Notísia sira

News Cover

Kompañia Karya Timor-Leste, muda ona jerador husi power house ezistente ba Temporary Power House.

Díli, 05 Agosto 2026 - Ekipa manutensaun ANATL koordena ho Kompañia Karya Timor-Leste, muda tiha ona jeradór eletresidade ho kapasidade 1.500 KVA no 500 KVA husi Power House Ezistente iha edifísiu manutensaun, ba Power House Temporary (TPH1).

Jeradór rua nemak durante ne’e sai rezervadu hodi fornese Liña eletresidade ba servisu operasionalizasaun aeroportu Dili, bainhira Liña eletresidade públiku EDTL mate.

Ekipa servisu ne’ebé lideradu husi Xefe Manutensaun Juvinal Soares, akompaña mós husi Vogál (I) Stand Luis Alves, no Vogál (II) Servisu Aeroportuáriu Marco de Sousa, muda ekipamentus elétriku refere husi edifísiu Power Station ezistente ba Powerhouse temporary, haree ba ezijensia prosesu servisu konstrusaun terminal pasajeirus foun aeroportu (IPNL) Díli ne’ebé kompañia TOA COORPORATION hahú alarga servisu ba ona área edifísiu manutensaun power house.

Jerador hirak ne’e mak sei garante fornesimentu liña eletricidade másimu oras rua nolu resin haat (24) ba funsionamentu operasaun servisu, iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato (AIPNL) Komoro Díli.

News Cover

Enkontru Koordenasaun Altu Nível Halo Revizaun Ba Progresu Implementasaun Projetu Dezenvolvimentu no Espansaun AIPNL.

Dili, 07 Agostu 2026 – Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hamutuk ho Embaixadóra Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson, Xefe Operasaun Nasionál no Ofisiál-Enkarregadu Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB), Michael Joseph Walsh, no Reprezentante Xefe Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA) iha Timor-Leste, Fukumori Daisuke, halao enkontru ho Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay.

Enkontru ne’e lidera husi Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay iha Gabinete Vise-Primeiru-Ministru, Farol, Díli. 

Objetivu husi enkontru ne’e atu halo revizaun ba progresu dezenvolvimentu no espansaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato, diskute prioridade sira, identifika dezafiu implementasaun nian, no determina medida sira atu garante projetu ne'e bele la’o tuir planu no finaliza ho di’ak.

Vise-Primeiru-Ministru iha nia intervensaun, hato'o agradesimentu ba parséria ne'ebé metin no apoiu hosi Governu Austrália, Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB) no Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun (JICA) ba dezenvolvimentu infraestrutura transporte iha Timor-Leste. Hodi kontinua hametin parseria entre Governu no parseiru dezenvolvimentu sira sai fatór importante atu hasa'e kapasidade infraestrutura nasaun nian no responde ba nesesidade dezenvolvimentu ekonomia iha futuru.

Durante sorumutu ne'e, parte sira troka hanoin kona-bá estatutu atuál projetu, mekanizmu koordenasaun, no etapa sira tuirmai atu aselera implementasaun dezenvolvimentu no espansaun aeroportu. Diskusaun ne’e mós foka ba importánsia garante projetu tuir internasionál, aumenta kapasidade servisu aeroportu, no apoia Timor-Leste hodi hametin konektividade rejionál no internasionál.

Governu nia komprometidu kontinua servisu hamutuk ho parseiru dezenvolvimentu sira hodi asegura projetu dezenvolvimentu no espansaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato implementa ho efisiente, transparente no fó benefísiu ba povu no dezenvolvimentu ekonomia nasaun nian.

News Cover

Governu Ofisialmente Lansa Fatuk Da-Huluk Rehabilitasaun Estrada Kailaku

Kailaku, Bobonaro, 08 Agostu 2026 – Iha sabado ne’e Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão halo lansamentu ba projetu rehabilItasaun Estrada urbana iha postu administrativu Kailaku, Munisípiu Bobonaro.

Xefe Governu akompaña husi Ministru Obras Públika, Samuel Marcal, Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Ministru Agrikultura, Marcos da Cruz, membru parlamentu, PAM, Bobonaro, Paulo Maia no entidade estadu sira seluk. 

