Notísia sira

News Cover

Ministru Manetelu Husu Ba Direjente Sira Iha Administrasaun Direta No Indireta Sira Kontinua Hatudu Prestasaun Servisu Ho Diak

Dili, 02 Fevereiru 2026 – Ministériu Transportes no Komunikasaun Segunda ohin realiza serimónia isár bandeira nasional iha resintu edifisiu MTK Kaikoli Dili. Isár bandeira semana da-huluk fulan ne’e responsabiliza hosi APORTIL.IP.

Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu mak sai hanesan Inspetór ba serimónia bandeira nasional Segunda ohin.

Ministru Manetelu iha nia diskursu enkoraja dirijente sira iha administrasaun direta no indireta atu kontinua halo kordenasaun servisu ho di’ak ba interese servisu estadu nia.

“Realidade hatudu relatóriu tribunal das kontas hatudu ejekusaun MTK nia hatudu rezultadu ne’ebé diak tanba prosesu ejekusaun sira tuir lei ho ida nemak ita orgullu tanba imi hotu nia esforsu, konta jerál estadu 2025 ita sei ba hatan iha 2027, ita espera labele iha tinta mean fali. Tanba nemak ha’u hakarak enkoraja diretór jerais sira, inspetór jerál, inspetór sira hotu, prezidente no diretór ezekutivu husi administrasaun indireta estadu nia servisu ho di’ak, mantein kordenasaun ho di’ak ita lahalo buat barak maibé oituan-oituna ita kontribui implementa programa governu da-sia nia hodi atinji metas sira ne’ebé hatur ona iha PED 2011-30” dehan Ministru Manetelu iha nia diskursu iha serimónia isár bandeira nasional iha resintu edifisiu kaikoli Dili.

Isár bandeira ne’e partisipa husi Prezidente, APORTIL, Prezidente ANATL, DJTC, DGAF,DE TIC TIMOR, Diretór nasional, kargu Xefia sira iha Ministériu no funsionáriu sira.

News Cover

Governu lansa trial sistema Kabu Sub-Mariñu Fibra Otika ba operadór telekomunikasaun tolu.

Dili, 01 Fevereiru 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, atúal Prezidente Konsellu Jerál Kabu Timor-Leste (CTL-EP) akompaña husi Ministru Planeamentu Investimentu no Estratéjiku, Gastão Sousa lansa Trial Sistema Kabu Sub-mariñu Fibra Otika ba operadór telekomunikasaun tolu hanesan; Timor-Telekom, Telkomcel no Telemor. Lansamentu ne’e halao iha CTL Bebonuk Dili.

Iha nia entrevista Ministru Manetelu husu ba operadór tolu hanesan Timor Telekom, Telkomsel, no Telemor atu fórnese internet masimu ba públiku, hodi nune’e públiku bele sente internet ho velosidade lais. 

"Durante periodu trail banda larga ne’ebé CTL-EP fó ba operadór sira ne’e gratuita, tanba ita halo teste, ita husu sira fó sai masimu ba públiku hodi nune’e públiku bele sente katak ida fibra optika ne’e nia velosidade lais duni.  Ita kuandu koalia kustu baratu kuandu ita ba merkadu konserteza CTL sei faan ba merkadu sei menus liu husi stralink nia” Ministru husu.

Governante nemos subiña Iha trail ne’e CTL EP sosa iha Vocus ho gigabit 10, ita la hola barak, bainhira tama ba iha merkadu depende ba nesesidade merkadu, Timor Telekom, Telkomsel no Telemor hakarak hola hira no ISP sira hakarak hola hira, husi ne’eba maka CTL sosa ba iha  Vocus Australia tuir nesesidade.

News Cover

PM Kay Rala Xanana Gusmão Husu Povu Ermera Atu Tau Matan No Kuidadu Estrada Diresaun Gleno-Letefo Ne’ebé Governu Lansa ona

Ermera, 26 Janeiru 2026 – Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão akompaña hosi Ministru Obras Públika, Samuel Marcál, Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hamutuk ho membru governu balu, Segunda ohin lansa fatuk da-huluk no serimónia asina kontratu Estrada Nasional Gleno no Gleno-Letefoho iha suku Eraulu Munisípiu Ermera.

