Dili, 20 Outubru 2025 – Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Eng. Mariano Asanami Sabino Segunda ohin reprezenta Primeiru-Ministru Kayrala Xanana Gusmão lansa operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajem Transportes Publikus iha Dili" iha DNTT Balide Dili.
Sistema Area Traffic Control Systems (ATCS) ne’ebé governu liuhosi DNTT monta iha kapitál Dili hamutuk lima mak hanesan; PCIC oin, Palásiu Aitarak-laran, Timor Plaza, no Kolmera.
Sinais Sonorus ne'ebé monta iha kapitál Dili hamutuk haat kompostu husi, Obrigado barak, MSSI, Fatuhada, no Palásiu Governu.
Halte sanulu ne'ebé governu konstrui hamutuk sanulu mak hanesan, iha área Matadoru, MSSI, Vila-Verde Gruta oin, Bebora, Kolmera, Igreja Aimutuin oin, Fomentu, Beto, Kuartél Jerál PNTL nia sorin, no Beto.
Sinais Sonorus hamutuk haat mak hanesan: Obrigado barak oin, MSSI, Fatuhada, Palásiu Governu no Fundasaun Alola.
Lansamentu ba iha operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS) Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) halo lansamentu mós halte ne’ebé públiku bele asesu hodi hein no sa’e transporte públiku hamutuk sanulu (10) iha kapitál Díli
halte hirak ne’e konstrui iha área Comoro Timor Plaza, Ai-Mutin, Bairu-Pite, Vila-Verde gruta oin, Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun Sosiál oin, Matadouru, Vila-Verde Igreja Catedral sorin, Kaikoli Postu Polísia nian, no iha Diresaun Nasionál Transporte Terrestre oin.
Objetivu sentral husi lansamentu ne’e atu “Harii Sistema Transportes Ne’ebé Seguru, Konfortavel, Inkluzivu No Modernu”
Setór Transportes, setór ida ne’ebé vitál teb-tebes ba Dezenvolvimentu Timor-Leste. Tamba ne’e, Iha IX Governu konstitusional nia programa, ba setor transporte Terrestre define katak, “atu kria kondisaun ba kresimentu ekonómiku, hadia no aumenta sirkulasaun ema no sasan ne’e fundamental hodi implementa vizaun ne’ebé hatur ona iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011 – 2030.
Iha Transportes Terrestres, Governu kompromete atu kontinua dezenvolve Transportes Terrestres, inklui dezenvolvimentu infraestrutura inklui sinalizasaun rodoviária, ne’ebé adekuada, no garante ba nia kumprimentu, iha Teritóriu Timor laran tomak. ba áreas urbanas, sei kontinua hadi’a medidas ba jestaun tráfegu, atu bele responde ba situasaun espesífikas ne’ebé mosu. Teknolojia trafegu nian hanesan utilizasaun sistema inovadór ba transporte (hanesan, intersesoens ne’ebé uza sinalizasaun moderna ona hodi halo monitorizasaun ba tráfegu) sei aplika hodi hadi’a jestaun tráfegu atu garante seguransa ba pasajeirus.
Implementasaun Sistema ATCS hatudu kompromisu maka'as Governu Konstitusional da-sia nian atu melhora jestaun tráfiku, no hadi'a seguransa iha estrada sira, liu-liu iha kapital Dili, iha ne'ebé númeru veikulu no atividade urbana nian aumenta ho lalais tebes. Inisiativa ida ne’e reprezenta avansu importante tebes ida hodi moderniza timor-leste nia Sistema transportes teresteriál nian no liu-liu asegura seguransa iha estradas públikas nian.
Ekipamentus ne’ebé inklui iha ATCS mak detetór ba klasifikasaun veíkulu, detetór ba numeru xapa matrikula numeru registu veíkulu nian, relata informasaun “up to date” konaba movimentus no liu-liu fó relatoriu kompletu kona-ba movimentu no situasaun real iha terenu wainhira mosu “inkumprimentu ruma” ba regras tranzitu nian iha area sira ne’ebé Semáforus modernu nian instala.
