Notísia sira

News Cover

Enkarregadu Negósius Vietnam No Telemor Hasoru Malu Ho Ministru Mtk Hodi Diskute Dizitalizasaun No Mou Foun

Dili 19 Agostu 2026 — Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTK), Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu simu vizita ofisiál hosi Enkarregadu Negósius (Chargé d'Affaires) Vietnam nian ba Timor-Leste, Pham Binh Dam, no CEO Telemor is Vu Duc Nguyen iha gabinete ministru kaikoli Dili.

Iha enkontru ne’e Ministru Ministru Manetelu akompaña husi Xefe Gabinete GPPC, Sabino Henriques, no Asesór Lizerio Tékniku, Lizerio Mateus S. da Silva Dias.

Iha sorumutu ne’e, parte rua hala’o diskusaun kona-ba dizitalizasaun no progresu dezenvolvimentu infraestrutura teknolojia nian iha rai-laran.

Alende ne'e, pontu importante seluk ne'ebé parte rua diskuti kona-ba planu atu asina Memorandu  Entendimentu (MoU) iha tempu badak, ho objetivu hodi halao kooperasaun ne'ebé di'ak liu tan iha futuru.

News Cover

Kamboja - Timor-Leste: Forma Futuru Dijitál

Phnom Penh, Kamboja, 17 Agostu 2026 – Delegasaun husi Ministériu Transportes no Komunikasaun partisipa iha "Verify.go Cooperation Workshop: Experience Sharing and Joint Capacity Building 

Liuhosi Workshop ne’e hodi melhoramentu kapasidade jestaun plataforma verify.gov.tl ne'ebe mak lansa ona iha loron 1 Junhu 2026 liu ba.

Delegasaun ne’e kompostu husi Xefe Gabinete Dizitalizasaun no seguransa Cibernetika, Agustinus Bruno Halle, Asesór Tékniku, Gabinete MTK, Fridolino Gama Soares, Asesór Tékniku, Gabinete MTK, Geovannio Frederico de Jesus Vinhas, Xefe departamentu Karta Kondusaun DNTT, Martinho Pereira Soares, Ofisiál IT DNTT, Filomeno Ornai Ximenes, Ofisiál IT DNTT, Yohanes Lopes Ile Lajar, Ofisiál IT DNTT, Jesuina da Costa Martin, Software Developer, TIC TIMOR.i.P, Isabel Waruily dos Anjos Madeira, Xefe Seksaun Sistema servidór, Ministériu Edukasaun, Nicolao Lemos da Silva, Marito Soares, no Asesór ICT Eduaksaun no Planeamentu Estratéjiku, Daniel Lip. workshop ne’e hahú husi loron 17 to'o 21 Agostu 2026 iha Phnom Penh, Kamboja.

Workshop ne’e organiza husi Ministériu Postu no Telekomunikasaun (MPTC) no Komité Governu Dijitál (DGC) ho objetivu atu fó ba Timor-Leste vizaun jerál kompletu kona-ba aprosimasaun integrasaun verify.gov.tl no hodi determina hamutuk solusaun adekuadu ba implementasaun dijitál sertifikadu edukasionál sira iha plataforma. 

Aleinde ne'e, workshop ne'e serve hanesan plataforma ida hodi fahe implementasaun susesu hosi plataforma verify.gov.kh iha Reinu Kamboja no ninia adopsaun iha Repúblika Demokrátika Timor-Leste.

Ho lideransa husi S.E. Chea Vandeth, Ministru Postu no Telekomunikasaun, Kamboja no Timor-Leste halibur malu hodi troka esperiénsia kona-ba implementasaun Verify.gov ho objetivu atu hasa’e servisu públiku dijitál atu sai konveniente, lais, no seguru liután.

Timor-Leste no Kamboja fiar katak teknolojia ne'ebé iha valór liu maka ida ne'ebé hadi'a sidadaun sira nia moris loroloron. Liuhusi Verify.gov no DG SuperApp, Kamboja hametin hela nia Infraestrutura Públika Dijitál (DPI) hodi hatán ho efetivu ba nesesidade sidadaun sira nian iha era dijitál.