Povu munisípiu ermera simu komitiva Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão,ho serimónia tradisional tuir kultura munisípiu ermera nia.

Durante Tinan barak ona mak povu ermera ejiji ba governu atu hadia Estrada hirak ne’e bainhira tempu udan difikulta tebes ba iha movimentu transporte públiku no privadu sira.

Ohin governu ofisialmente lansa fatuk dahuluk no halo serimónia asinatura, ne’ebé asisti husi komunidade munisípiu ermera, marka mós prezensa husi diretór ezkutivu Banku Mundiál Timor-Leste, David Freedman, no entidade estadu sira seluk.

Rehabilitasaun Estrada Letefoho  ho Gleno ho distansia (30+230) Gleno ho distansia (Km 54+370) kontraktór husi China Civil Engineering Construction Corporation ho durasaun loron 365,  no Estrada urbana Gleno  ho durasaun tinan ida kontratór hosi Shabryca Construction UNIP.LDA. 

Xefe governu iha nia diskursu husu timor-oan tenki hamutuk hodi dezenvolve rai doben Timor-Leste 

“Maiu tinan ne’e ita selebra tinan 24 la’os deit iha ermera iha fatin barak mak sei halerik ba iha infraestrutura baziku, ita tenki kuriji an tinan 24 ita halo saida ona hodi nune’e ha’u ejiji ba membru governu sira ho imi hotu too xefe suku sira no xefe aldeia sira ita servis laos atu simu de’it osan, maibé  servi atu hadomi liu rai ida ne’e, hadomi liu povu ida ne’e, povu la konsistente simu terus oi-oin ba ukun an, ita sei la ukun an, la fó an ba mate hodi hetan ukun an ita laiha fundu petroleum.  Ba oin ita tenki hamutuk, hanoin dalan ne’’bé di’ak liu tanba nemak 2026 ha’u sei lao haleu teritóriu Timor laran tomak hanesan iha tinan 2010, ko’alia ho intelektual matenek oan sira, joven sira, imi bele ka lae simu governu lokál no dezenvolve imi nia munisípiu liu-liu munisípiu ermera” PM Xanana Husu.

Iha sorin seluk Prezidente Autoridade Munisípiu Ermera José Martinho dos Santos Soares agradese ba entidade hotu-hotu nia kontribuisaun ohin realiza duni mehi povu ermera nia kona-ba Estrada.

“Tanba ne’e ha’u hakarak agradese ba joven sira, ferik katuas no entidade hotu iha munisípiu ermera saida mak imi hein, saida mak  imi ejiji ba governu no ba autoridade lokál maske la’os ha’u nia kna’ar maibé ohin termina ona, hahú ohin ba oin ita sei despede ona tahu dodok, atu fasilita komunidade ermera, benefisiariu husi estrada ida ne’e hahú husi postu administrativu lima kompostu husi atsabe, letefoho, hatulia zona a,b no ermera villaho total abitante rihun atus ida lima nulu resin haat” PAM Ermera José Martinho agradese.

Impaktu Pozitivu hosi Projetu ne'e.

Reabilitasaun ne’e fó benefísiu boot ba komunidade tanba:

  1. Asesu Merkadu: Fasilita transporte kafé hosi Letefoho ba Gleno no Dili ho kusto ne'ebé baratu liu no tempu ne'ebé lalais.
  2. Seguransa: Redús risku asidente iha dalan ne'ebé uluk aat tebes, liuliu iha tempu udan ne'ebé rai monu barak.
  3. Ekonomia Lokál: Mobilidade komunidade nian aumenta, ne'ebé bele lori dezenvolvimentu ba negósiu ki'ik sira.
  4. Estétika Urbana Gleno no Letefoho ne'ebé di'ak sei fó imajen kapás ba kapitál munisípiu nian.
News Cover

PM Xanana Akompaña Audénsia Públika Komisaun C Ho Ministériu Sira Ne’ebé Ligadu Ho Asuntu Infraestrutura No Ekonomia

Dili, 23 Janeiru 2026 – Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão akompaña direta Ministeriu sira ne’e iha ligasaun ba asuntu ifraestrutura no ekonomia.

