Notísia sira

News Cover

Joint Press Release verify.gov.tl

Press Release

On

The Official Launch of verify.gov.tl of the Democratic Republic of Timor-Leste

           On Monday, 1 June 2026, in Dili, the Democratic Republic of Timor-Leste, the Ministry of Transport and Communications of the Democratic Republic of Timor-Leste organized the "Official Launch Ceremony of verify.gov.tl of the Democratic Republic of Timor-Leste", under the high presidency of H.E. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Minister of Transport and Communications (MTC) of the Democratic Republic of Timor-Leste, H.E. Chea Vandeth, Minister of Post and Telecommunications (MPTC) and Chairman of the Digital Government Committee (DGC) of the Kingdom of Cambodia, H.E. Verónica das Dores, Minister of Social Solidarity and Inclusion of the Democratic Republic of Timor-Leste, H.E. Céu Brites, Vice-Minister of Social Solidarity and Inclusion of the Democratic Republic of Timor-Leste, H.E. Expedito Dias Ximenes, Secretary of State for Social Communication of the Democratic Republic of Timor-Leste, and attended by leaders, delegations, and national and international guests totaling 500 Participants.

 

            This ceremony marks an achievement resulting from the implementation of the "Memorandum of Understanding on Cooperation in the Fields of Post, Telecommunications, Information and Communications Technology, and Digital Transformation" between MPTC of the Kingdom of Cambodia and MTC of the Democratic Republic of Timor-Leste, signed on 25 January 2025. This fruitful achievement clearly reflects the strong cooperation and firm commitment between the two countries to leverage technology to enhance public service delivery and support digital socio-economic development.

           With the strong support of Samdech Moha Borvor Thipadei Hun Manet, Prime Minister of the Kingdom of Cambodia, MPTC deployed technical experts to help developing the national portal, verify.gov.tl, for the Democratic Republic of Timor-Leste, and integrate with relevant databases to enable verification of national driving licenses through this national portal.

           The Democratic Republic of Timor-Leste has selected the driver's license as the first official document to integrate a QR Code for authenticity verification through verify.gov.tl. This initiative has enabled MTC of Timor-Leste to substantially reduce the cost of producing physical driver's licenses, from USD 4.00 per card to just USD 0.10 per card.

 

          It is also highlighted that Cambodia has currently integrated a verification QR Code into driver's licenses through verify.gov.kh. This allows all motorists to officially use digital driver's licenses and present them to relevant authorities whenever required. Digital driver's licenses can be requested in less than one minute through the DG SuperApp by logging on via the dgconnect platform. Moving forward, MPTC of Cambodia will continue to cooperate with MTC of Timor-Leste to further share this experience and expertise.

          The technical teams of both ministries will continue their cooperation to expand the implementation of verify.gov.tl to additional official public documents issued by relevant ministries and institutions of the Democratic Republic of Timor-Leste, including Educational Certificates and Civil Registry Documents. The adoption of verify.gov.tl has also received approval and support from the Council of Ministers of the Democratic Republic of Timor-Leste.

          On this occasion, H.E. Chea Vandeth and H.E. Miguel Marques Gonçalves Manetelu reaffirmed their commitment to further strengthening bilateral cooperation in the fields of post, telecommunications, information and communications technology, and digital transformation.

Therefore, the public is hereby informed accordingly.

                                                                             Dili, 1 June 2026

News Cover

Ejekusaun OJE 2026 atinji ona 30% fulan Janeiru-Maiu 2026

Dili, 27 Maiu 2027 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa reuniaun Konsellu Ministru kuarta ne’e iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, Dili.

Iha enkontru ne’e governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru atu analiza pontu situasaun kona-ba ezekusaun orsamentál hosi departamentu governamentál sira no organizmu autónomu ida-idak, iha ámbitu Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026 (OJE 2026), ne’ebé aprova hosi Lei n. 8/2025, loron 27 fulan-novembru. 

