Notísia sira

News Cover

Ministériu Transporte no Komunikasaun Diskuti Virement OJE 2025

Dili, 10 Setembru 2025 – Ministériu Transporte no Komunikasaun kuarta ohin diskute verifikasaun Orsamentu Jerál Estadu 2025 iha salaun enkontru Ministériu Kaikoli Dili.

Enkontru ne’e prezide husi Diretór Jerál Administrasaun no Finansas, Aniceto Leto Soro akompaña husi Inspetór Jerál MTK.

hetan partisipasaun husi Diretór Nasionál sira no nia reprezentante, Assesor Nasional sira, no pontu vogal husi Diresaun ida-idak.

Ajenda prinsipál husi reuniaun ida ne’e, ko’alia kona-ba Virement Orsamentu 2025 nian. Halo mós aprezentasaun kona-ba rezultadu Virement OJE 2025 husi Xefe Departamentu Planeamento Marcal Aprezentasaun ne’e halo tuir kada Diresaun Nasionál ida-idak, kompostu husi Gabinete Ministru, Inspetór Jerál, no Gabinete Planeamentu, politika no kooperasaun. 

Durante diskusaun, reprezentante husi Diresaun Nasionál ida-idak mos partilha sira nia argumentu hodi mantein orsamentu ne’ebe planeia ba fulan 4 oin mai. Diskusaun ne’e dinámiku, ho foku ba optimizasaun alokasaun orsamentu hodi aliña ho prioridade serbisu ministériu nian to’o tinan ida ne’e nia rohan.

Enkontru ne’e sei hametin liu tan koordenasaun interna no garante katak polítika OJE 2025 aliña ho planu estratéjiku Ministériu Transporte no Komunikasaun nian.

 

News Cover

Timor-Leste Estabele Parseria Marítima Estratéjiku ho Arábia Saudita iha SMI, Defende Vizaun Ekonómia Azul Nasional

Jeddah, Arábia Saudita - Ministru Transporte no Komunikasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, Eng. Miquel Marques Gonçalves Manetelu, konklui misaun ida ne'ebé susesu no estratéjiku tebes iha Konferénsia Indústria Marítima Sustentável ba dala 2 (SMIC 2025) iha Jeddah, ne'ebé hala'o iha loron 3-4 fulan-Setembru tinan 2025, ho patrosíniu hosi Ministru Transporte no Servisu Lojístiku sira Arábia Saudita nian Eng. Saleh bin Nasser Al-Jasser.

Ministru nia envolvimentu abranjente iha fórum marítimu globál prinsipál ida-ne’e kulmina iha enkontru bilaterál istóriku ida ne’ebé estabelese ona fundasaun ba parseria signifikativu ida iha transporte no lojístika entre Timor-Leste no Reinu Arábia Saudita.

Partisipasaun Ativu no Envolvidu iha Diálogu Globál

Ministru Manetelu nu’udar partisipante ativu iha konferénsia ne’e, tau nia-an iha sesaun sira ne’ebé krítiku ba ajenda dezenvolvimentu Timor-Leste nian. Ninia prezensa subliña nasaun nia kompromisu atu integra prátika sustentável no inovadora sira iha ninia planu infraestrutura sentrál sira. Envolvimentu xave sira inklui:

• Sesaun Abertura Nivel Aas: Rona hanoin sira husi líder globál sira   inklui Sekretáriu-Jerál Organizasaun Marítima Internasionál (IMO) no xefe Organizasaun Hidrográfika Internasionál (IHO).

• Diskusaun Painél Temátiku sira: Hetan koñesimentu estratéjiku kona-ba Efisiénsia Enerjétika no Redusaun Emisaun sira, papél Finansa no Seguru Verde nian, importánsia krítiku Dijitalizasaun Marítima no Siberseguransa nian, no futuru formasaun no 

dezenvolvimentu Mariñeiru sira nian.

• Rede no Vizita ba Fatin: Tuir Jantar Gala ofisiál no partisipa iha vizita ba fatin ba instalasaun marítima xave sira Jeddah nian, fornese hanoin prátiku sira kona-ba jestaun portuáriu no operasaun lojístika sira ho klase mundiál.