Iha audíensia ne’e Ministru sira ne’ebé mak halo aprezentasaun ba iha ejekusaun oje 2024 nomos apresenta Relatoriu no konta Jeral Estadu 2024, maka hanesan Vise-Primeiru, Ministru Kordenadór Asuntu Ekonónia no Ministru Turizmu no Ambiente, akompaña Ministériu Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Ministra Finansas, Santina Cardoso, Ministru Planeamentu Investimentu no Estratéjiku, Gastão Sousa, Ministru Petroleu no Rekursu Minerais, Francisco Monteiro no Ministru Komersiu no Industria, Nino Pereira no Vise-Ministru ba Infraestruturas Júlio do Carmo.

objetivu husi audíensia ne’e hodi garante transparénsia iha Jestaun finansas públika.

News Cover

Ministeriu Transportes No Komunikasaun Halo Audénsia Públika Ho Komisaun C Ne’ebé Trata Asuntu

Dili, 23 Janeiru 2026 – Vise-Primeiru, Ministru Kordenadór Asuntu Ekonónia no Ministru Turizmu no Ambiente, akompaña Ministériu Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Ministra Finansas, Santina Cardoso, Ministru Planeamentu Investimentu no Estratéjiku, Gastão Sousa, Ministru Petroleu no Rekursu Minerais, Francisco Monteiro no Ministru Komersiu Industria, Nino Pereira no Vise-Ministru ba Infraestruturas Júlio do Carmo, halo Audíensia ho Komisaun C Parlamentu Nasional.

Komisaun C Parlamentu Nasional hanesan komisaun ne'ebé responsábilidade ba asuntu finansas públika no ekonomia, hanesan ezamina orsamentu jerál estadu no kontrola ezekusaun orsamentu. Komisaun ne'e mós halo fiskalizasaun ba iregularidade ka ezersísiu orsamentu, audíensia ne'e halao iha sala plénaria parlamentu nasional.

Iha audíensia ne’e Ministru Manetelu aprezenta ejekusaun oje 2024 nomos apresenta Relatoriu no konta Jeral Estadu 2024, objetivu hosi audíensia ne’e ligadu ho Konta Jeral Estadu tinan 2024 nian hodi garante transparénsia iha Jestaun finansas públika.

Audiénsia lidera hosi Prezidente Komisaun C, Deputada Cedelízia Faria dos Santos.

News Cover

Timor-Leste Reafirma Apoia Ba Hametin ASEAN-US Iha Kooperasaun Dijitál

Han Noi, Viet Nam, 16 Janeiru 2026 – Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 iha Viet Nam, Governu Timor-Leste hato’o apresiasaun ba Estadus Unidus ba nia parseria ne’ebé kontinua.

Nu’udar Estadu Membru ASEAN ba dala 11, Timor-Leste aliña-an ho Vizaun Komunidade ASEAN 2045 no iha kompromisu atu avansa komunidade dijitál ASEAN ida ne’ebé inkluzivu, reziliente, no prontu ba futuru.

“Ami nota rezultadu sira hosi ADGSOM+U.S. ba dala 5. no simu ho laran-haksolok proposta atu estende Planu Serbisu Dijitál U.S.-ASEAN nian to'o 2026, hodi mantein área kooperasaun prioridade neen. Kontinuidade ida-ne'e suporta estabilidade rejionál no transformasaun dijitál.

Timor-Leste partikularmente valoriza foku ba konetividade dijitál, siberseguransa, no kapasitasaun. Hirak-ne'e esensiál ba ekonomia dijitál emerjente sira hanesan ita-nian. Ami hein atu envolve iha inisiativa sira relasiona ho infraestrutura kabu sub-mariñu iha tasi okos, reziliénsia siberseguransa, no dezenvolvimentu abilidade dijitál inkluzivu, ne'ebé sei ajuda taka divizaun dijitál iha ASEAN nia laran”dehan Ministru Manetelu iha nia intervensaun iha enkontru entre Ministru Digitál ASEAN ho delehasaun husi Estadu Unidus Amerika.

Timor-Leste reafirma apoiu ba hametin ASEAN-U.S. kooperasaun dijitál no prontu atu kontribui ho signifikativu ba implementasaun Planu Serbisu nian, hodi asegura katak laiha estadu membru ida maka husik hela iha kotuk.

