Notísia sira

News Cover

VISE-PM Interinu, MKAE NO MTA, Manetelu : Tinan Xiv (14) BNCTL Nia Kontribuisaun Boot Ba Dezenvolvimentu Nasional No Inkluzaun Finanseira Iha Timor-Leste

Dili, 12 Jullu 2025 – Vise Primeiru-Ministru interinu, MKAE NO MTA, atuál Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hato’o lia hirak ne’e iha nia diskursu hafoin partisipa selebrasaun aniversáriu BNCTL ba dala sanulu resin haat sabado ne'e iha CCD.

Ministru Manetelu rekoñese ejisténsia BNCTL durante tinan sanulu resin haat lori ona mudansa boot iha setór ekonómia.

“Lori Governu nia naran felisita BNCTL iha loron espesial ida ne’e. Dedikasaun tinan 14 ba Timor oan hotu, ba dezenvolvimentu ekonomia nasional no inkluzaun finanseira iha Timor-Leste. Parabéns ba BNCTL iha marka importante ida ne’e. apresia dezempeñu BNCTL nian iha tinan 2024 ne’ebé notavel tebes ba kontribuisaun dezenvolvimentu ekonómika iha rai laran”hatete Vise-PM Interinu, MAKE no MTA iha selebrasaun aniversáriu BNCTL ba dala 14 iha CCD.

BNCTL domina Quota merkadu rai laran ho fornesimentu produtu kréditu to’o 75% ka ekivalente ho valor $437,6 milloens. Entretantu dominasaun numeru no valor depositu atinii 30% ka ekivalente $599,7 milloens no servisu dijitalizasaun ne’ebé promove dadaun hatudu esforsu, dedikasaun no profesionalismu husi estrutura no Funcionarios BNCTL nian.

Rezultadu sira ne’e reflete kontestu ekonomia nasional ho estimasaun PIB pursentu 3% iha tinan 2024, ne’ebé implika ba aumentu investimentu públiku no privadu.

Kondisaun hirak ne’e favorese aumentu depózitu iha sistema finanseiru, ne’ebé krese ba pursente 26% ein termus globais, no aumentu kréditu total ba ekonomia ho pursentu 47,5%, tuir dadus hosi Banco Central de Timor-Leste (BCTL).

BNCTL la’os de’it instituisaun bankária, maibé instrumentu ba inkluzaun sosiál, parseiru ba dezenvolvimentu nasional, referénsia ba reziliénsia no kresimentu nian.  BNCTL Nia papél krusiál tebes hodi garante servisu finanseiru to’o ba Timor oan hotu, tantu iha rai laran no rai liur.

Atuál Ministru Transporte no Komuniakasaun ne’e hakarak agradese ba BNCTL Hodi Governu Konstitusional da-sia nia naran, rekoñese no gratidaun ba profisionais BNCTL hotu, komesa hosi Konsellu Administrasaun, Komisaun Ezekutiva no funsionarius hotu husi nivél nasional to’o Sukursál, Xefe Divizaun, Xefes Departamentu, Funsionarius no kolaboradores hotu ne’ebé kontribuisaun notavel tebes ba progresu Timor-Leste nian. 

Tuir nia BNCTL hanesan instituisaun ne’ebé pertense ba Estadu, nune’e, Governu komprometidu kontinua fó nafatin apoiu ba  BNCTL nu’udar Instituisaun Finanseira importante iha Timor-Leste. 

Governante nemos rekoñese prestasaun servisu sosiál ne’ebé banku halo ho Governu liu-hosi pagamentu subsidiu Terseira Idade, Ema ho Defisiénsia, Bolsa da Mãe no seluk tan. Konstribuisaun ida ne’e fundamental tebes hodi garante Timor-Leste nia ekonomia no inkluzaun finanseira ba Timor oan hotu. Espera alvu ba kresimentu no lideransa sira kontinua servi ho integridade, efisiénsia no kompromisu ba dezenvolvimentu Timor-Leste.

News Cover

Ministru Manetelu Halo Enkontru Ho Funsionáriu Kontratadu sira iha Ministériu Transporte no Komunikasaun

Dili, 11 Jullu 2025 - Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, halao enkontru ho funsionáriu kontratadu sira iha Ministériu no Diresaun sira.