Sorumutu ne’e hetan partisipasaun hosi membru Governu hotu-hotu, nune’e mós responsavel sira hosi institutu no organizmu sira ne’ebé integradu iha administrasaun indireta Estadu nian.

Ezekusaun OJE 2026 atinje ona 30% hosi loron 1 fulan-janeiru to’o loron 26 fulan-maiu tinan 2026. Husi orsamentu totál (inklui seguransa sosiál), ne'ebé estabelese iha dolar amerikanu biliaun 2,445, maizumenus dolar amerikanu millaun 736 mak ezekuta ona to'o agora. Iha sorumutu ne’e, analiza ona dezafiu prinsipál sira relasiona ho ezekusaun orsamentál, liuliu kona-ba aplikasaun Kódigu Aprovizionamentu no Kontratus Públikus foun, nune’e mós nesesidade no medida sira ne’ebé ho objetivu atu reforsa kapasidade ezekusaun programa no projetu sira ne’ebé prevee ona iha OJE 2026 nian. Aprezenta no analiza mós funsionamentu sistema informátiku aprovizionamentu nian. 

News Cover

PN aprova OR 2026 iha Jeneralidade

Dili, 28 Maiu 2026 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa iha debate no diskusaun ba orsamentu retifikativu iha plenária parlamentu nasionál. 

Iha debate no diskusaun ne’e Parlamentu Nasionál (PN) aprova Orsamentu Retifikativu (OR) tinan 2026 iha faze jeneralidade ho votus a-favór 42, abstensaun 23 no kontra 0. 

S.E. Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão lori Governu nia naran agradese bá bankada no komisarun sira ne’ebé simu ona pedidu hosi Governu hodi halo desizaun sira ho karákter urjénsia. Agradese mós bá partisipasaun aberta, onesta, demokrátika hosi deputadu sira no bainhira aprovadu Governu sei ezekuta ho seriedade. 

Xefe Governu iha nia intervensaun destaka pontu importante sira entre medida prinsipál sira ne’ebé prevee, destaka kriasaun rezerva estratéjika kombustível nasionál ida ho valór millaun $174,3, ho intensaun atu asegura maizumenus fulan hitu nesesidade nasionál bá kombustível bá produsaun eletrisidade, no mós programa subsídiu bá kombustível ho valór millaun $42 hodi hamenus impaktu hosi aumentu folin internasionál sira bá família no negósiu sira.

Proposta sira ne’e inklui mós medida sira seguransa alimentár nian liuhosi reforsu estoke foos nian iha Sentru Lojístika Nasionál, rekrutamentu bá kadetes PNTL nian, despeza sira ne’ebé asosiadu ho Prezidénsia Pro Tempore CPLP nian, no reforsu ba Rezerva Kontinjénsia Estadu nian.

Ho alterasaun ne’e, montante konsolidadu Orsamentu Estadu 2026 aumenta ho millaun $101,1, hosi biliaun $2,291 ba biliaun $2,392. Aumentu ne’e la’ós rezulta hosi aumentu transferénsia hosi Fundu Petrolíferu, maibé hosi reajustamentu hosi fonte finansiamentu sira, liuhosi utilizasaun saldu jestaun nian, saldu disponível iha konta bankária ne’ebé la efetivu, no reforsu hosi reseita doméstika sira.

Aprovasaun jerál proposta ne'e muda bá diskusaun detalladu entre loron 29 fulan-Maiu no loron 2 fulan-Juñu, ne'ebé kulmina iha votasaun jerál finál bá alterasaun da-huluk bá Lei Númeru 8/2025 hosi loron 27 fulan-Novembru.

News Cover

ICAO no MTK diskuti Kona-ba Dezenvolvimentu setór aviasaun sivíl iha Timor-Leste

 

Dili, 28, Maiu 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu Kinta ne’e, simu vizita kortéza husi husi Diretor Rejionál ICAO Ázia-Pasífiku Tao Ma, ho delagasaun iha Gabinete Ministru Kaikoli Dili.