Fundasaun ida ba Kolaborasaun iha Futuru: Enkontru Bilateral

Sentru husi vizita ne'e maka enkontru bilaterál ida ne'ebé substantivu no haree ba oin ho Ministru Transporte no Servisu Lojístiku sira Arábia Saudita nian, Eng. Saleh bin Nasser Al-Jasser,.

Ministru Manetelu aprezenta vizaun estratéjiku Timor-Leste nian, ne’ebé ankra iha nia Polítika Nasionál Ekonomia Azul, ne’ebé ho objetivu atu aproveita potensiál marítimu boot nasaun nian ho sustentável. Nia fó sai detallu kona-ba projetu nasionál espesífiku, ho prioridade aas ne'ebé buka perísia, inklui:

• Habelar Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

• Dezenvolvimentu Portu Kairabela no Portu Com sai hanesan sentru lojístika rejionál boot ida.

• Modernizasaun ba portu Atauro.

Nu'udar resposta, Sua Exelénsia Ministru Al-Jasser simu ho laran-haksolok aprezentasaun sira ne'ebé detallu no afirma Reinu Arabia Saudita nia prontidaun atu esplora oportunidade konkretu sira kooperasaun nian. Nia rekoñese aliñamentu vizaun Timor-Leste nian ho objetivu estratéjiku Arábia Saudita rasik iha lideransa lojístika no transporte globál.

Etapa sira tuirmai ne'ebé konkorda ona

Ministru rua ne'e konkorda atu fó kna’ar ba sira nia ekipa tékniku sira ho efeitu imediatu atu serbisu liuhosi detalle nesesáriu sira hodi fasilita diskusaun substantiva sira liután. Kompromisu ida-ne'e estabelese dalan ida ne'ebé klaru atu konverte vizaun ne'ebé fahe ba parseria tanjível, ne'ebé foka ba jestaun portuáriu, dezenvolvimentu sentru lojístiku, no integrasaun teknolojia verde nian.

Ministru Manetelu afirma, "Ami nia prezensa iha SMIC 2025 no diálogu produtivu ho ami nia omólogu saudita sira marka pasu pivotal ida ba oin. Ami la'ós de'it harii infraestrutura; ami harii futuru sustentável ida ba Timor-Leste, no ami hakarak tebes atu aprende no halo parseria ho líder globál sira hanesan Arábia Saudita atu realiza ami nia ambisaun sira Ekonomia Azul nian."

News Cover

TL-ITL Trisakti Asina Technical Agreement Kona-ba Bolsu Estudu

akarta, 09 Setembru 2025 – MTK, INAP no FDCH realiza ona serimónia asinatura ba Technical Agreemeent ho ITL Trisakti Jakarta tersa ne’e iha Auditorium Institutu Transporte Logistik TRISAKTI Jakarta.

Bolseiru nain tolu ne’e sei  kontinua sira nia estúdu Mestradu iha ITL Trisakti  Jakarta, bolseiru nain tolu ne’e mak: Maria Filomena  de Jesus Alves ho Alberto Freitas Pereira husi Diresaun Nasionäl Transporte Marítima (DNTM) , sei halao nia estudu iha area Manajemen Transporte dan Logistik  no Jose Paulo Henrique Batista husi Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT) sei halao estúdu iha Area Transporte Terrestres. 

Benefisiariu sira ne’e hanesan funsionáriu Públiku husi Ministériu Transporte no Komunikasaun husi Diresaun Nasional Transporte Terrestre(DNTT) no Diresaun Nasional Transportes Maritima(DNTM). Fundo ba apoiu bolseiru sira mai husi Fundo Dezenvolvimentu Kapitál Uumano (FDCH). Bolseiru sira sei halao sira nia estudu iha fulan setembru tinan ne’e.

Asinatura Technical Agreeement ne’e reprezenta husi Diretór Jerál INAP, Policarpo Amilcar Boavida,SPd, husi MTK reprezenta husi Xefe Gabinete Planeamentu, Polítika, Kooperasaun, Eng. Fernando Carvalho Da Cruz, MM, Diretór Ezekutivu FDCH, Julio Aparicio no husi ITL Trisakti asina husi Rektor ITL TRISAKTI, Dr. Yuliantini, AMTrU, MM.