Povu kailaku sentekontente no antusia simu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ho komitiva iha Kailaku, durante tinan barak nia laran mak povu kailaku hein too ohin loron realiza bele realiza duni povu kailaku nia mehi kona-ba estrada.  

Administradór Postu Administrativu Kailaku, Rodolfo da Cruz iha nia diskursu agradese ba governu da-sia lideradu Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão liuhosi tau matan povu kailaku liuhosi rehabilita estrada kailaku.

“BMS mak kaer obra refere, agradese ba politika IX governu nia nebe sempre rona povu nia lian halerik hodi tau matan ba povu ida ne'e nia terus, husi labarik joven ferik no katuas ho hkasolok no kontente agradese ba Primeiru-Ministru Xanana tanba ohin halo istoria boot ida mai ami povu kailaku nia mehi boot kona-ba Estrada diak hanesan iha sidade maliana Dili no sidade sira seluk nebe asesu ona estarda nebe diak, prosesu lansamentu Estrada ohin laos fasil maibe tanba kontribuisaun entidade hotu-hotu iha kailaku, liu-liu suku walu iha postu kailaku, povu kailalku kompremente sei tau matan obra refere too finaliza" APA Kailaku Rodolfo da Cruz Agradese.

Nia hatutan Lansamentu ba Rehabilitasaun Estrada kailaku maka esperasansa husi povu kailaku ne'eb'e hein durante tinan barak nia laran, antes ne’e Estrada liga entre postu maliana villa ba kailaku kondisaun at tebes hodi difikulta komunidade sira atu asesu bainhira tempu udan. 

Projetu Rehabilitasaun Estrada urbana kailaku iha estensaun kilometru rua nulu resin neen (26) ho durasaun tinan ida, obra ne’e rasik responsabiliza husi kompaña internasional PT. Bina Mitra Indosejahtera husi indonézia.

Ministru Obras Públika, Samuel Marcal iha nia diskursu hatete hafoin asina kontratu iha fatin ne’e, empreza PT. Bina Mitra Indosejahtera husi indonézia, nia ekipamentu pezadu preparadu komesa ohin ba oin sira hahu aselera servisu hodi nune'e projetu ne'e remata tuir tempu ne'ebe determinadu.

Iha nia diskursu Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hatete se deit mak povu fo fiar ukun rai ida ne’e, mai para atu servi povu.

“Hau lai mai iha ne’e imi atu fó obrigado, imi hili atu mai servi tanba ida ne obrigasaun ida ba povu, povu hili atu servisu ba nasaun. tenki hare saida mak povu persija, saida maka rai ne’e persija, governu iha nia obrigasaun atu servi nia povu"dehan PM Xanana

Primeiru-Ministru afirma Projetu rehabilitasaun Estrada kailaku laos deit hafasil deit asesu ba edukasaun, merkadu no fasilidade publiku maibé sei hadia kresimentu ekonomia lokal. 

News Cover

ADB Hamutuk Ho Ministériu Transportes No Komunikasaun (Mtc) Hala'o Missaun Due Diligence

Preparasaun ba Projetu Transporte Públiku Timor-Leste kontinua lao ba oin liu husi parseria di'ak entre Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTC) ho Asian Development Bank (ADB).

Projeto ida ne'e hahú iha Novembru 2022 liu husi Asisténsia Téknika ne'ebé fornese husi ADB atu prepara Timor-Leste Public Transport Master Plan no Feasibility Study ba Fasilidade Transporte Públiku 10 ne’ebé prioritizadu. Dokumentu rua ne'e sai hanesan baze estratéjiku no tékniku atu orienta dezenvolvimentu sistema transporte públiku ida ne'ebé modernu, seguru, efisiente no sustentável ba Timor-Leste.

Hahu husi 28 Jullu 2026, ADB hamutuk ho Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTC) hala'o Missaun Due Diligence ida atu kontinua preparasaun ba faze tuir mai husi projeto ne'e. Misaun ne'e hahú ho reuniaun kick-off iha Díli, no tuir mai vizita ba munisípiu sira atu halo observasaun direta ba sítiu sira ne'ebé propoin ba dezenvolvimentu, no mos hala'o reuniaun ho Prezidenti Autoridade Munisipál no autoridade relevante sira.