Delegasaun ne’e kompostu  husi Ofisiál Tékniku, Raju Shrestha, Peritu ICAO, No Singh, Xefe Asesór Tékniku ba programa COSCAP Sudeste Aziátiku,  Sudhir Kumar.

Vizita delegasaun akompaña husi Prezidente AACTL.I.P, Zezinho António. F. Gusmão, Diretór Infraestrutura Aeroportuaria, Pontu Fokal ASEAN-ATWG, Armando da Silva, no kargu xefia sira husi AACTL.I.P.

Delegasaun ICAO ázia pasifiku ne’’e halao vizita mai Timor-Leste durante durante loron lima hahú husu loron 25 to’o 29 Maiu 2026.

Iha vizita kortézia ne’e halao mós enkontru ho Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ne’ebé fó oportunidade ba parte rua atu troka hanoin no diskute kona-ba dezenvolvimentu setor aviasaun sivil iha Timor-Leste, no oinsá apoiu no asisténsia husi ICAO bele kontribui atu fortalece setor ne’e hodi impulsiona kresimentu ekonomiku no dezenvolvimentu sosial nasaun nian.

Iha enkontru Diretor Rejionál ICAO Ázia-Pasífiku Tao Ma aprezenta vizaun no objetivu husi programa ICAO COSCAP Southeast Asia, ne’ebé fó apoiu ba Estadu sira iha Rejiaun Ázia-Pasífiku, inklui Timor-Leste, atu fortaleSe aspetu seguransa, seguridade, kapasidade regulatória no sustentabilidade setor aviasaun sivil.

Iha nia intervensaun, Diretor Rejionál ICAO Ázia-Pasífiku  subliña katak aviasaun mak motor importante ida ba dezenvolvimentu ekonomia moderna, tanba fasilita konektividade entre povu no merkadu sira, promove turizmu, atrai investimentu estranjeiru no kria oportunidade empregu ba sidadaun sira. Nia mós destaKa importánsia atu Timor-Leste kontinua investe iha infraestrutura aeroportuária, dezenvolvimentu rekursu umanu no kapasidade institusionál, atu bele aproveita benefísiu tomak husi setor transporte aéreu. 

Durante diskusaun sira, parte sira aborda mós asuntu estratéjiku importante hanesan:

- Prioridade dezenvolvimentu setór aviasaun sivíl Timor-Leste;

- Esplora apoiu saida maka ICAO bele fasilita mai Timor-Leste nudar nasaun membru ICAO.

- Planu modernizasaun no espansaun infraestrutura aeroportuária;

- Fortalesimentu kapasidade operadór aéreu Nasional;

- Papél estratéjiku setor aviasaun nian iha apoiu ba kresimentu ekonómiku no integrasaun rejionál.

Iha nia intervensaun,  Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Manetelu fó boas-vindas ba delegasaun ICAO no agradese ba apoiu kontinuadu ne’ebé ICAO fornese ba Timor-Leste durante tinan barak. 

Ministru Manetelu reafirma Governu nia kompromisu atu dezenvolve setór transporte aéreu ne’ebé modernu, seguru, efisiente no sustentável, hanesan instrumentu importante ba dezenvolvimentu nasionál no integrasaun Timor-Leste iha rejiaun no mundu.

Diretor Rejionál ICAO Ázia-Pasífiku,Tao Ma mós espresa nia apresiasaun ba Prezidenti AACTL, I.P., Sr. Zezinho António F. Gusmão, ba nia lideransa forte no kompromisu atu garante katak dezenvolvimentu setór aviasaun sivíl Timor-Leste kontinua lao tuir padraun internasionál no pratika di’ak sira ne’ebé rekomenda husi ICAO.

Ho Governu liuhosi AACTL, I.P. fiar katak vizita importante ida-ne’e sei fortalese tan relasaun kooperasaun entre Timor-Leste, ICAO, COSCAP Southeast Asia no parseiru dezenvolvimentu internasionál sira, hodi apoia dezenvolvimentu sustentável setór aviasaun sivil no kontribui ba prosperidade ekonomika no bem-estar sosiál povu Timor-Leste.