Delegasaun ne’ebe maka akompaña iha serimónia refere husi Timor-Leste kompostu husi Diretora Nasionál Rekursu Uumanos Ministériu Transporte no Komunikasaun, Lucia do Rosário Pereira, Xefe Departamentu Formasaun, Filomeno Gomes, , Xefe Departamentu Formasaun Traballu, Jeneru no Inkluzaun Sosiál Ministériu Transporte no Komunikasaun, Arthur da Silva Amaral, Internal Audit husi INAP, Adidu Edukasaun husi Embaixada Timor-Leste iha Jakarta, Jaime Andre Simões.

liuhosi asinatura ne'e governu da-sia liuhosi lideransa Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu fó prioridade ba iha kapasitasaun Rekursu Umanu mak sai hanesan Fatór Determinante Dezenvolve nasional 

 

 

 

 


 

News Cover

Kandidatu Bolseiru Atus 129 Husi ANATL Tuir Teste Molok Halo Estudu Iha Indonézia

Dili, 08 Setembru 2025 – Ohin Kandidatu bolseiru tinan 2025-2026  ne’eb’e admitidu tuir teste.

Antes ne’e Kandidatu sira ne’e submete ona sira nia dokumentu ba iha Administração de Aeroporto e Navegação Aérea de Timor-Leste Empresa Pública (ANATL, E.P), hamutuk atus tolu, tolu nulu resin. iha prosesu selesaun ne’e kandidatu nain atus ida rua nulu resin sia admitidu.

Administração de Aeroporto e Navegação Aérea de Timor-Leste Empresa Pública (ANATL, E.P), hala’o ona ezame eskrita no orál ba kandidatus bolseiru timoroan hamtuk atus ida rua nolu resin sia (129)

Liuhosi kooperasaun ho FDCH nomos Politékniku Aviasaun Surabaya husi Ministériu Transporte Indonézia nian halo teste ba kandidatu sira, teste ne'e halao salaun Ministériu Transporte no Komunikasaun Kaikoli Dili.

Kandidatus hirak ne’ebé tuir ezame refere iha área hitu (7) mak hanesan, Air Traffic Control (ATC), Air Navigation Engineering (ANE), Air Electricity Engineering (AEE), Airport Civil Engineering (ACE), Aircraft Recue Fighting (ERF), Airport Medical Engineering (AME), Airport Operations (AO).

Teste hirak ne’e, hala’o direta husi PPC Jakarta, Politeknik Penerbagan Surabaya, no Politeknik Penerbagan Palembang Indonesia, akompaña mos husi FDCH no ANATL, E.P rasik.

Xefe Divizaun Akademia no Kadete Politékniku Aviasaun Surabaya Ministériu Transporte Indonézia nian, Parjan agradese governu Timor-Leste liuhosi Ministériu Transporte no Komunikasaun, ANATL no FDCH hodi halo teste ba bolseiru sira ne’e. 

“Lori governu Indonézia nia naran, ami hakarak hato’o ami nia agradesimentu ba ANATL, FDCH, no Ministériu Transporte no Komunikasaun Timor-Leste ne’ebé fó fiar ba politékniku aviasaun Indonézia nian hodi eduka potensiál kadetes Timor-Leste nian. Ami hein katak kolaborasaun ida-ne'e sei kontinua fó impaktu pozitivu ba relasaun sira entre nasaun rua, hodi permite ami atu kontribui ba hadi'a kualidade rekursu umanu sira, liuliu iha setór transporte no aviasaun nian tenik Parjan.

Prezidente ANATL, Romualdo António Soares da Silva, hatete liuhosi testing ne’e sei persija de’it aplikante hamutuk 30 mak sei ba eskola iha indonézia iha area espesifiku sira ne’e.