Kolaborasaun ida-ne'e sai hanesan ponte amizade nian ne'ebé signifikativu, ne'ebé reflete liuhosi espíritu fahe no buras hamutuk.

News Cover

GPPC Atualiza Progresu Preparasaun GPP 17 Ba Ministru Manetelu

Dili, 18 Agostu 2026 – Hafoin partisipa iha reuniaun komité revizaun politika 2027 iha Ministériu Finansas Aitarak Laran Dili, Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu konvoka enkontru ho Xefe Gabinete GPPC, Sabino Henriques, Diretór Jerál Administrasaun no Finansas, Aniceto Leto Soro, Diretór Jerál Transportes, Constantino Ferreira Soares, Diretór Jerál Komunikasaun, Ambrósio Amaral, Diretór DNTT, Nelson Siquiera Martins, Xefe Departamentu Planeamentu, Marçal Pinto iha sala enkontru Gabinete Ministru MTK Kaikoli Dili.

Iha enkontru ne’e Gabinete Planeamentu, Polítika no Kooperasaun (GPPC) halo aprezentasaun no  atualiza ba Ministru Transportes no Komunikasaun (MTC), Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu kona-ba progresu preparasaun GPP 17 – Empregu Dijitál ba Joventude (empregu dijitál no diversifikasaun ekonómika) no GPP 18 – Hosi Fibra ba Funsaun (infraestrutura dijitál, modernizasaun Governu no hadi’a prestasaun servisu públiku). MTK, liuhosi GPPC, lidera no koordena prosesu preparasaun ho ministériu no instituisaun relevante sira, inklui rekolla informasaun kona-ba prioridade, atividade, planu implementasaun no proposta orsamentu.

Bazeia ba dadus no informasaun ne’ebé rekolla ona, ekipa GPPC prepara dokumentu polítika konsolidadu atu submete ba KRP (Komité Revizaun Polítika) ba prosesu revizaun no aprovasaun

Enkontru nemos partisipa husi Xefe Gabinete Ministru MTK, José da Costa, Diretór Ezekutivu TIC TIMOR. I.P, Agusto Soares Barreto, Asesór Tékniku Planeamento, Nelson Pinto Tou, Asesór Téknku Siber Seguransa, Eusebio Guterres, Asesór Jurídiku, no Diretór DNTM, Helder Pinto.

News Cover

Ministru Manetelu aprezenta PPG 17 ho 18 iha Komité Revizaun Politika 2027

Dili, 18 Agostu 2026 – Iha inisu fulan Julhu tinan 2026, Governu aprezenta opsaun Prioridade Polítika Governu (PPG) hamutuk 28 ba Komité Revizaun Polítika nian núdar parte ida hosi preparasaun Orsamentu Jerál Estadu 2027 nian, ho nune’e iha loron 18 fulan agostu 2026, governu liuhosi Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hamutuk ho Diretór Jerais, Asesóres, Xefe Gabinete Ministu, Xege Gabinete GPPC, no Diretór Nasionais no Xefe Departamentus halo aparezentasaun PPG 17 ho 18 iha reuniaun komité revizaun politika 2027 ne’ebé halao iha sala auditóriun Kay Rala Xanana Gusmão Aitarak Laran Dili.

Relasaun ho proposta PPG 17 Empregu Dijitál ba Joventude (empregu dijitál no diversifikasaun ekonómika) no GPP 18 – Hosi Fibra ba Funsaun (infraestrutura dijitál, modernizasaun Governu no hadi’a prestasaun servisu públiku). atu prepara an no fó importância hodi halo diskusaun ho membru Komité Revisaun Politika nia desizaun finál ba orsamento novas prioridades.

“Ohin dader tama fali ba grupu prioridade ida kona-ba kabu fibra otika nia funsaun, ohin halo aprezentasaun katak ita koalia infraestrutura atu oinsa maka asegura kobertura husi kabu ne’e rasik liu-liu parte instutuisaun públika governu nia ita persija iha infraestrutura sira ne’ebé mak hanesan Backbone nasional ne’e iha ne’ebé, fiu sira uluk ita foin harii torre eletresidade ne’e fibra iha neba tiha ona, hahú 2011 ita dada tiha ona fiu sira ne’e” dehan Ministru Manetelu.

