi Primeiru-Ministru Viet Nam, Pham Minh Chinh no Sekretáriu Jerál ASEAN, Sekretáriu Jerál ASEAN Dr. Kao Kim Hourn Sekretáriu.

Primeiru-Ministru Viet Nam, Pham Minh Chinh fó benvindu ba Ministru sira ASEAN nian, delegadu internasionál sira, no reprezentante sira hosi komunidade emprezariál teknolojia nian ne'ebé tuir Enkontru Ministru Dijitál sira ASEAN nian ba dala 6 - ADGMIN 6 iha Hanoi.

Iha enkontru ne'e Timor-Leste nu'udar Estadu-membru foun liu ASEAN nian, ida-ne'e hanesan partisipasaun dahuluk iha Enkontru Ministru Dijitál sira ASEAN nian, Ida-ne'e reflete Timor-Leste nia kompromisu atu integra no atu kontribui ho signifikativu ba—ASEAN nia futuru dijitál.

Tema husi enkontru ida-ne'e, “ASEAN Adapta: Husi Konetividade Infraestrutura ba Konetividade Intelektuál,” ko'alia diretamente ba momentu ne'ebé ASEAN iha. ASEAN serbisu maka'as ona atu harii fundasaun fíziku sira konetividade nian. Agora ASEAN tama iha faze foun ida—ida ne'ebé dadus, intelijénsia, no intelijénsia artifisiál sei define kreximentu ekonómiku, servisu públiku sira, no kompetitividade nasionál. Iha kontestu ida-ne'e, AI la'ós de'it teknolojia ida; ida-ne'e maka fasilitadór estratéjiku ida ba vizaun ASEAN nian tuir Vizaun Komunidade ASEAN 2045 nian.

“Timor-Leste hamriik iha momentu krítiku ida entre dezenvolvimentu fundamentál no ambisaun prontu ba futuru. Ho orientasaun hosi ami nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no ami nia polítika dijitál nasionál sira, ami harii hela pilár esensiál sira hosi ami nia ekosistema dijitál: habelar konetividade banda larga, hametin instituisaun sibernétika sira, no dezenvolve enkuadramentu sira protesaun dadus no governasaun dijitál nian. Hirak-ne'e maka bloku konstrusaun nesesáriu sira atu partisipa ho seguru no fiar-an iha ekonomia dijitál”dehan Ministru Manetelu.

“Iha tempu hanesan, ami iha konxiénsia maka'as katak teknolojia avansadu sira la'ós de'it lori oportunidade, maibé mós risku. Estratéjia Kooperasaun Siberseguransa ASEAN 2026–2030 rekoñese ho loloos katak IA, automasaun, no teknolojia emerjente sira transforma hela paizajen ameasa nian. Sira permite forma foun sira hosi krime sibernétiku, dezinformasaun, no fraude, no sira tau presaun ne'ebé aumenta ba fundasaun kriptográfika no konfiansa hosi ita-nia sistema dijitál sira”afirma Ministru Manetelu.

Governante nemos rekoñese katak Ba ekonomia dijitál ne’ebé joven no ki’ik hanesan Timor-Leste, risku sira ne’e la’ós teóriku. Kustu sira atu harii sistema siberseguransa ne'ebé reziliente, governasaun dadus soberanu, no enkuadramentu sira IA nian ne'ebé fiar-an maka signifikativu, no lahó asaun koletiva, sira bele habelar lakuna entre sira ne'ebé bele hetan benefísiu tomak hosi IA no sira ne'ebé labele. Ita-nia esforsu sira atu taka divizaun dijitál tenke koresponde ho determinasaun hanesan atu prevene "divizaun intelijénsia" ne'ebé mosu.

Timor-Leste simu Deklarasaun kona-ba Estabelesimentu Rede Seguransa AI ASEAN nian, ka ASEAN AI SAFE. Inisiativa ida-ne'e reflete espíritu loloos sentralidade ASEAN nian no serbisu hamutuk atu asegura katak IA iha ita-nia rejiaun seguru, konfiável, no aliña ho ita-nia valór sira ne'ebé fahe. Plataforma rejionál ida ba fahe koñesimentu, peskiza konjunta, no kapasitasaun iha seguransa IA nian sei sai indispensavel ba nasaun sira iha faze hotu-hotu dezenvolvimentu dijitál nian.