“Ohin ami halo testing ba bolseiru sira atu ba eskola iha indonézia, servisu humutuk ho politekniku Bandung, Palembang, no Surabaya,. Testing ne’e laos foin primeira véz maibé halao dala haat ona, atu dehan katak testing ida ne’e ami halo preparasaun kordenasaun hamutuk ho FDCH nomos politekniku sira husi indonézia involve mós husi Ministeriu transporte no komunikasaun, ba aplikante ne’ebé mak applay hamutuk atus tolu tolu nulu resin haat pasa ba iha selesaun dokumentus hamutuk 129 pesoas, agóra ita hahú testing sira. vaga nemak persija mak hamutuk tolu nulu”tenik Prezidente ANATL, Romualdo António Soares da Silva.

Kandidatu bolseiru tolu nulu ne’ebé selesionadu sei ba halao sira nia estudu iha Politeknik Penerbangan Surabaya, Politeknik Penerbangan Palembang no PPC Jakarta ho durasaun tinan tolu hafoin ne’e sei servisu iha ANATL.

News Cover

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta Kondekora Ministru Manelu Ho Medalla Orden De Timor-Leste:

Ministru nia envolvimentu abranjente iha fórum marítimu globál prinsipál ida-ne’e kulmina iha enkontru bilaterál istóriku ida ne’ebé estabelese ona fundasaun ba parseria signifikativu ida iha transporte no lojístika entre Timor-Leste no Reinu Arábia Saudita.

Partisipasaun Ativu no Envolvidu iha Diálogu Globál

Ministru Manetelu nu’udar partisipante ativu iha konferénsia ne’e, tau nia-an iha sesaun sira ne’ebé krítiku ba ajenda dezenvolvimentu Timor-Leste nian. Ninia prezensa subliña nasaun nia kompromisu atu integra prátika sustentável no inovadora sira iha ninia planu infraestrutura sentrál sira. Envolvimentu xave sira inklui:

• Sesaun Abertura Nivel Aas: Rona hanoin sira husi líder globál sira   inklui Sekretáriu-Jerál Organizasaun Marítima Internasionál (IMO) no xefe Organizasaun Hidrográfika Internasionál (IHO).

• Diskusaun Painél Temátiku sira: Hetan koñesimentu estratéjiku kona-ba Efisiénsia Enerjétika no Redusaun Emisaun sira, papél Finansa no Seguru Verde nian, importánsia krítiku Dijitalizasaun Marítima no Siberseguransa nian, no futuru formasaun no 

dezenvolvimentu Mariñeiru sira nian.

• Rede no Vizita ba Fatin: Tuir Jantar Gala ofisiál no partisipa iha vizita ba fatin ba instalasaun marítima xave sira Jeddah nian, fornese hanoin prátiku sira kona-ba jestaun portuáriu no operasaun lojístika sira ho klase mundiál.

Fundasaun ida ba Kolaborasaun iha Futuru: Enkontru Bilateral

Sentru husi vizita ne'e maka enkontru bilaterál ida ne'ebé substantivu no haree ba oin ho Ministru Transporte no Servisu Lojístiku sira Arábia Saudita nian, Eng. Saleh bin Nasser Al-Jasser,.

Ministru Manetelu aprezenta vizaun estratéjiku Timor-Leste nian, ne’ebé ankra iha nia Polítika Nasionál Ekonomia Azul, ne’ebé ho objetivu atu aproveita potensiál marítimu boot nasaun nian ho sustentável. Nia fó sai detallu kona-ba projetu nasionál espesífiku, ho prioridade aas ne'ebé buka perísia, inklui:

• Habelar Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato.

• Dezenvolvimentu Portu Kairabela no Portu Com sai hanesan sentru lojístika rejionál boot ida.

• Modernizasaun ba portu Atauro.

Nu'udar resposta, Sua Exelénsia Ministru Al-Jasser simu ho laran-haksolok aprezentasaun sira ne'ebé detallu no afirma Reinu Arabia Saudita nia prontidaun atu esplora oportunidade konkretu sira kooperasaun nian. Nia rekoñese aliñamentu vizaun Timor-Leste nian ho objetivu estratéjiku Arábia Saudita rasik iha lideransa lojístika no transporte globál.