“Politika Primeiru ita hanoin katak se ita lori transforma internet husi CTL iha bebonuk liuhosi DNIK ba too munisípiu ho postu saúde, edukasaun, hanesan mós sede suku sira ne’ebé aban bairua fiu sei liu, ita persija infraestrutura atu halo manutensaun ba backbone nasionál ne’ebé ohin temi iha torre eletresidade transmisaun, kuandu too iha munisípiu backbone tun ba iha estasaun EDTL nia iha kada munisípiu husi ne’eba rede ne’e sai husi ne’eba mak ita bolu konektividade nasional ne’e DNIK nia servisu ida nemos ohin ita aprezenta para atu asegura katak funsaun fibra otika ba administrasaun públika nia lao ho diak entaun tenki iha ema temi karik Estrada strada ne’ebé maka diak  para depois kareta ne’e bele liu ba too iha fatin ne’ebé sira bolu last mile hanesan pontus ikus liu ita nia internet too iha ne’eba ne’ebé ohin avansa ho ida ne’e, ohin ita koalia deit konaba infraestrutura hetan apresisaun husi komité revizaun polítika sira fó tempo ba MTK sesta submete fali laos MTK de’it ministériu ne’ebé mak involve iha tópiku 18 kompostu husi edukasaun, saúde, agrikultura” afirma Ministru Manetelu.

Reuniaun ne’e hetan mós partisipasaun husi, Ministra Edukasaun, saúde, Elia Amarál, Ministru Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta, Marcos da Cruz. aleinde ne’e ANATL.EP. CTL.EP. TIC TIMOR, ANC no instituisaun públiku sira ne’ebé iha MTK nia okos hetan mós akompañamentu husi Prezidente Autoridade Munisípiu sira ne’ebé programa balu iha ligasaun ho infraestrutura dijitál, komite revizaun politika aprova emprinsipiu enjeral ba politika husi 2027-2031, ho nune’e iha sesta feira submete fila fali numeru sira ne’e los ona hodi nune’e kontinua ba programa misnitériu nia bazeia ba aprovasaun prioridade governu nia ne’ebé antes ne’e aprova tiha ona.

News Cover

Klarifikasaun Kona-Ba Rai Nakdoko Iha Flores, Nusa Tenggara Timur

Dili, 17 Agostu 2026 - Diretór Nasionál Metereolojia no Jeofizíka, Torencio Fernandes Moniz husu ba públiku atu labele fiar informasaun falsu/hoax relasiona ho informasaun ne'ebé espalla iha media sosiál ho nune'e ohin loron segunda ekipa jornalista Tatoli halo kedas entrevista ho Diretór DNMG Timor-Leste iha servisu fatin Kaikoli DIli.

Direção Nacional de Geofísica e Meteorologia (Geofisika-DNMG) hato’o informasaun ba públiku kona-ba akontesimentu rai nakdoko iha Flores, Nusa Tenggara Timur, Indonézia.

Tuir informasaun no dadus ofisiál hosi Badan Meteorologi, Klimatologi, dan Geofisika (BMKG), Indonézia, iha Sabadu, 15 Agostu 2026, tuku 04:58:23 WIB, área Flores, Nusa Tenggara Timur, Akontese rai nakdoko tektoniku.

Tuir análize no atualizasaun BMKG, rai nakdoko ne’e iha magnitude M7,7, ho profundidade 15 km. Episentru lokaliza iha tasi, iha koordenada 8,41° LS no 121,39° BT, ka aproximadamente 30 km ba nordeste Mbay/Nagekeo, Nusa Tenggara Timur.

BMKG mós hatudu katak rai nakdoko ne’e iha potensia hamosu tsunami iha área balun Indonézia no, tuir modelizasaun, fó nivel avizu Siaga no Waspada ba  área balun iha Nusa Tenggara Timur, Sulawesi Selatan no Nusa Tenggara Barat.

Geofisika-DNMG kontinua monitoriza informasaun no dadus geofísiku ne’ebé relevante ba Timor-Leste. Públiku husu atu labele halo paniku no labele fiar ka espalha informasaun falsu/hoax kona-ba rai nakdoko, tsunami ka  impaktu ba Timor-Leste.