“Ami mós valoriza maka'as operasionalizasaun hosi CERT Rejionál ASEAN nian no kuadru komprensivu hosi Estratéjia Kooperasaun Siberseguransa ASEAN nian 2026–2030. Mekanizmu sira-ne'e la'ós de'it fornese diresaun polítika, maibé apoiu prátiku—liuhosi fahe informasaun kona-ba ameasa, treinu sibernétiku konjuntu, no harii kapasidade ne'ebé alvu. Ba Timor-Leste, ida ne’e signifika ita-nia reziliénsia nasionál sei hametin liuhosi solidariedade rejionál”tenik Ministru Manetelu.

Ho espíritu ida-ne’e, Timor-Leste kompromete atu sai membru ida ne’ebé ativu no konstrutivu ba komunidade dijitál ASEAN nian. Timor-Leste prontu atu aprende, atu partisipa, no atu aliña Timor-Leste nia polítika nasionál sira ho padraun rejionál sira. Ami sei envolve tomak iha ASEAN AI SAFE, ASEAN Regional CERT, no inisiativa barak ba harii kapasidade iha ACCS nia okos, inklui sira ne'ebé lidera hosi AJCCBC no ASCCE.

Timor-Leste prontu atu la’o iha dalan ida ne’e hamutuk ho imi hotu. Hamutuk, mai ita asegura katak ASEAN la'ós de'it adapta ba era AI nian, maibé forma ida-ne'e—atu nune'e ita-nia futuru dijitál seguru, inkluzivu, no prósperu ba ita-nia povu hotu.

News Cover

Despedida Ho Funsionáriu Reformadu Ministru Manetelu Hamonu Matawen

Dili, 30 Dezembru 2025 – Ministériu Transportes no Komunikasaun, halo despedida ho funsionáriu ne'ebé tama ona reforma nain 22 kompostu husi feto nain rua (2) no mane nain rua nulu (20), serimónia despedida ne'e halao iha salaun enkontru MTK Kaikoli Dili.

Funsionáriu hirak ne’e dedika sira nia an hodi servisu iha Ministériu Transportes no Komunikasaun durante tinan barak nia laran, funsionáriu sira ne’e halao servisu iha administrasaun direta, DNTT, no DNTM. 

Ho espresaun Ministru Manetelu hamonu matawen hodi agradese ba funsionáriu hirak ne’e tanba kontribui ona ba iha dezenvolvimentu nasional iha area transportes.

“Lori Ministériu nia naran hakarak agradese ba maun no mana sira, ho imi nia kontribuisaun iha diresaun ne’ebé imi hakna’ar an bele la’o ho di’ak, hanesan timor-oan iha ne’ebé deit ho idade oinsa ba mós, katua, ferik, klosan no labaraik ita kontinua kontribui dezenvolve ita nia rai tuir buat ne’ebé ita bele halo iha tempu reforma, lori ministériu nia naran hakarak hato’o apresiasaun ba imi nia kontribuisaun hotu, imi nia oan no beioan sira sente orgullu tanba imi bele kontribui ho imi nia idade reforma ona, sertifikadu apresisaun ne’ebé mak imi simu hanesan rekoñesimentu ida husi governu fó ba imi nia kontribuisaun durante dedika an nu'udar funsionáriu públiku. Ikus liu lori ministériu nia naran lori mos hau nia naran pesoal hau hakarak husu deskulpa ba, ha’u tenki rekoñese katak iha tinan rua nia laran mai asumi kargu hanesan ministru iha ha’u nia liafuan barak ne’ebé lolos ha’u labele hasai ba imi sira ne’ebé idade boot liu ha’u. ida ne’e laos ba imi maibé imi rona ha’u nia liafuan kroat balu tanba nemak ha’u tenki husu deskulpa, ha’u husu imi labele tau liafuan sira ne’e tau iha imi nia laran tanba ha’u hatene liafuan sira ne’ebé ha’u ko’alia ba imi ema mós sei ko’alia mai ha’u, nu’udar umanu tenki rekoñese katak buat hotu ne’be ita ko’alia balu laos buat hotu-hotu ne’e diak, ba imi nain  22 ha’u nia deskulpa ba imi. hanesan pesoal hanesan ministru no dirijente ministériu nia ami hato’’o deskulpa barak ba buat hotu ne’ebé la konsege halo ba imi durante imi servisu tinan barak nia laran” tenik Ministru Manetelu ho matawen.