 

 

 

 


 

News Cover

Timor-Leste Apoia Planu Asaun Asean-Xina Ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável No Inkluzivu (2026–2030).

Ha Noi, Viet Nam, 16, Janeiru 2026 - Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu lori governu Timor-Leste nia naran hato’o pozisaun governu Timor-Leste nia naran  iha enkontru ADGMIN ba dala neen iha Ha Noi Viet Nam, hodi fó apoiu Planu Asaun ASEAN-Xina ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável no Inkluzivu (2026–2030).

Timor-Leste, nu’udar Estadu Membru ASEAN ba dala 11, iha kompromisu ba ASEAN dijitál ida ne’ebé inkluzivu, reziliente, no haree ba oin. 

“Ami simu ho laran-haksolok progresu ne'ebé reflete iha rezultadu sira hosi ADGSOM+Xina ba dala 5 no ADGMIN+Xina ba dala 5, no mós implementasaun hosi Planu Serbisu Dijitál ASEAN-Xina 2025 nian. Esforsu sira-ne'e aliña ho ami nia prioridade nasionál sira iha infraestrutura dijitál, seguransa, no kapasitasaun’’Tenik Ministru Manetelu.

“Ami partikularmente apoia Planu Asaun ASEAN-Xina ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável no Inkluzivu (2026–2030). Ninia pilar sira—husi infraestrutura dijitál no kooperasaun IA nian ba siberseguransa no kreximentu inkluzivu—fornese dalan ida ne'ebé klaru ba kolaborasaun rejionál”Tenik Ministru Manetelu.

Timor-Leste mós apoia estabelesimentu Sentru Inovasaun Indústria AI Xina-ASEAN no Akademia Dijitál Xina-ASEAN. Inisiativa sira ne’e sei hametin inovasaun rejionál, dezenvolvimentu talentu, no governasaun dijitál—área sira ne’ebé Timor-Leste buka atu aprende no kontribui.

Timor-Leste hein atu envolve iha Planu Serbisu Dijitál 2026 no kolabora iha projetu sira ne'ebé maka taka divizaun dijitál sira, hasa'e siberseguransa, no promove dijitalizasaun sustentável. Timor-Leste prontu atu servisu hamutuk ho Estadu-membru hotu-hotu no Xina hodi implementa enkuadramentu sira-ne’e ba ita-nia povu no rejiaun nia di’ak.

News Cover

PM Viet Nam, Pham Minh Deklara Asean No Mundu Halao Transformasaun Dijitál Sai Hanesan Motor Foun Ba Kresimentu Ekonómia

Ha Noi, Viet Nam, 15 Janeiru 2026 – Ministru Transportes no Komnunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu ho Delegasaun kompostu husi Diretór Jerál Transportes no Komunikasaun, Constantino Ferreira Soares, Diretór Ezekutivu TIC-TIMOR.IP Venancio Pinto, Diretór DNIK, Ambrosio Amaral, Xefe Departamentu, Administrasaun DNIK, Pedro Amaral, Asesór Tékniku Ministru João Olivio Freitas, Savio Roomy Mendes Asesór Tékniku, Administradora Finansas ANC, Georgina Emilia da Silva Garcia, Koodenadór Protesaun Konsumidór ANC, Nazario Jerónimo, Xefe Monitorizasaun & Fiskalizasaun, Pio Soares, Xefe Rekursu Umanu ANC, Carmelita Tolentino, Tekniku Regulator ANC, Fabio de Magalhāes, no Asesór Tékniku ANC, José Lay. Partisipa enkontru ministru dijitál sira ASEAN nian ba da-neen iha Ha Noi, Viet Nam.

Iha abertura Primeiru-Ministru Repúblika Sosialista Vietname, Pham Minh Chinh, ne'ebé maka ofisializa Serimónia Abertura Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6, kongratula Timor-Leste sai ona membru ASEAN ba dala sanulu resin ida.