Informasaun kona-ba posibilidade impaktu ba Timor-Leste tenke bazeia ba dadus monitorizasaun no komunikadu ofisiál hosi autoridade kompetente, inklui Geofisika-DNMG. Públiku tenke evita partilla mensajen hosi mídia sosial ka fonte la konfiável ne’ebé la iha konfirmasaun ofisiál.

HUSU BA PÚBLIKU

Geofisika-DNMG husu ba públiku atu:

1. Labele halo paniku tanba informasaun ne’ebé seidauk konfirma.

2. Labele espalha hoax ka rumor kona-ba rai nakdoko no tsunami.

3. Verifika uluk fonte informasaun antes partilla.

4. Fiar informasaun hosi Geofisika-DNMG, autoridade kompetente no fonte ofisiál.

5. Labele uza screenshot, áudio, vídeo ka mensajen hosi mídia sosial hanesan fonte ofisiál se seidauk iha konfirmasaun.

6. Bainhira iha avizu ofisiál, tuir instrusaun hosi autoridade responsavel.

7. Nafatin atento ba atualizasaun foun hosi Geofisika-DNMG.

KONKLUZAUN

Geofisika-DNMG hato’o komunikadu ida-ne’e atu fó informasaun klaru ba públiku kona-ba rai nakdoko M7,7 ne’ebé akontese iha tasi besik Flores, Nusa Tenggara Timur.

Informasaun teknika kona-ba magnitude, profundidade no lokalizasaun rai nakdoko ne’e bazeia ba dadus no atualizasaun ofisiál hosi BMKG.

Geofisika-DNMG sei kontinua monitoriza situasaun no sei hato’o informasaun foun bainhira iha dadus ka avizu relevante ba Timor-Leste.

Públiku hotu husu atu nafatin kalma, verifica fonte informasaun no labele espalha informasaun falsu ka hoax.

Obrigadu ba ita-nia atensaun no kooperasaun.

#inforainakdoko

#DNMG_GEOFISIKA

#Seiscomp3

#WRSBMKG_INDONESIA

#Ministeirodostransportesecomunicaca

News Cover

Ekipa Vollyból Feto MTK Kampiauan Tasa Funsaun Públika 2026

Dili, 12 Agostu 2026 – Ekipa Feto MTK kaurta ne’e halao jogu final kontra volyból feto Ministériu Defeza, jogu ne’e rasik halao iha kampo vollyból ginaziu Dili.

iha jogu ne’e Ekipa vollyból Feto MTK manan ekipa volyból feto Ministériu Defeza ho skor 3 a 0

Jogu foin hahú ekipa vollyból feto MTK hatudu performa ne’ebé di’ak liu husi lansa bola long ba iha area kampo ministériu defeza nia, maske nune’e hetan block husi jogadór ministériu defeza nia. 

Ekipa rua kontinua hatudu kontra atake ba malu liuhosi hatudu ida-idak nia tékniku jogu.

Ekipa vollyból feto mtk ne’ebé maioria ho jogadór ne’ebé iha esperénsia hatudu sira nia tékniku jogu ne’ebé kalma ho nune’e kontinua domina jogu. Maske nune’e ekipa vollyból feto ministériu defeza mós lakohi lakon oportunidade hodi halo mós kontra atake.

Liuhosi servisu ekipa jogadór mtk konsege domina jogu set da-toluk nia, iha set da-huluk ekipa vollyból MTK manan ho pontu 25 kontra 18, set da-ruak manan ho pontu 25 kontra 17 no set ikus manan ho pontu 25 kontra 23 ho rezultadu ne’e, ekipa vollyból feto MTK sai kampiaun bai ha tasa funsaun públika tinan ne’e.

Jogu vollyból ne’e halao hodi komemora loron nasionál funsaun públika

News Cover

Ministru Manetelu : “Lansamentu sistema ERP ANATL. E.P nu’udar esforsu governu atu harii instituisaun publika ida ne’ebé modernu professional efisiente transparente no bazeia ba dadus”

 

Dili, 14 Agostu 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, akompaña husi Prezidente ANATL. E.P, Romualdo António Soares da Silva, CEO Telkomcel Benedictus Ardiyanto Priyo lansa Sistema ERP iha aeroportu internasional prezidente nicolau lobato komoro Dili.