Etapa sira tuirmai ne'ebé konkorda ona

Ministru rua ne'e konkorda atu fó kna’ar ba sira nia ekipa tékniku sira ho efeitu imediatu atu serbisu liuhosi detalle nesesáriu sira hodi fasilita diskusaun substantiva sira liután. Kompromisu ida-ne'e estabelese dalan ida ne'ebé klaru atu konverte vizaun ne'ebé fahe ba parseria tanjível, ne'ebé foka ba jestaun portuáriu, dezenvolvimentu sentru lojístiku, no integrasaun teknolojia verde nian.

Ministru Manetelu afirma, "Ami nia prezensa iha SMIC 2025 no diálogu produtivu ho ami nia omólogu saudita sira marka pasu pivotal ida ba oin. Ami la'ós de'it harii infraestrutura; ami harii futuru sustentável ida ba Timor-Leste, no ami hakarak tebes atu aprende no halo parseria ho líder globál sira hanesan Arábia Saudita atu realiza ami nia ambisaun sira Ekonomia Azul nian."

News Cover

Timor-Leste No Arábia Saudita Forma Dalan Foun Ba Kooperasaun Bilateral Iha Teknolojia No Komunikasaun

RIYADH, Arabia Saudita – 01 Setembru 2025 -  Iha pasu signifikativu ida atu hametin parseria internasionál sira, Ministru Transporte no Komunikasaun Timor-Leste, Eng. Miguel Marques Goncalves Manetelu, hala'o sorumutu bilaterál ida-ne'ebé produtivu ho Ministru Komunikasaun, Informasaun no Teknolojia Reinu Arabia Saudita,Abdullah Alswaha. Sorumutu ne'e, hala'o iha Sentru Konferénsia Internasional Liurai Abdullah (KAICC) iha Riyadh, 

Enkontru ne'e foka liu ba esplora área kolaborasaun konkreta sira atu promove transformasaun dijitál no dezenvolvimentu infraestrutura.

Delegasaun Timor-Leste nian kompostu husi:

• Sr. Flavio C. Neves, Prezidente Autoridade Nasionál Komunikasaun Timor-Leste (ANC)

• Sr. João Olívio Freitas, Asesór Tékniku ba Ministru

• Sr. Arief Abdullah Sagran, Enviadu Espesiál iha Vise-Primeiru Ministru nia Gabinete ba Kooperasaun Médiu Oriente nia okos

• Sr. Adeodato Caetano de Jesus, Sekretáriu Ezekutivu Ministru

Ministru Manetelu hamutuk ho nia omólogu Arabia saudita,. Abdullah Alswaha, no ofisiál sira tuirmai:

• Husi Ministériu Komunikasaun, Informasaun no Teknolojia (MCIT):

Xefe Estadu Maiór, Norah Alzaid, Vise-Ministru ba Kooperasaun no Parseria Internasionál, Eng. Mansour Alqurashi, Diretór Parseria Estratéjiku sira, Majid Samman, Husi Komisaun Komunikasaun, Espasu no Teknolojia (CST): Governadór, Eng. Haitham Alohali.

Ministru Alswaha loke enkontru bilaterál ne'e, hodi hato'o ninia apresiasaun sinseru Partisipasaun Ministru Manetelu nian. 

Hafoin ne'e nia fornese vizaun jerál ida ne'ebé komprensivu kona-ba avansu lalais sira no dezenvolvimentu atuál sira iha setór Komunikasaun no Teknolojia Informasaun (CIT) iha Arábia Saudita, hodi destaka investimentu estratéjiku sira Reinu nian no vizaun ba ekonomia dijitál.

Ministru Manetelu iha biban ne’e hato’o agradesimentu profundu ba Ministru Alswaha no Governadór Alohali ba konvite no óspitalidade esepsaun ne'ebé hato'o ba delegasaun husiTimor-Leste nian. Nia rekoñese katak enkuantu nasaun rua ne'e hasoru dezafiu jeográfiku sira, teknolojia modernu fornese ferramenta sira atu halo ponte ba distánsia ruma. 