Entretantu, fasilidades hanesan lian Sonorus hatudu avansu ida ba inkluzividades sidadaun Timor-Leste, wainhira ultra-pasa Estrada públikus, liu-liu Estrada sira ne’ebé movimentus veíkulus barak teb-tebes. Sei ajuda atu hatene tempu seguru atu atravesa, no ajuda redúz asidente iha Estrada sira ne’ebé iha movimentu aas. Ida ne’e, sei tulun eduka motorista sira atu respeita sidadaun sira ne’ebé lao ain no ultra-pasa fatin sira risku, no liu-liu fó prioridades ba sidadaun sira ne’ebé iha nesesidades espesiál. Hanesan ne’e mos ba espasu ka parajem transportes Publikus (Halte Bus), nu’udar fasilidade prinsipál ida atu organiza di’ak liu movimentasaun transportes públikus nian, liu-liu nu’udar fatin ne’ebé espesífiku atu fó konfortu no seguru ba pasajeirus ne’ebé utiliza transportes públikus. Ida ne’e, atu tulun mos reduz dezordem tráfegu no fo kontribuisaun di’ak liu ba disiplina husi motorista Transportes públiku sira.
“Lansamentu ohin, la'ós de'it kona-ba adopsaun teknolojia foun. Ida ne'e hanesan símbolu ida ba ita-nia kompromisu atu transforma kultura iha jestaun tráfiku, maibe liu-liu konsiensia ita nia sidadaun sira nian wainhira konduz veíkulus ka motorizadas iha espasu Estrada sira iha urbana nian iha Dili. Ida ne’e mós kona-ba valór disiplina, seguransa no respeitu sinais iha Estrada públikus. Teknolojia mesak de'it mós la hetan susesu iha nia aplikasaun, se ita hotu-hotu laiha partisipasaun ativu, konsiénsia no responsabilidade. Tamba ne’e, hau hakarak aproveita atu hato’o hau nia apresiasaun ba dirijentes sira hotu iha MTC nian ne’ebé simu no implementa inisiativa ida ne’e”dehan Ministru Manetelu iha sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajem Transportes Publikus iha Dili" iha DNTT Balide Dili.
Ministru Manetelu afrima Governu foin introdúz Sistema hirak ne’e nudar pilotu, no prosesu atu kompleta liu tan semáforus modernu sei iha prosesu verifikasaun, nune’e mos ho lian sonorous no Parajem Transportes Públikus nian.
“Hau mos aproveita bolu atensaun ba motorista sira, operadores/nain ba transportes públikus no komunidade hotu-hotu ne’ebé konduz veíkulu no motorizadas atu kontinua kolabora, tuir lei no sinal tráfegu, atu sistema foun ida ne’e bele opera ho efisiénsinte no seguru ba ema hotu. Governu Timor-Leste, liuhusi Ministériu Transportes no Komunikasoens, Sei kontinua halo esforsu hotu-hotu atu dezenvolve infraestrutura, instalasoens no inovasaun teknológika iha setor transportes terrestres hodi permite katak “iha Timor-Leste, moda transportes oin-oin sei kumpri regras tráfigu, asegura katak transportes públikus sei atrativu, assesivel, seguru no inkluzivu hodi apoiu ba kreximentu ekonómiku, dezenvolvimentu nasional hodi hasa’e kualidade moris Timor-oan sira iha nasaun tomak”afirma Ministru Manetelu.
Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Sosiais no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Eng. Mariano Asanami Sabino iha nia diskursu apresia ba lansamentu ida ne’e hanesan fó pasu pozitivu hodi bele atinji planu estratéjiku dezenvolvimentu nasional 2011-2030, rekursu humanus mak sai sentru ba dezenvolvimentu, tanba nemak ita nia dezenvolvimentu defini konsentra ba rekursu humanu.