Durante misaun ne'e, ekipa halo vizita ba sítiu Terminal Transporte Públiku iha Becora, Hera, Tibar no Manleuana, no Bus On-Street Interchange iha CCD, Díli. Iha munisípiu sira seluk, ekipa mos vizita sítiu Terminal Rejional iha Baucauno Maliana, no proposta Bus On-Street Interchange iha Maliana, Viqueque, Suai no Lospalos. Vizita hirak ne'e fó oportunidade atu diskute diretamente ho lideransa munisipál no parte relevante sira kona-ba kondisaun iha área projetou, disponibilidade rai, asesibilidade, no preparasaun nesesária atu apoia implementasaun projetu iha futuru.

Objetivu husi Due Diligence Mission mak atu haré no konfirma kondisaun preparativus projetu (project readiness)husi aspetu tékniku, institusionál, ambientál, sosial no implementasaun, atu asegura katak preparasaun importante sira aseguradu ona hodi nune’e bele kontinua ba faze tuir mai. 

Agradese ba Prezidenti Autoridade Munisipál sira, autoridade lokal sira, instituisaun governamentál relevante sira no komunidade sira ne'ebé simu di'ak ekipa no fó kooperasaun durante vizita. Partisipasaun no apoiu husi parte hotu importante tebes atu hametin preparasaun ba sistema transporte públiku ida ne'ebé bele melhora mobilidade, asesibilidade no ligasaun entre komunidade sira iha Timor-Leste.

 

News Cover

Ministru Manetelu Partisipa Reuniaun Extraordináriu Kafi

Dili, 08 Agostu 2026 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hanesan mós membru KAFI partisipa iha Reuniaun extraordináriu KAFI kinta ne’e iha salaun auditóriun Kay Rala Xanana Gusmão Ministériu Finansas, Aitarak Laran Dili.

Iha enkontru ne’e halo KAFI halo diskusaun ba pedidu no aprovasaun ba projetu sira hanesan’; Airport Laon _Australian component), IFC’s FASA, PPP Tibar Port ‘’Tipo Osu?”. No PIMS

News Cover

Estudante, no Líder komunitária Atabae Antusia Tebes Ho Sensibilizasaun Kona-Ba Transportes (Terrestre, Marítima No Aero) Ne’ebé Seguru

Atabae, Bobonaro 30 Jullu 2026 – I Vise GTGIS-MTK, Clementino  Amaral, II Vise, Marcal pinto, no III vise Nuno Alves da costa, ensera atividade sensibilizasaun kona-ba Transportes seguru (terrestre, marítima no aero) ne’ebé seguru iha ba líder komunitária, estudante, ema ho defisiente no feto potensiál, sira munisípiu postu administrativu Atabae, Munisípiu Bobonaro.

Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTK) liuhosi Gabinete Tékniku ba Jéneru no Inkluzaun Sosiál (GTGIS-MTC), halo sensibilizasaun ne'e ho objetivu prinsipál atu sensibiliza sidadaun sira, hodi nune'e bele promove transporte marítimu, terrestre, no aéreo ne'ebe inkluzivu,  no mós seguru ba ema hotu. ba líder komunitária, estudante, ema ho defisiente no feto potensiál.

Iha atividade ne’e, Diresaun Nasionál Transportes Terrestres (DNTT) hato’o aprezentasaun kona-ba seguransa rodoviária no importánsia atu respeita regra tráfiku hodi prevene asidente. Aleinde ne’e kona-ba Transportes seguru (terrestre, marítima no aero) ne’ebé seguru iha munisípiu Bobonaro.

Liuhosi atividade ida ne’e, MTK espera komunidade no estudante sira  iha koñesimentu kona-ba seguransa rodoviária, promove transporte ne’ebé segurú no inkluzivu, no hametin kooperasaun entre governu no komunidade. 

Partisipa iha sorumutu ne'e Aportil i.p, ekipa IGJIS-MTC, Autoridade Postu Administrativu Atabae, Komandante Adjunta Postu Atabae (PNTL), Xefe Gabinete SEI, sosiedade sivíl, estudante sira husi Postu Atabae, inklui entidade sira no parseria relevante sira seluk.