Funsionáriu hirak ne’e hahú loron loron 5 Janeiru 2026 sei la ativa ona servisu iha Ministériu Transportes no Komunikasaun, Ministru Manetelu mós orienta ona dirijente sira atu buka funsionáriu permanente balu atu priense fatin mamuk ne’ebé mak mamuk hafoin funsionáriu reformadu nain ruan ulu resin rua husik hela sira nia fatin.

News Cover

Ministru Manetelu Lidera Enkontru Avaliasaun Dezempeñu Servisu Ba Administrasaun Direta No Indireta Ne’ebé Tutela Iha Mtk

Dili, 30 Dezembru 2025 – Atu taka tinan tuan 2025 ba tinan foun 2026 Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu Segunda ohin halo avaliasaun dezempeñu servisu ba administrasaun direta no indireta. 

Administrasaun Direta kompostu husi DNTT, DNTM,DNMO, DNSP, DNIC, DNAC, DNRH,DNA, DNOGF, GPPC, GIGTC, DGAF, DGTC no DNMG.no Administrasaun indireta kompostu husi APORTIL, TIC TIMOR, ANATL-EP, AACTL, no ANC.IP

Iha avalisaun ne’e administrasaun direta no indereta sira halo aprezentasaun ba sira nia progresu servisu durante tinan 2025.

Materia avaliasaun ba tinan ne’e kompostu husi mapa pesoál, dotasaun orsamentu alokadu kada kategória, impaktu programa no atividade tinan 2025, metas atinjidus, impaktu ba programa governu konstitusionál da sia, rezultadu ezekusaun orsamentu tinan 2025, konstranjimentu (problema) rekomendasaun no solusaun ba futuru, divida no planu asaun anuál 2026.

News Cover

ANATL EP Ofisialmente Loke Ona Fasilidades Automatic Parking System, Departure Terminal No Cargo Mortuary Iha Aipn Comoro Ba Públiku.

Díli, 29 Dezembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel marques Gonçalves Manetelu Segunda ne’e akompaña husi Prezidente ANATL-EP, Romualdo António Soares da Silva sai sasin ba iha serimónia ofisializa fasilidades automatic parking system, departure terminal no cargo mortuary iha Aeroportu Internasional Nicolau Lobato Comoro ba públiku.

Obra refere hetan bensaun husi amu lulik, Pe. Mariano Maia SDB. Obra konstrusaun ba automatic parking system, departure terminal no cargo mortuary responsabiliza husi DIVITA, REINA JUNIOR no PHEMITAL. Fasilidade hirak ne’e loke ona ba públiku.

fasilidades hirak ne’e nu’udar projetu pakote ida ne’ebé kobre hotu ba fasilidades atendimentu públiku mak hanesan, Automatic Parking System Portal Saída, Departure Terminal, Terminal Pasajeirus, no Cargo Mortuary, fatin ba tau mate isin sira baihira transporta husi fatin seluk mai Díli, liu husi Aeroportu Prezidente Nicolau Lobato Comoro.

Fasilidades hirak ne’e sei loke ba públiku iha loron 01 de Janeiro 2026,  hodi halo atendimentu ba públiku, atu bele pasajeirus ne’ebé sai bele liu husi departure normal nian, nomós ba terseiru pakote ida ne’ebé hetan bensaun ikus liu ne’e ba cago mortuary, hanesan ita hotu hatene katak durante ne’e, tinan hira nia laran ona, ita nia maluk sira mate mai sempre liu husi fatin ne’ebé la adekuadu nomós kria entendimentu, kria safety and secuirity iha aeroportu laran, ho ida ne’e, ANATL ho inisiatíva lori halo uma ida ne’e para mate isin sira ne’e mai bele mai karik liu ho dignu,atende ho dignu atu nune’e bele fasilita mate isin sira ultrapsa ho diak liu tan”

“pakote tolu (3) ne’e orsamentu lahanesan, Automatic Parking System aserka de doze mill hanesan ne’e, ho ida kobre ho terminal kuaze vinte e mill to’o um milliaun e tál, pakote hirak ne’e mai ho orsamentu lahanesan, pakote orsamentu ida ba cargo ne’e ANATL nia osan, nomós parking sytem ANATL nia osan, maibe ba rehabilitasaun terminal ne’e rasik, orsamentu mai husi KAFI”

 

 

News Cover

DNTT Halo Pasa Revista Ba Funsionáriu MTK Ne’ebé Kondúz Veikulu No Motorizada

Dili, 18 Dezembru 2025 – Diresaun Nasional Transportes no Terrrestres, kinta ohin halo pasa revista ba transporte privadu,  públiku inklui Kareta estadu iha ministériu transportes no komunikasaun Kaikoli Dili.