 

Objetivu Estratéjiku sira ne'ebé destakadu husi lansamentu Sistema ERP, Transforma Prosesu, Integra Sistema, Hasa'e Produtividade.

Sistem ERP (Enterprise Resource Planning) ba ANATL, E.P. (Administração de Aeroportos e Navegação Aérea de Timor-Leste) nu'udar sistema software meiu-jestaun nian ne'ebé integradu hodi jere no automatiza operasaun internu sira iha empreza públika ne'e.

Iha kontestu modernizasaun no dijitalizasaun foun ANATL, E.P. nian, sistema ERP fó funsionalidade importante sira:

Modulu Izensiál Sira iha ERP ANATL:

  • Jestaun Finanseira no Orsamentu (Finance & Accounting):
    • Kontrola no kualifika reseita husi taxa aeroportuária (tarifa pasajeiru, kargo, landing fees, no parkeamentu).
    • Jestaun orsamentu operasionál, auditing, no relatóriu execusaun orsamentál.
  • Jestaun Rekursu Umanu (Human Resources Management - HRM):
    • Sistem dadus funsionáriu sira, payroll (salarial), jestaun dezempenhu, no treinamentu / bolseiru.
  • Aprovisionamentu no Jestaun Propriedade (Procurement & Logistics):
    • Procesu sosa sasán/servisu (e-Procurement) no kontrolo inventáriu.
    • Jestaun ba aset husi aeroportu nian (ekipamentu navegasaun, terminal, no infraestrutura sira).
  • Integrasaun ho Sistema Operasionál Aeroportu (AOMS):
    • Sincroniza dadus husi Automatic Parking System, Departure Terminal, no bilheteira aeroportu nian ba sistema finanseira internu.

Ministru Manetelu Subliña sistema ERP sei kontribui maneira servisu iha ANATL.E.P

“Hau espera lansamentu ohin laos deit kona-ba lansamentu téknolojia informasaun ida, lansamentu ohin nu’udar parte ida esforsu ita hotu nian, liu-liu governu atu harii instituisaun públika ida ne’ebé modernu professionél efisiente transparente no bazeia ba dadus, transformasaun dijitál ne’ebé ita promove labele limita deit ba uja komputadór ka instala aplikasaun transformasaun diijitál tenki kontribui atu muda ita nia maneira servisu maneira foti desijaun maneira jere rekursu estadu no ikus mai maneira bele fo benefisiu ba povu”hatete Ministru Manetelu. 

Ministru Manetelu husu ba ANATL. E.P implementasaun ERP maka pasu estratejiku ida atu integra prosesu administrativu, finansas, rekursu humanus aprovizionamentu patrimóniu no jestaun organizasaun iha Sistema ida ne’ebé integradu no efisiente ita hakrak asegura katak rekursu hotu ne’ebé estadu fó konfiansa ba ANATL. E.P tenki jere ho responsabilidade transfarénsia no fó benefisiu masimu ba interese públiku.

Lansamentu Sistema ne’e hetan apoiu masimu husi telkomcel.

News Cover

Ministru Manetelu Atualiza Progresu Servisu Dezenvolvimentu no Espansaun AIPNL Ba V-PM Francisco Kalbuady Lay

Dili, 11 Agostu 2026 - S.E. Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hala’o enkontru ho S.E. Ministru Transporte no Komunikasoens (MTK), Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Prezidente ANATL, E.P, Romualdo António Soares da Silva, Project Manager (PMC) no Kompaña Waskita Karya, hodi diskute kona-bá progresu dezenvolvimentu no Espansansaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, Komoro, Díli.

Enkontru ne’e hala'o iha Gabinete Vise-PM, Farol, Dili, hodi foka ba atualizasaun kona-bá progresu servisu konstrusaun no implementasaun projetu dezenvolvimentu no no espansansaun aeroportu nian. Waskita Karya iha responsabilidade ba konstrusaun parte importante hosi infraestrutura aeroportu, inklui servisu relasionadu ho pista, atu aumenta kapasidade transporte aéreu, hadi’a konektividade internasionál no suporta kresimentu ekonómia no dezenvolvimentu setór turizmu governu kontinua moderniza aeroportu internasional prezidente nicolau lobato tuir padraun internasional.

governu garante koordenasaun di'ak entre instituisaun relevante no empreza responsável, hodi asegura katak implementasaun projetu la'o tuir planeamentu, no tempu ne'ebé determinadu.