Iha abertura ne’e Primeiru- Ministru Pham Minh Chinh, subliña katak ASEAN no mundu hala’o hela transformasaun fundamentál no abranjente. Liuliu, transformasaun dijitál, dezenvolvimentu governu dijitál, ekonomia dijitál, no sosiedade dijitál sai hanesan motor foun sira ba kreximentu no neineik-neineik afirma sira-nia pozisaun nu'udar pilar sira dezenvolvimentu sustentável nian ba mundu iha jerál no ba nasaun ida-idak iha partikulár.

Dezenvolvimentu lalais hosi ekosistema dijitál sira muda maka'as maneira ema nian liga no interasaun entre nasaun sira, kria ezijénsia estratéjiku urjente no ba tempu naruk hodi harii infraestrutura dijitál sinkronizadu, instituisaun dijitál inkluzivu sira, no dezenvolve rekursu umanu dijitál ho kualidade aas. Dadus sai hanesan rekursu estratéjiku foun ida. Abilidade atu domina no liga dadus la’ós de’it determina efikásia governasaun nasionál no kompetitividade nasionál, maibé mós habelar ámbitu kooperasaun iha ASEAN nia laran no entre ASEAN no mundu.

Intelijénsia artifisiál espalla lalais no hala’o papél sentrál iha era dijitál, ne’ebé ezije ASEAN atu promove dezenvolvimentu mekanizmu teste (sandbox) ba teknolojia foun no modelu negósiu ne’ebé sei replika iha rejiaun tomak. Iha tempu hanesan, dezenvolvimentu intelijénsia artifisiál tenke liga ba padraun étika sira, sentradu iha ema, no serve objetivu sira dame nian, kooperasaun no dezenvolvimentu nian.

Iha sorin seluk Sekretáriu-Jerál ASEAN nian, Dr. Kao Kim Hourn, hato'o diskursu sira iha Serimónia Abertura ba Enkontru Ministru Dijitál ASEAN nian ba dala VI (ADGMIN) no Enkontru Relasionadu, ne'ebé hala'o iha Hanoi, Vietname. 

Durante nia diskursu, SG Dr. Kao subliña importánsia ADGMIN nian hanesan fasilitadór krusiál ba transformasaun dijitál rejionál ne'ebé nia asaun no polítika koordenadu sira sei la'ós de'it forma fundamentalmente ita-nia futuru maibé mós maximiza potensiál ekonomia dijitál rejiaun tomak nian ba prosperidade no progresu sosiál povu ASEAN nian. 

Eventu sira ne’e Marka prezensa mós Ministru sira ne’ebé tutela ba teknolojia informasaun, telekomunikasaun no transformasaun dijitál husi nasaun membru ASEAN; Xefe delegasaun sira husi Parseiru Diálogu sira;  Amandeep Singh Gill, Adjuntu Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian no Enviadu Espesiál Sekretáriu-Jerál ba Teknolojia nian; embaixadór sira, enkarregadu sira; no reprezentante sira hosi empreza sira no organizasaun internasionál sira.

News Cover

Timor-Leste Partisipa Enkontru Ministru Dijitál ASEAN Ba-Da nee iha Han Noi Viet Nam

Viet Nam, 15 Janeiru 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 (6th ASEAN Digital Ministers’ Meeting – ADGMIN) iha Ha Noi, Viet Name, husi loron 12 to'o 16 Janeiru 2026. Ho Tema: "ASEAN Adaptativu: Husi Konektividade Infraestrutura ba Konektividade Intelijente."

Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 (6th ASEAN Digital Ministers’ Meeting – ADGMIN) abertura hosi Primeiru-Ministru Viet Nam, Pham Minh Chinh no Sekretáriu Jerál ASEAN, Sekretáriu Jerál ASEAN Dr. Kao Kim Hourn Sekretáriu.

Primeiru-Ministru Viet Nam, Pham Minh Chinh fó benvindu ba Ministru sira ASEAN nian, delegadu internasionál sira, no reprezentante sira hosi komunidade emprezariál teknolojia nian ne'ebé tuir Enkontru Ministru Dijitál sira ASEAN nian ba dala 6 - ADGMIN 6 iha Hanoi.

Iha enkontru ne'e Timor-Leste nu'udar Estadu-membru foun liu ASEAN nian, ida-ne'e hanesan partisipasaun dahuluk iha Enkontru Ministru Dijitál sira ASEAN nian, Ida-ne'e reflete Timor-Leste nia kompromisu atu integra no atu kontribui ho signifikativu ba—ASEAN nia futuru dijitál.