Vizita delegasaun ICAO nia mai Timor-Leste tuir konvite husi Prezidenti AACTL, I.P, Zezinho António F. Gusmão, hanesan parte ida husi kooperasaun ne’ebé metin entre Timor-Leste no ICAO hanesan Estadu Membru.

Durante besik semana ida nia laran, delegasaun mós akompaña husi reprezentante husi programa EASA SCOPE (European Union Aviation Safety Agency), Brendan Sobie,  ne’ebé hala’o estudu kona-ba asesu ba merkadu, konektividade aérea no oportunidade dezenvolvimentu transporte aéreu entre Timor-Leste, ASEAN no merkadu internasionál sira.

News Cover

TL-Kamboja lansa plataforma verify.gov.tl

Dili, 01 Juñu 2026 –  Governu Timor-Leste liuhusi Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTK) hamutuk ho Governu Kamboja liuhosi Ministériu Postais no Telekomunikasaun  ofisialmente lansa ona plataforma nasionál foun verify.gov.tl. Lansamentu ne'e hanesan pasu boot ida ba transformasaun dijitál hodi hametin seguransa, transparénsia, no mós hapara falsifikasaun dokumentu ofisiál sira iha rai-laran.

Plataforma ne'e dezenvolve ho susesu boot liuhusi kooperasaun bilaterál no asisténsia téknika husi Governu Kamboja (bazeia ba sira-nia esperiénsia ho verify.gov.kh), ne'ebé uza teknolojia avansadu Blockchain ho kódigu QR.

Ponto Xave husi Plataforma Foun Ne'e:

• Fokus Primeiru ba Karta Kondusaun (SIM): Karta kondusaun sai hanesan dokumentu ofisiál dahuluk ne'ebé implementa kódigu QR Ho kódigu ne'e, autoridade sira (liuliu PNTL ho DNTT) ka sidadaun ruma bele scan uza telemóvel de'it hodi verifika kedas motorista nia identidade orijinál no deteta mós kualker dokumentu falsu.

• Seguransa Blockchain: Tanba uza baze blockchain, dadus sira-ne'e protejidu tebes. Só ministériu transportes no komunikasaun liuhosi diresaun nasionál transporte Terrestre maka kompetente no na'in ba dokumentu ne'e de'it mak bele asesu no verifika, hodi garante duni katak dokumentu ne'e orijinál no autentiku.

• Planu ba Oin: Governu iha ona vizaun katak kódigu QR no plataforma ne'e sei uja mós ba dokumentu importante sira seluk iha futuru.

S.E. Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng Miguel Marques Gonçalves Manetelu iha -nia entrevista ba jornalista sira hatete lansamentu Plataforma verify.gov.tl ne’e bele realiza tanba hetan apoiu husi governu kamboja.

verify.gov.tl, Plataforma ida ne’ebé harii bazeia ba memorandum ne’ebé asina akordu iha 20 janeiru 2025 iha kamboja, iha marsu ekipa tékniku mai kedan halo asesmentu ida ba ita nia diresaun nasional transportes terestre oinsa atu bele aplika uluk verify iha karta kondusaun, hahú husi marsu 2025 ne’e sira hahú servisu ne’e konklui kuaze iha novembru sira ne’e. ohin mak ita iha oportunidade lansa Plataforma ida ne’e. uja QR code ida ba karta kondusaun e depois dokumentus ne’e atu asegura nia orijinalidade, seguransa depois ema ida kaer karta kondusaun ne’e. dalaruma bele falsu mais iha ne’e QR code iha polisia ruma prende mak nia uja telephone uja QR code nia bele  iha informasaun ema ne’e los ka lae nia mak nain ba karta kondusaun ne’e ka lae. Ba oin karta kondusaun ne’ebé data mate ona ka expire sei troka hotu uja karta kondusaun foun ho QR code. Kualker karta kondusaun ba oin atu provizóriu ka permanente iha ona QR Code, atu asegura katak karta kondusaun ne’e ema nain duni mak kaer karta kondusaun ne’e. ba oin sei aplika ba dokumentu sira seluk" dehan Ministru Manetelu ba jornalista sira iha salaun multiuzo GMN Bebora Dili.