News Cover

Enkpontru Kordenasaun Entre Dnmtc Bobonaro Pam Bobonaro, Enjiñeru Mtk No Dntp Hodi Diskuti Kona-Ba Due Diligence Ba Projecto Desenvolvimento Fasilidade Transporte Publiku Terminál

Bobonaro, 03 de Agosto 2026 – PAM Bobonaro, Paulo Maia, simu audíensia husi Diretór Diresaun Munisipál  Transporte no  Komuniksões Bobonaro, Tomás Maia, ADB, ejiñero sira husi MTK Halo enkontru ho no Diretór Terras no propriedade no funsionário sira, iha gabinete PAM Bobonaro. 

Iha audíensia ne’e halo mós enkontru Kordenasaun no Konsulta kona ba Due Diligence ba Projecto Desenvolvimento Fasilidade

Projecto ida ne'e hala'o iha Novembru 2022 liu husi asistensia téknika ne’ebé fornese husi ADB hodi prodúz, Timor-Leste Public Transport Master Plan no Feasibility Study Report ne'ebé lansa iha 2024. Hodi kontinua projeto ba faze tuir mai, ekipa husi Ministériu s Transportes no Komunikasões ho ADB sei hala'o Due Diligence ba projeto refere hodi hare no konfirma preparasaun ba projeto (project Readiness). hafoin enkontru ekipa sira Vizita ba fatin hodi propoin lokalizasaun ba Terminal Maliana Tunubibi no Site Visit to Prose Location for Maliana interchange. 

News Cover

V-PM, MKAE, MTA, Francisco Kalbuady Lay Hatete Esperitu Servisu Nasaun Membru Cplp Sei Forte Liutan Bainhira Nasaun Membru Cplp Nia Kapasidade Atu Serbisu Hamutuk

Dili, 30 Jullu 2026 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonça;ves Manetelu Kinta ne’e partisipa Jantar Gala ba Ambito reuniau Ministro Turizmu no Ambiente Paise Lingua Portugés iha CCD.

S.E. Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Dato' Seri Francisco Kalbuadi Lay, iha nia diskursu hatete unidade komunidade paises lingua portugés (CPLP) sei sai forte liután bainhira ami nia kapasidade atu serbisu hamutuk,

“Durante Ita-boot nia estadia, Ita-boot bele aprende liután kona-ba Timor-oan nia espiritualidade, ami nia kultura, ami nia gastronomia, no maneira ne'ebé maka povu Timor-Leste simu sira nia belun ka maun-alin CPLP. Karik esperiensia ida ne’e bele kontribui hodi hametin liu tan lasu entre nasaun CPLP sira no inspira inisiativa kooperasaun foun ba benefisiu jerasaun futuru nian. Ami fiar katak futuru amizade CPLP nian sei sai forte liután bainhira nasaun membru CPLP nia kapasidade atu serbisu hamutuk, fahe koñesimentu, promove investimentu, no valoriza patrimóniu naturál, tasi nian, no kulturál ne'ebé CPLP iha priviléjiu atu husik hela ba jerasaun sira iha futuru” dehan V-PM, MKAE, MTA, Francisco Kalbuady Lay iha CCD.

S.E. V-PM, MKAE, MTA, Francisco Kalbuady Lay afirma Timor-Leste hola parte iha nasaun membru CPLP espera iha durante estadia iha Timor-Leste sei marka ho amizade no espíritu unidade ne’ebé karakteriza komunidade nasaun luzófona sira. 

News Cover

DNIK Halo Instalasaun Kabu Fibra Ótika Rai Okos Iha Kuluhun

Dili, 29 Jullu 2026 - Diretór Diresaun Nasionál Infraestrutura Komunikasaun (DNIC), Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTC) Pedro Amaral, halo observasaun direta ba progresu serbisu instalasaun kabu fibra ótika rai okos iha área Kuluhun, Díli, hodi asegura katak implementasaun projetu ne'e lao tuir padraun tékniku, qualidade no seguransa ne'ebé estabelese ona.