Tema husi enkontru ida-ne'e, “ASEAN Adapta: Husi Konetividade Infraestrutura ba Konetividade Intelektuál,” ko'alia diretamente ba momentu ne'ebé ASEAN iha. ASEAN serbisu maka'as ona atu harii fundasaun fíziku sira konetividade nian. Agora ASEAN tama iha faze foun ida—ida ne'ebé dadus, intelijénsia, no intelijénsia artifisiál sei define kreximentu ekonómiku, servisu públiku sira, no kompetitividade nasionál. Iha kontestu ida-ne'e, AI la'ós de'it teknolojia ida; ida-ne'e maka fasilitadór estratéjiku ida ba vizaun ASEAN nian tuir Vizaun Komunidade ASEAN 2045 nian.

“Timor-Leste hamriik iha momentu krítiku ida entre dezenvolvimentu fundamentál no ambisaun prontu ba futuru. Ho orientasaun hosi ami nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no ami nia polítika dijitál nasionál sira, ami harii hela pilár esensiál sira hosi ami nia ekosistema dijitál: habelar konetividade banda larga, hametin instituisaun sibernétika sira, no dezenvolve enkuadramentu sira protesaun dadus no governasaun dijitál nian. Hirak-ne'e maka bloku konstrusaun nesesáriu sira atu partisipa ho seguru no fiar-an iha ekonomia dijitál”dehan Ministru Manetelu.

“Iha tempu hanesan, ami iha konxiénsia maka'as katak teknolojia avansadu sira la'ós de'it lori oportunidade, maibé mós risku. Estratéjia Kooperasaun Siberseguransa ASEAN 2026–2030 rekoñese ho loloos katak IA, automasaun, no teknolojia emerjente sira transforma hela paizajen ameasa nian. Sira permite forma foun sira hosi krime sibernétiku, dezinformasaun, no fraude, no sira tau presaun ne'ebé aumenta ba fundasaun kriptográfika no konfiansa hosi ita-nia sistema dijitál sira”afirma Ministru Manetelu.

Governante nemos rekoñese katak Ba ekonomia dijitál ne’ebé joven no ki’ik hanesan Timor-Leste, risku sira ne’e la’ós teóriku. Kustu sira atu harii sistema siberseguransa ne'ebé reziliente, governasaun dadus soberanu, no enkuadramentu sira IA nian ne'ebé fiar-an maka signifikativu, no lahó asaun koletiva, sira bele habelar lakuna entre sira ne'ebé bele hetan benefísiu tomak hosi IA no sira ne'ebé labele. Ita-nia esforsu sira atu taka divizaun dijitál tenke koresponde ho determinasaun hanesan atu prevene "divizaun intelijénsia" ne'ebé mosu.

Timor-Leste simu Deklarasaun kona-ba Estabelesimentu Rede Seguransa AI ASEAN nian, ka ASEAN AI SAFE. Inisiativa ida-ne'e reflete espíritu loloos sentralidade ASEAN nian no serbisu hamutuk atu asegura katak IA iha ita-nia rejiaun seguru, konfiável, no aliña ho ita-nia valór sira ne'ebé fahe. Plataforma rejionál ida ba fahe koñesimentu, peskiza konjunta, no kapasitasaun iha seguransa IA nian sei sai indispensavel ba nasaun sira iha faze hotu-hotu dezenvolvimentu dijitál nian.

“Ami mós valoriza maka'as operasionalizasaun hosi CERT Rejionál ASEAN nian no kuadru komprensivu hosi Estratéjia Kooperasaun Siberseguransa ASEAN nian 2026–2030. Mekanizmu sira-ne'e la'ós de'it fornese diresaun polítika, maibé apoiu prátiku—liuhosi fahe informasaun kona-ba ameasa, treinu sibernétiku konjuntu, no harii kapasidade ne'ebé alvu. Ba Timor-Leste, ida ne’e signifika ita-nia reziliénsia nasionál sei hametin liuhosi solidariedade rejionál”tenik Ministru Manetelu.