Nune’emós tuir S.E. Ministru Postais no Telekomunikasaun, Chea Vandeth iha nia entrevista ba jornaslista sira nia esplika Plataforma ida ne’e úniku tebes nune’e sira koopera ho tékniku sira husi kamboja hodi harii Plataforma ida ne’e.

“Antes ne’e ami harii Plataforma ida ne’e laiha dadus, ami foti dadus sira husi ministériu transportes no komunikasaun sira nia servidór (server) no ikus mai finaliza Plataforma ida ne’e, bainhira nain ba karta kondusaun ka induvidu sira hakarak hatene uja sira nia dadus rasik, sira bele verifika liuhosi Plataforma ida ne’e ho nune’e dadus sira ne’e mak sai dokumentu ida ba sira” dehan Ministru Postais no Telekomunikasaun, Chea Vandeth ba jornalista sira iha salaun multiuzu GMN Bebora Dili.

Nia afirma laiha ema ida maka bele haree dadus eseptu ministériu transportes no komunikasaun liuhosi diresaun nasionál transporte Terrestre (DNTT), plataforma ida-ne’e aplika iha Kamboja mós. plataforma blockchain ida-ne'e útil tebes atu asegura katak dokumentu hotu-hotu auténtiku. plataforma ne’e hetan rekoñesimentu husi Ministru Dijitál ASEAN plataforma ida-ne'e mós rekoñese iha mundu tomak.

News Cover

MTK, SEATOU no Interior tun direta hare kauza husi inundasaun iha AIPNL

Díli, 25 Abril 2025 - Hafoin akompaña Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana desloka ba Singapura, hodi partisipa iha negosiasaun ronda da-toluk kona-bá Fronteira Marítima entre Timor-Leste (TL) ho Repúblika Indonézia (RI), Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Sekretáriu Estadu Asuntu Toponomia, Germanio Santa  Brites no Ministru Interior, Francisco Guterres tun direta hodi hatene kauza husi bee ne’ebé sempre nalihun iha Area Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato. 

Bainhira udan tun ho intensidade boot Iiha kapitál Dili, sempre halo indunsaun iha aeroportu aeroportu Internasional Prezidente Nicoalau Lobato, ho nune'e MTK, SEATOU no MI halo kedas aprosimasaun ba iha drainajen sira iha area aerortu nia, ho nune'e governu buka solusaun atu rezolve kauza sira husi inundasaun iha aeroportu.

News Cover

Ministériu Transportes no Komunikasaun instala ona Sralink iha sede suku sira iha teritóriu nasional

RAEOA, 23 Abríl 2026 - Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, informa ba jornalista sira hafoin partisipa enkontru KAFI iha salaun RAEOA iha Segunda foin lais ne’e. 

Hatan ba pergunta husi Jornalista sira, preokupasaun komunidadade sira nia kona-ba liña internet iha teritóriu nasional, liu-liu iha area remotas sira, governante ne’e hatete oras dadaun ekipa Ministériu liuhosi DNIK halo ona instalasaun liña internet iha sede suku sira iha teritóriu nasionál.

"Fornesimentu internet ka mobile ba populasaun, ne’e responsabilidade husi operadór telekomunikasaun, hanesan tt, telemor no telkomsel ho isp sira, husi ministeriu transportes no komunikasaun fornese internet ba instituisaun estadu sira, projetu ne’e ministériu halo instalasaun ona ba iha sede suku hotu iha teritóriu timor laran tomak, starlink instala internet iha sede suku sira iha teritóriu nasionál”dehan Ministru Manetelu ba jornalista sira iha salaun enkontru RAEOA.

Servisu instalasaun internet iha sede suku sira iha teritóriu nasionál besik konklui ona ho nune’e bele fasilita servisu públiku iha area remota sira.