Observasaun direta ne'e reflete kompromisu lideransa DNIC-MTC atu monitoriza no garante katak infraestrutura telekomunikasaun nasional dezenvolve ho efisiénsia, transparénsia no responsabilidade. Durante vizita ne'e, Diretor DNIC-MTC ko'alia ho ekipa tékniku sira kona-ba progresu obra, metodu instalasaun, no medida seguransa ne'ebé aplika durante serbisu iha terrenu.

Instalasaun kabu fibra ótika underground nu'udar parte husi esforsu Governu Timor-Leste atu moderniza infraestrutura komunikasaun nasional no hasa'e kapasidade rede internet no intranet iha rai-laran. Sistema kabu iha rai okos sei fó vantajen boot liu tanba bele minimiza risku estragus husi kondisaun klimátika, asidente no interferénsia externa, hodi garante servisu komunikasaun ne'ebé estável no sustentável ba tempu naruk.

Ekipa tékniku DNIC-MTC kontinua hala'o serbisu tuir padraun enjenharia no prosedimentu seguransa atu asegura instalasaun hotu remata ho qualidade aas. Serbisu ida-ne'e mós sei sai fundamentu importante ba expansaun rede fibra ótika nasional no suporta transformasaun dijitál Timor-Leste.

Diretor DNIC-MTC reafirma katak monitorizasaun direta ba projetu estratéjiku sira sei kontinua hodi garante implementasaun ne'ebé efisiente, pontual no tuir objetivu Governu atu hadi'a asesu ba servisu internet no komunikasaun dijitál ba komunidade no instituisaun públika sira iha nasaun tomak.

Instalasaun kabu fibra ótika underground iha Kuluhun hatudu Governu nia determinasaun atu investe iha infraestrutura dijitál moderna, hametin konektividade nasional no suporta dezenvolvimentu sosiol ekonómiku Timor-Leste liu husi teknolojia komunikasaun ne'ebé avansadu.

News Cover

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão Ofisialmente Lansa Servisu Komersiál Kabu Timor-Leste, Empreza Públika(CTL. E.P)

Dili, 28 Jullu 2026 – S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão akompaña husi Vise-Primeiru Ministru, Ministru Kordenadór Asuntu Ekónomiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuady Lay, Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel marques Gonçalves Manetelu, Ministru Planiamentu no Investimentu Estratéziku (MPIE), Eng. Gastão Francisco de Sousa, Ministra Finansas, Santina Cardoso no Embaixadora Austrália iha Timor-leste Caitlin Wilson halo lansamentu ba iha servisu komersi’al Kabu Timor-Leste, Empreza Públika. (CTL.E.P).

Prezidente Konsellu Jerál atuál S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hatete governu halo investimentu boot ba Kabu Timor-Leste tanba ne’e husu ba públiku liu-liu peritu timor-oan sira ne’eb’e matenek iha setor telekomunikasaun no IT, laos deit sira ne’ebé servisu iha governu nu’udar timor-oan kontinua hamutuk halo diskusaun oinsa ba oin ne’e. tuir mensajen husi Primeiru-Ministru nia oportunidade mak ohin lori vantajen, maibé lori mós dezafiu ba timor, tanba Hakat tan pasu foun liga seguransa sibernetika, liga ba krime sibernetika ho sasan sira ne’e hotu prosesu lao hela. 

Prezidente Konsellu Jeral esplika ministériu transportes no komunikasoen sei fornese internet ba instituisaun governu sira, kona-ba internet ba populasaun mai husi operadores telekomunikasaun  no ISP. 