Ministru Manetelu mós aprezenta vontade maka’as Timor-Leste nian atu aprende husi Arábia Saudita nia perísia no esperiénsia pioneira iha área komunikasaun no teknolojia nian.

"Husi ita-nia nasaun sira-nia dook fíziku la'ós tan hanesan obstákulu ba kolaborasaun." "Iha teknolojia sira ne'ebé ita iha, ita presiza de'it atu fó motivasaun no hakarak atu kolabora hamutuk no halo ita-nia diskusaun sai rezultadu ne'ebé bele ajuda ami-nia povu."hatete Ministru Manetelu.

Diskusaun nivel aas ne'e foka liu ba área prioridade prinsipál rua: Kooperasaun Bilateral no Kapasitasaun.

Kona-ba kooperasaun bilaterál, Ministru Manetelu espresa Timor-Leste nia interese maka'as atu hametin parseria ho Arabia Saudita. 

Ministru Manetelu destaka oportunidade sira iha dijitalizasaun transporte, hanesan implementa sistema transporte ne'ebé matenek no solusaun mobilidade integradu. Nune'e mós, importánsia transformasaun dijitál ba dezenvolvimentu servisu governu eletróniku no ekonomia dijitál ida-ne'ebé forte.

Vise-Ministru Kooperasaun Internasional & Parseria, Eng. Mansour Alqurashi,  habelar poténsia kolaborasaun nian, hodi aprezenta oportunidade inovativu sira. Nia ko'alia liu kona-ba  plataforma edukasaun dijitál ne'ebé avansadu iha Arabia Saudita, ne'ebé bele fahe hodi fasilita lakuna aprendizajen no ponte edukasaun iha Timor-Leste. Aleinde nemos Eng. Alqurashi propoin kooperasaun iha área vital telemedisina nian, Inklui transferénsia teknolojia no espesializasaun ne'ebé presiza hodi hasa'e asesibilidade kuidadu saúde ba sidadaun Timor-oan sira.

Atu avansa diskusaun hirak-ne'e, parte rua konkorda atu forma forsa servisu tékniku ida atu identifika no dezenvolve projetu sira ne'ebé prátika no bele halo asaun.

Kona-ba kapasitasaun, Ministru Manetelu subliña nesesidade importante atu hametin kapitál umanu Timor-Leste nian iha ICT, regulamentu dijitál no teknolojia transporte. Nia formál husu apoiu husi Arabia Saudita liuhusi formasaun, programa troka peritu no semináriu tékniku.

Proposta ida halo ona atu estabelese enkuadramentu parseria dedikadu ba kapasitasaun entre instituisaun saudita relevante sira no Ministériu Transporte no Komunikasaun Timor-Leste nian.

Atu asegura momentum, Ministru rua ne'e konkorda atu foti medida sira atu formaliza kapítulu foun ida-ne'e liuhusi Memorandu Entendimentu (MoU) ka Karta Intensaun. Sira mós aprova oráriu ida kona-ba enkontru tékniku sira ne'ebé halo akompañamentu regulár hodi mantein progresu. Iha ninia diskursu enserramentu, Ministru Manetelu afirma Timor-Leste nia kompromisu ba parseria ne’ebé fó benefísiu ba malu ho Reinu Arábia Saudita.

Sorumutu ne'e signifika progresu boot ida iha relasaun internasionál Timor-Leste nian no ninia impaktu estratéjiku ba futuru dijitál ida, ne'ebé hetan apoiu husi nasaun ida-ne'ebé lidera iha mundu iha teknolojia no inovasaun.

News Cover

Timor-Leste Avansa Ambisaun Dijitál iha Simpóziu ITU, Asegura Parseiria Xave Sira

Riyadh, Saudi Arabia — 31 Aug – 2 September 2025 - Ministériu Transporte no Komunikasaun Timor-Leste nian konklui ona envolvimentu ida-ne'ebé produtivu tebes iha ITU Global Symposium for Regulators (GSR-25) iha Riyadh, asegura parseria bilaterál no esplika estratéjia nasionál ida-ne'ebé klaru ba futuru dijitál inkluzivu.