Projetu dezenvolvimentu aeroportu ne’e envolve mós konstrusaun no reabilitasaun infraestrutura importante sira hanesan pista, torre kontrólu, sistema iluminasaun no terminál pasajeiru.

Governu kontinua fó prioridade ba projetu ne’e tanba nia papél importante ba preparasaun infraestrutura nasionál, inklui ba Timor-Leste nia kompromisu atu sai uma-na'in ba Simeira ASEAN iha 2029

News Cover

Kompañia Karya Timor-Leste, muda ona jerador husi power house ezistente ba Temporary Power House.

Díli, 05 Agosto 2026 - Ekipa manutensaun ANATL koordena ho Kompañia Karya Timor-Leste, muda tiha ona jeradór eletresidade ho kapasidade 1.500 KVA no 500 KVA husi Power House Ezistente iha edifísiu manutensaun, ba Power House Temporary (TPH1).

Jeradór rua nemak durante ne’e sai rezervadu hodi fornese Liña eletresidade ba servisu operasionalizasaun aeroportu Dili, bainhira Liña eletresidade públiku EDTL mate.

Ekipa servisu ne’ebé lideradu husi Xefe Manutensaun Juvinal Soares, akompaña mós husi Vogál (I) Stand Luis Alves, no Vogál (II) Servisu Aeroportuáriu Marco de Sousa, muda ekipamentus elétriku refere husi edifísiu Power Station ezistente ba Powerhouse temporary, haree ba ezijensia prosesu servisu konstrusaun terminal pasajeirus foun aeroportu (IPNL) Díli ne’ebé kompañia TOA COORPORATION hahú alarga servisu ba ona área edifísiu manutensaun power house.

Jerador hirak ne’e mak sei garante fornesimentu liña eletricidade másimu oras rua nolu resin haat (24) ba funsionamentu operasaun servisu, iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato (AIPNL) Komoro Díli.

News Cover

Enkontru Koordenasaun Altu Nível Halo Revizaun Ba Progresu Implementasaun Projetu Dezenvolvimentu no Espansaun AIPNL.

Dili, 07 Agostu 2026 – Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hamutuk ho Embaixadóra Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson, Xefe Operasaun Nasionál no Ofisiál-Enkarregadu Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB), Michael Joseph Walsh, no Reprezentante Xefe Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA) iha Timor-Leste, Fukumori Daisuke, halao enkontru ho Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay.

Enkontru ne’e lidera husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay iha Gabinete Vise-Primeiru-Ministru, Farol, Díli. 

Objetivu husi enkontru ne’e atu halo revizaun ba progresu dezenvolvimentu no espansaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, diskute prioridade sira, identifika dezafiu implementasaun nian, no determina medida sira atu garante projetu ne'e bele la’o tuir planu no finaliza ho di’ak.

Vise-Primeiru-Ministru iha nia intervensaun, hato'o agradesimentu ba parséria ne'ebé metin no apoiu hosi Governu Austrália, Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) no Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA) ba dezenvolvimentu infraestrutura transporte iha Timor-Leste. Hodi kontinua hametin parseria entre Governu no parseiru dezenvolvimentu sira sai fatór importante atu hasa'e kapasidade infraestrutura nasaun nian no responde ba nesesidade dezenvolvimentu ekonomia iha futuru.

Durante sorumutu ne'e, parte sira troka hanoin kona-bá estatutu atuál projetu, mekanizmu koordenasaun, no etapa sira tuirmai atu aselera implementasaun dezenvolvimentu no espansaun aeroportu. Diskusaun ne’e mós foka ba importánsia garante projetu tuir internasionál, aumenta kapasidade servisu aeroportu, no apoia Timor-Leste hodi hametin konektividade rejionál no internasionál.

Governu nia komprometidu kontinua servisu hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira hodi asegura projetu dezenvolvimentu no espansaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato implementa ho efisiente, transparente no fó benefísiu ba povu no dezenvolvimentu ekonomia nasaun nian.