“Hanesan ita temi bebeik kapasidade kabu vocus nia 27 tera bit, kapasidade kabu timor-leste tera bit 13.5, dadaun ne’e, kapasidade masimu internet ne’eb’e uja iha timor ne’e giga bit 40, siknifika katak ita nia rezerva internet ne’e boot tebes, agóra pergunta mosu se hanesan ne’e operadores sira persija hira depende ba merkadu sira sosa oituan, sosa barak depende ba merkadu, ha’u tenki esplika liu-liu  ita  nia populasuan enjeral ohin sua eselensia primeiru ministru nia diskursu hatete katak iha 2012 ita liberaliza setor telekomunikasaun ida ne’e atu dehan saida, ida ne’e atu dehan katak merkadu ne’e ita liberaliza fornesementu internet ba ita nia populasaun mai husi operadores telekomunikasaun TT, Telkomcel no Telemor sira no ISP hamutuk 20 sira mak sei fornese internet, ministériu transportes no komunikasoen sei fornese internet ba instituisaun governu nia, ministérium sira, instituisaun públiku sira ba too munisipiu no sei ba too mos postu bainhira fiu ne’e konektadu too iha postu ho suku sira nebe mak fiu nee liu ba ida ne’e responsabilidade MTC nia” esplika Prezidente Konsellu Jeral, CTL.EP. Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu.

S.E. Ministru Manetelu afirma autoridade komunikasoens sei kontinua halo diskusaun ho operadores sira hodi asegura katak internet tenki baratu duni ba populasaun, ho velosidade ne’ebé diak no ANC kontinua superviziona operadores telekomunikasaun no ISP sira iha supervizaun ministerium transportes no komunikasaun nia.

Embaixador Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson konsidera Kabu Timor-Leste hanesan  infraestrutura telekomunikasaun ne'ebé krítiku, ida-ne'e maka investimentu loloos iha futuru Timor-Leste nian, investe iha kresimentu ekonómiku, inovasaun, oportunidade ba edukasaun, servisu governu nian no oportunidade ba setór privadu no ba jerasaun sira iha futuru. apoia ekonomia dijitál moderna ida ne’ebé liga Timor-Leste, tantu liuhosi servisu eletróniku no komérsiu eletróniku, besik ba rejiaun no mundu tomak. Ida-ne'e sei ajuda ultrapasa esperiénsia no difikuldade sira to'o ohin loron kona-ba konetividade internet ne'ebé limitadu. 

S.E. Vise-PM, MKAE no MTA, Francisco Kalbuadi Lay, iha nia intervensaun hatete infraestrutura dijitál moderna importante tebes atu sustenta kresimentu ekonomia, atrai investimentu, hadi'a servisu públiku no loke oportunidade foun ba negósiu, edukasaun, saúde no inovasaun.

"Parabéns ba ita hotu iha serimónia lansamentu komersiál ida ne'e. hodi konekta Timor-Leste ba mundu no mundu mai Timor-Leste. Ha’u nu’udar Ministru Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku sente onra no mós kontente tebes liuhusi lideransa Maun Bo’ot Kay Rala Xanana Gusmão nian ho esforsu tomak husi Ministru Transporte no Telekomunikasaun no mós ita hotu,"dehan Vise-PM.

Enkuantu S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha nia diskursu hatete Ho satisfasaun ne’ebé boot tebe-tebes hodi halo lansamentu komersiál Kabu Timor-Leste no hahú operasaun komersiál liuhosi Sistema Kabel Submarinu Súl Timor-Leste nian.

"Ohin loron ida ne’ebé importante ba dezenvolvimentu ita-nia sistema nasionál telekomunikasaun nian. Iha Juñu 2024, ha'u iha ne'e iha Bebonuk hodi marka chegada hosi kabel fibra ótika submarinu dahuluk Timor-Leste nian. Ohin, ita hakat tan pasu importante ida ho inísiu operasaun komersiál patrimóniu nasionál ida-ne’e hosi Cabos de Timor-Leste ida ne'eb'e konfiável Fornese ba Timor-Leste asesu ba konetividade internasionál ne’ebé boot liu no tau baze ba servisu internet ne’ebé lais liu, konfiável liu no baratu liu" dehan PM Xanana.

S.E. Primeiru Ministru Xanana Gusmão afirma governu sei kontinua oferta hodi apoia dezenvolvimentu Cabo de Timor-Leste EP, dezempeña papél krítiku hodi asegura katak kabu ne’e sei funsiona ho efetivu, sustentável no hodi fó benefísiu ba povu timor. Ida-ne'e hotu kona-ba suporta infraestrutura dijitál ne'ebé reziliente ho konetividade ne'ebé konfiável ne'ebé sustenta kreximentu ekonómiku, seguransa nasionál no prestasaun servisu públiku no setór privadu.