News Cover

Ministériu Transportes no Komunikasaun sei instala internet iha postu UPF sira aréa remotas

RAEOA, 20 Abríl 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, deklara sei instala internet iha postu Unidade Patrullamentu Fronteira sira ne’ebé remotas.

“Postu UPF ne’ebé iha area fronteira ne’ebe fiu fibra otika laliu sei instala starlink iha ne’eba hodi fasilita servisu membru UPF sira iha fronteira ne’ebé remotas, tanba iha informasaun ministériu interior sei monta CCTV, hodi nune’e bele hare movimentu ema no sasan tama sai iha fronteira”dehan Ministru Manetelu.

Ministru Manetelu mós informa ona ba Ministru Interior atu monta solar sell iha postu UPF ne’ebé maka seida’uk asesu liña eletresidade. Ho nune’e bele fasilita membru UPF liuhosi servisu integradu iha fronteira entre Timor-Leste ho Indonézia. 

News Cover

Vizita Ministru Manetelu ba DNTT Batugade

Batugade, 20 Abríl 2026 – Hafoin konklui vizita servisu iha RAEOA Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, desloka mai Dili, antes mai Dili Ministru Manetelu la haluha halo vizita mós ba DNTT iha postu integradu mota ain batugade, iha vizita ne'e governante hare direta funsionáriu servisu DNTT ne'ebé halo hela atendimentu iha postu integradu mota ain batugade munisípiu Bobonaro.

News Cover

Ministru Manetelu hatete prosesu sertifiksaun ba Aeroportu Internasional Rota do Sandãlo lao hela

RAEOA, 21 Abríl 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, halao enkontru ho funsionáriu sira aeroportu rota do sândalo RAEOA no DNTT Segunda ne’e iha aeroportu rota do sandâlo RAEOA.

Iha enkontru ne’e Ministru manetelu informa prosesu sertifikasaun ba aeroporu internasional rota do sândalo lao hela maibé iha kestaun polítiku ne’ebe ligadu entre Timor-Leste no Indonézia.

“Ita hatene katak prosesu sertifikasaun ba aeroportu ne’e lao hela mas iha kestaun tékniku mais polítiku, ida ne’e ligadu ba ita nia soberania kona-ba esapasu aero, tanba ita nia tasi timor seida’uk determina prosesu ne’e lao hela, fronteira aero ne’e husi tasi ita too iha ne’ebé, tiru sae. ita nia fronteira aereo ne’e too iha ne’ebé, se batas ne’e ita dada tama ba sekian mil. defini ona ita nia too iha ne’ebé" dehan Ministru Manetelu.

Ministru Manetelu subliña fronteira aero atu liga ba movimentasaun aviaun nia, tanba nemak prosesu ida ne'e halo autoridade aviasaun sivíl atu asina dokumentus ne’e sira reseu oituan, dokumentus ne’e dokumentus tékniku maibé nia impaktu ne’e, laos deit politika de’t maibé ba ita nia soberenia, tanba nemak ha’u lori dokumentus ne’e, ANATL no AACTL sei halo kooperasaun ho parte ministériu perhubungan indonézia nia tanba ita husu ba sira, atu halo dezeñu ba espasu aero nia.

Ministru Manetelu subliña seida'uk iha definisaun liña fronteira aero entaun sira (Indonézia,) hola milla hitu (7) deit, bainhira aviaun ruma atu tun iha aeroportu ne’e, iha situasaun hanesan udan boot anin boot maka aviaun labele tun nia fila fali ba, nia fó volta ne’e too fali iha ne’ebé, nia haleu iha laten ne’e too iha ne’ebé, tanba oekuse haleu bosok, sai bosok de’it iha ona ema nia teritóriu, prosesu ida ne’e maka halo prosesu sai naruk. Tanba nemak husu ba populasaun atoni sira kalma oituan tanba desijaun tekniku laos fó impaktu ba ita nia soberania.