Iha pasa revista ne’e funsionáriu MTK ne’ebé la lori dokumentu sira hanesan karta kondusaun, inspesaun no Librete DNTT lori Evidénsia hirak ne’e mai iha DNTT Balide no kontinua aplika Multa hodi ba selu koimas iha Banku BNCTL Sukursal DNTT Balide.

Iha pasa revista ne’e DNTT asegura evidensia sira hanesan prende  kareta 6, motorizada 7 nomos dokumentu motorizada la kompletu hamutuk 32 (tolu nulu resin rua). 

Pasa revista ne'e hanesan jestu ida atu hatudu exemplu ida nu'udar Ministériu ne'ebé toma konta ba iha transportes no komunikasaun, hodi hatudu katak regra ne'e tenki kumpri hahú husi uma laran mak sai ba liur.

DNTT husu ba komunidade sira ne'ebé mak halao movimentu iha kapitál Dili, no mós munisípiu atu kumpri regras hodi lori dokumentus kompletu hodi nune'e labele prejudika movimentu iha kapitál Dili no munisípiu sira.

News Cover

MTK Ho EDTL-EP Halo Enkontru Kordenasaun Institusionál Kona-Ba Statutu Liña Fibra Ótika

Dilì, 09 Dezembru 2025- Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu simu audíensia husi Komisaun Ezekutiva EDTL-EP tersa ne’e iha Gabinete Ministru Kaikoli Dili.

Iha enkontru ne’e Ministru Manetelu akompaña husi Xefe Departamentu Kabalajen no Infraestrutura -DNIK, Joao paulo, no Xefe Departementu Apoiu Sektretariadu DNIK, Pedro Amaral.  

Iha sorin seluk Membru Komisaun Ezekutiva, Eletrisidade Timor-Leste, Empresa Pública (EDTL-E.P), liu-husi Komisáriu Ezekutivu Serbisu Tékniku, Eng. Roberto Manuel Marçal hamutuk ho Komisáriu Ezekutivu Serbisu Korporativu, Júlio de Jesus Gonçalves akompaña husi Diretòr Tranmisaun, Diretòr Finansas e Komersiàl , inklui xefi unidade reseitas no xefi divizaun TIK.

Sorumutu ne’e ho objetivu atu halo kordenasaun institusionál entre EDTL, E.P no MTK liuhosi, Diresaun Nasional Infraestrutura Komunikasaun (DNIK) kona-ba Statutu liña Fibra Ótika. hodi defini legalidade kona-ba proprietáriu formál no entidade responsável ba jestaun liña Fibra Ótika. alende neʾe kria modelu finansamentu justu no transparente ba kustu manutensaun, tanba EDTL, E.P mak halo manutensaun práktiku iha terrenu. 

EDTL, E.P konsidera oportunidade atu iha futuru hetan reseitas husi arendamentu kores Fibra Ótika  atu suporta kustu operasional.  Bainhira  arendamentu nafatin rekolle husi MTK liuhosi Diresaun Nasional Infraestrutura Komunikasaun (DNIK), EDTL, E.P solisita koordenasaun no apoiu orsamentál hodi garante sustentabilidade servisu.

 

News Cover

Ministru Manetelu Orienta DNTT Normaliza Dalan Aimutin

Dili, 09 Dezembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu realiza enkontru ho Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun, Constantino Ferreira Soares, Diretora DNTT, Maria Antónia, Xefe Departamentu Sekretariadu Apoiu Tékniku Administrasaun DNTT, Nelson Sequeira Martins. no Xefe Departamentu Sinál Tránzitu Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT), João Eugênio da Silva.

Iha enkontru ne'e Ministru Manetelu husu ba DNTT - Normaliza dalan iha Aimutin – Lurumata tanba sempre mosu engarafamentu iha aimutin, halo ⁠solizasaun taka dalan liu husi Sistema, no ⁠ko’alia iha sistema uja linguazen diak no disiplina