Delegasaun ne'e, lidera husi Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel M.G. Manetelu, partisipa ativamente iha forum globál dahuluk kona-ba polítika dijitál, ne'ebé organiza husi Uniaun Internasional Telekomunikasaun (ITU) no Komisaun Komunikasaun, Espasial no Teknolojia Arabia Saudita (CST). Simpozio ne'e fornese plataforma importante ida atu fahe Timor-Leste nia progresu no aprende husi amigu internasionál sira.

Rezultadu prinsipál ida mak konfirma dalan kooperasaun bilaterál foun ida ho Reinu Arabia Saudita. Iha sorumutuk nivel aas ho Ministru Komunikasaun, Informasaun no Teknolojia Abdullah Alwaha, Saudi Arabia, parte rua konkorda atu estabelese forsa servisu tékniku ida atu dezenvolve projetu sira iha sistema edukasaun dijitál, telemedika no transporte ne'ebé matenek. 

Parte rua nemós aprova planu ida atu formaliza parseria ida-ne'e liu husi Memorandu Entendimentu ida no enkuadramentu dedikadu ida atu haforsa esperiénsia Timor-oan sira-nian iha área ICT no regulamentu dijitál sira.

Konkorrentemente, delegasaun ne'e hala'o diskusaun konstrutivu ho Republika Popular Xina, durante ne'ebé Timor-Leste konfirma ninia apoiu ba kandidatura Xina nian hodi organiza Konferensia Radiu Mundial ITU 2026 (WRC-26) iha Shanghai. Envolvimentu ida-ne'e reforsa kompromisu nasaun nian ba kooperasaun multilaterál iha ITU nia laran.

Sentrál ba misaun ne'e mak Ministru Manetelu nia diskursu iha Segmentu Nivel Aas Simpozio nian, iha ne'ebé nia detalla estratéjia nasionál Timor-Leste nian. Planu ne'e foka liu ba atinji konetividade universál liu husi investimentu públiku iha infraestrutura prinsipál sira no promove kompetisaun ba servisu millaun ikus sira, no mós halo transformasaun dijitál iha setór xave sira inklui governu dijitál, saúde, edukasaun, agrikultura no ekonomia dijitál sira.

"Ita-nia envolvimentu iha Riyadh subliña prinsípiu fundamentál ida: inkluzaun dijitál la'ós de'it kona-ba harii rede - ne'e kona-ba harii futuru sira," dehan S.E. Miguel Manetelu, Ministru Transporte no Komunikasaun. 

"Hodi hametin parseria estratéjika no halo inovasaun, ita asegura katak nasaun ki'ik sira mós bele mehi boot no asegura katak la iha sidadaun ida mak husik hela iha idade dijitál."tenik Ministru Manetelu

Ministériu sei hahú kedas formasaun forsa servisu tékniku ho parseiru sira iha rai-Saudi hodi halo projetu hirak ne'ebé identifika ona. Servisu ne'e mós sei hahú hodi elabora MoU fundamentál hodi hametin kuadru parseria. Informasaun sira ne'ebé hetan husi simpozio ne'e sei informa diretamente kona-ba implementasaun estratéjia dijitál nasionál ne'ebé la'o hela.

Kona-ba Ministeriu Transporte no Komunikasaun Timor-Leste (MTC): 

 MTK mak responsavel ba formulasaun no implementasaun polítika, regulamentu no estratéjia sira ba dezenvolvimentu setór transporte, komunikasaun no teknolojia informasaun iha Timor-Leste. Ninia misaun mak atu harii infraestrutura ida-ne'ebé modernu, efisiente no inkluzivu ne'ebé liga nasaun no dudu dezenvolvimentu sosio-ekonomiku sustentavel.

News Cover

Funsionáriu Dntt Tuir Formasaun Kona-Ba Sistema Kontrolu Tráfiku Área (ATC)

Dili, 02 Setembru 2025 – Funsionáriu DNTT nain tolu nulu resin neen no funsionáriu DNIK nain rua tuir formasaun kona-ba Sistema Kontrolu Tráfiku Área. 