Ho espíritu ida-ne’e, Timor-Leste kompromete atu sai membru ida ne’ebé ativu no konstrutivu ba komunidade dijitál ASEAN nian. Timor-Leste prontu atu aprende, atu partisipa, no atu aliña Timor-Leste nia polítika nasionál sira ho padraun rejionál sira. Ami sei envolve tomak iha ASEAN AI SAFE, ASEAN Regional CERT, no inisiativa barak ba harii kapasidade iha ACCS nia okos, inklui sira ne'ebé lidera hosi AJCCBC no ASCCE.

Timor-Leste prontu atu la’o iha dalan ida ne’e hamutuk ho imi hotu. Hamutuk, mai ita asegura katak ASEAN la'ós de'it adapta ba era AI nian, maibé forma ida-ne'e—atu nune'e ita-nia futuru dijitál seguru, inkluzivu, no prósperu ba ita-nia povu hotu.

News Cover

Despedida Ho Funsionáriu Reformadu Ministru Manetelu Hamonu Matawen

Dili, 30 Dezembru 2025 – Ministériu Transportes no Komunikasaun, halo despedida ho funsionáriu ne'ebé tama ona reforma nain 22 kompostu husi feto nain rua (2) no mane nain rua nulu (20), serimónia despedida ne'e halao iha salaun enkontru MTK Kaikoli Dili.

Funsionáriu hirak ne’e dedika sira nia an hodi servisu iha Ministériu Transportes no Komunikasaun durante tinan barak nia laran, funsionáriu sira ne’e halao servisu iha administrasaun direta, DNTT, no DNTM. 

Ho espresaun Ministru Manetelu hamonu matawen hodi agradese ba funsionáriu hirak ne’e tanba kontribui ona ba iha dezenvolvimentu nasional iha area transportes.

“Lori Ministériu nia naran hakarak agradese ba maun no mana sira, ho imi nia kontribuisaun iha diresaun ne’ebé imi hakna’ar an bele la’o ho di’ak, hanesan timor-oan iha ne’ebé deit ho idade oinsa ba mós, katua, ferik, klosan no labaraik ita kontinua kontribui dezenvolve ita nia rai tuir buat ne’ebé ita bele halo iha tempu reforma, lori ministériu nia naran hakarak hato’o apresiasaun ba imi nia kontribuisaun hotu, imi nia oan no beioan sira sente orgullu tanba imi bele kontribui ho imi nia idade reforma ona, sertifikadu apresisaun ne’ebé mak imi simu hanesan rekoñesimentu ida husi governu fó ba imi nia kontribuisaun durante dedika an nu'udar funsionáriu públiku. Ikus liu lori ministériu nia naran lori mos hau nia naran pesoal hau hakarak husu deskulpa ba, ha’u tenki rekoñese katak iha tinan rua nia laran mai asumi kargu hanesan ministru iha ha’u nia liafuan barak ne’ebé lolos ha’u labele hasai ba imi sira ne’ebé idade boot liu ha’u. ida ne’e laos ba imi maibé imi rona ha’u nia liafuan kroat balu tanba nemak ha’u tenki husu deskulpa, ha’u husu imi labele tau liafuan sira ne’e tau iha imi nia laran tanba ha’u hatene liafuan sira ne’ebé ha’u ko’alia ba imi ema mós sei ko’alia mai ha’u, nu’udar umanu tenki rekoñese katak buat hotu ne’be ita ko’alia balu laos buat hotu-hotu ne’e diak, ba imi nain  22 ha’u nia deskulpa ba imi. hanesan pesoal hanesan ministru no dirijente ministériu nia ami hato’’o deskulpa barak ba buat hotu ne’ebé la konsege halo ba imi durante imi servisu tinan barak nia laran” tenik Ministru Manetelu ho matawen.

Funsionáriu hirak ne’e hahú loron loron 5 Janeiru 2026 sei la ativa ona servisu iha Ministériu Transportes no Komunikasaun, Ministru Manetelu mós orienta ona dirijente sira atu buka funsionáriu permanente balu atu priense fatin mamuk ne’ebé mak mamuk hafoin funsionáriu reformadu nain ruan ulu resin rua husik hela sira nia fatin.