“Lansamentu ida ne’e atu moderniza liutan, kordena di’ak liutan planu governu nia atu dignifika iha rekursu umanus, atu fasilita ema nomos koneksaun hodi hametin liutan koezaun sosíal entre ema. Sistema ne’ebé ohin lansa tenki respeita pasadeira sira ne’ebé ultrapassa iha zebra cross, konsentra ba ema, no siviliza ema” dehan Vise-Primeiru-Ministru, MKAS no MDRAK, Eng. Mariano Asanami Sabino iha operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS), Sinais Sonorus no Parajem Transportes Publikus iha Dili" iha DNTT Balide Dili.
Mariano Assanami apela ba DNTT atu kontinua servisu makas bainhira sidadaun sira mai tuir teste hodi hetan karta kondusaun tenke fó formasaun ne’ebe di’ak no adekuadu ho nune'e motorista sira bele hatene oinsa sira bele utiliza estrada publiku ho responsabilidade, respeitu nafatin sinais tranzitu, sumafóru, respeita ema la’o ain bainhira ultra pasa estrada, liu-liu ema ho defisiensia ne’ebe uza kadeira roda no uza ai-tonka.
Vise PM nemos afirma no Husu mos ba DNTT no Polisia Tranzitu sira atu halo kontrolu ba kondutor sira atu nune’e haree transporte públiku sira hanesan taxi no bus sira ne’ebe la iha ona kondisaun ne'ebé di'ak atu halo operasaun hanesan tula pasajeiru tanba ne’e bele fo ameasa ba ema seluk nia vida, alende ne’e tenke alerta mós ba sira atu konduz kareta labele lanu.
Apela ba motorista sira atu respeita ema lao ain, motorista sira ne’ebé kondúz kareta tenki tuir teste molok hetan karta kondusaun. Lansamentu ida ne’e Konsentrasaun ba ema, siviliza ema nia idikasaun prinsípal mak respeita regras, no lei ne’ebé vigora iha rai doben Timor-Leste.
Vise Primeiru Ministru rekoñese papél Ministériu Transporte no Kounikasaun ne’ebé responsabiliza kona-ba dijtalizasaun ho nune’e Mtk tenki buka meius oinsa mak utiliza ona dijitalizsaun ne’e masimu ho nune’e hadia liutan koneksaun no siviliza komunidade sira ne’ebé utiliza transporte públiku, liu-liu hare ba kondisaun transporte públiku ne’ebé kondisaun ladi’ak ona, motorista sira ne’ebé kondúz hela kareta maibé ho kondisaun lanu, persija halo sosializasaun masimu ho nune’e kondutór sira bele komprende sira nia dever no obrigasaun bainhira kondúz kareta nomos motorizada.
Komponente sira nebe iha ATC maka; Sinál tránzitu, kámara vijilánsia, kámara detektor veíkulu, kámara rekoñesimentu xapa matríkula, Sistema informasaun hatudu, anunsiante áudiu, sala sistema kontrolu no ligasaun komunikasaun.
objetivu husi operasionalidade sistema Area Traffic Control Systems (ATCS) maka atu hadi'a dezempeñu rede estrada nian, estabelese sistema tráfiku no transporte ida ne'ebé seguru, konfortavel no la'o ho di'ak. Hamenus númeru no karga serbisu hosi ofisiál kontrolu tránzitu nian iha kruzamentu sira. Hamenus emisaun veíkulu nian no poluisaun gás eskotu nian. Hadi'a asesibilidade no mobilidade ba utilizadór sira estrada nian.
Vantajen husi ATC ho ekipamentu avansadu Intelijénsia Artifisíal (AI) Ekipamentu ho detetór xapa matríkula nian. Desktop interativu. Dokumenta relatóriu sira kona-ba dezempeñu detektor nian. Ligasaun komunikasaun fibra ótika ho redundansia X-ring