Formadór sira mai husi kompaña Javis Teknologi Albarokah husi Indonézia Formasaun ne’e halao besik semana ida nia laran, 

Sistema Kontrolu Tráfiku Área (ATCS) maka sistema ida ne'ebé uza atu regula tráfiku iha área espesífiku sira, hanesan sidade sira ka rejiaun metropolitanu sira, atu nune'e bele hadi'a efisiénsia no seguridade. Ajendamentu Sinál Responsivu no Koordenadu iha Kruzamentu sira Fornese Tempu Verde ba Veíkulu Prioridade sira ne'ebé Kontroladu husi Servidor ATCS Halibur Dadus husi Rede Estrada no Hato'o Informasaun ba Utilizadór Estrada sira.

Objetivu husi ATC  maka atu hadi'a dezempeñu rede estrada nian, estabelese sistema tráfiku no transporte ida ne'ebé seguru, konfortavel no la'o ho di'ak. Hamenus númeru no karga serbisu hosi ofisiál kontrolu tránzitu nian iha kruzamentu sira. Hamenus emisaun veíkulu nian no poluisaun gás eskotu nian. Hadi'a asesibilidade no mobilidade ba utilizadór sira estrada nian.

Formasaun ida hanesan fó koñesimentu no familiar ba funsionáriu DNTT ho nune’e iha tempu besik DNTT mak sei halo ba Kontrolu sei halo kontrolu ba sistema Projetu Pilotu ATCS Dili

News Cover

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão : Dili International Trade Expo 2025 Nu’udar Oportunidade Ida Atu Hatudu Inovasaun, Kultura No Teknolojia Foun

DILI, 28 Agostu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng Miguel Marques Gonçalves Manetelu nu’udar mos Vise-Primeiru Ministru Interinu, Ministru Kordenadór Asuntu Ekonomiku no Ministru Turizmu no Ambiente.

Dili International Trade Expo 2025 ofisialmente abertura husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ohin iha Sentru Konvensaun Dili.

Perante partisipante sira Xefe Governu rekoñese Dili International Trade Expo 2025 hanesan oportunidade ida ba empreza kiik no boot sira atu dezenvolve kultura no teknoljia.

“Ida ne'e mak espozisaun lalais iha timor-leste ne'ebé organiza husi ministériu komersiu no indústria hanesan ita-nia dalan atu dehan ba mundu Timor-Leste nakloke ba negósiu esportasaun ne'e hanesan oportunidade ida ba Timor-Leste atu emprezáriu negósiu ki'ik no médiu sira ida ne’e hanesan oportunidade ida atu dezenvolve kultura no teknolojia inovasaun no hanesan oportunidade ida atu promove kolaborasaun setór oioin, espozisaun ne'e hatudu produtu boot balun Timor-Leste nian ne'ebé prodús no esporta ba mundu maske iha kuantidade kiik, ami nia Bebidas alkohol organiku, Xokolate, artezenatu no roupa tradisional ida-ne'e selebra hela ita-nia povu nia abilidade no determinasaun ne'ebé maka'as tebes, expo ne'e mós fatin ida ba empreza nasionál no internasionál atu hasoru malu, esplora oportunidade negósiu nian no harii rede foun ida ba investimentu’’ dehan PM Xanana iha abertura DITE 2025.

Espozisaun Komersiu Internasional Dili nian iha tinan 2025 nu'udar espozisaun internasionál dahuluk ne'ebé organiza iha Timor-Leste, ho objetivu atu halibur nasaun sira, empreza ki'ik no médiu sira, empreza sira, organizasaun naun-governamental sira (NGO) no Organizasaun Governamental Internasional (IGOS), hodi hatudu sira-nia realizasaun no hatudu inovasaun, kultura no teknolojia foun sira, no mós atu enkoraja kolaborasaun iha setór hotu-hotu. 

Espozisaun Komersiu Internasional Dili nian iha tinan 2025 fó oportunidade atu estabelese kontaktu no esperiénsia komersiál, industriál no kulturál sira, hodi enkoraja ligasaun globál no ligasaun negósiu sira, liuhosi programa oioin atu promove kompañia no sira-nia produtu sira