Objetivu husi enkontru ne’e atu hatene funsionáriu kontratu hira mak servisu iha diresaun sira iha Ministériu nia nomos avália servisu funsionáriu kontratadu sira nia durante tinan rua nia laran.

Enkontru ne'e halao iha salaun enkontru MTK Kaikoli, no hetan partisipasaun masimu husi Funsionáriu kontratru husi Munisípiu nomos Nasionál.

News Cover

Kompaña Tsuneishi Timor Shipbuilding, Unipessoal, Atualiza Prosesu Estudu Viabilidade Ba Investimentu Ba Roo Peska Iha Laleia

Dili, 11 Jullu 2025 - Embaixador Japão iha Timor-Leste, Kimura Tetsuya, hamutuk  empreza japaun Tsuneishi Timor Shipbuilding, Unipessoal sesta ohin hasoru malu ho Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu iha nia Gabinete Kaikoli Dili.

Iha hasoru malu ne’e empreza japaun Tsuneishi Timor Shipbuilding, Unipessoal atualiza rezultadu estudu viabilidade ne’ebé hala’o hela husi Tsuneishi Factory iha area Laleia, Embaxadór haforsa katak prosesu estudu viabilidade ne’ebé hala’o hela relasiona ho investumentu ba portu ikan nian. Aleinde ne’e embaixadór mós hato’o nia apresiasaun ba suporta tomak ne’ebé fó husi Prezidente Repúblika José Ramos-Horta, Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão no Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu ba susesu husi prosesu sira ne’e. 

Ministru Manetelu hato’o agradesimentu ba prezensa husi Embaixadór Japaun no Ekipa Tsuneishi Factory ne’ebé fó ona tempu hodi mai to iha edefisiu Gabinete MTK Kaikoli.

“Hanesan momentu hasoru malu ho Primeiru Ministu iha enkontru balun, S.E. PM husu karik kompaña ba hare fatin los ona, ita bele prosesa ona. Tamba iha opsaun lubuk ida, entaun ha’u sujere atu Governu mós ba hare fatin ida ne’e, maibé Sua Esélensia hato’o mai katak se kompañahare ona fatin, ita bele avansa ona ba pasu tuir mai, Klaru katak husi parte MTK sei apoiu tuir parte ne’ebé tama iha ita nia papél. Parte ida ne’e mós ita servisu hamutuk ho Ministériu Justisa liu husi Sekretáriu Estadu Teras no Propriedade atu assegura rai ne’ebé kompaña Tsuneishi Factory desidi ona. Agóra hare husi side ida ne’e, fokus los de’it ona iha Laleia ka, sei iha alternativu seluk hanesan vemasi ou fatin seluk” hatete Ministru Manetelu 

Empreza husi Japaun ne’e ho entusaismu hatete katak agóra sira nia priorodade iha Postu Administrativu Laleia bazeia ba rezultadu estudu viabilidade ne’ebé halo ona. sira la opsaun sira seluk.  Empreza husi Japaun nemos iha komunikasaun di’ak ho komunidade iha Laleia no kompremetidu atu kontinua halo implementa projetu ne’e iha Laleia.Tuir rekomendasaun husi Embaixador, sira nia negosiu mak atu hari ro peska nian.

Ministru Manetelu apresia ho kompaña Tsuneishi Timor Shipbuilding, Unipessoal ne’ebé iha linha kordenasaun ne’ebé diak ho Autoridade sira husi nível Munisipiu to Postu Admnistrativu, inklui Lider Lokal sira. Tamba ne’e Ministru apresia tebes ho kordenasaun diak ida ne’e, no halo husu kontinua.  Governante nemos hatutan, karik iha prosesu sira ne’e hasoru dezafiu ruma, halo favor informa ba Ministreriu atu hare hamutuk. 

iha sorin seluk Ministru Manetelu husu ba Tsuneishi Timor Shipbuilding,  atu delibera sira nia dezeño kona ba ro peskas ba Ministru Agrikultura ho Ministru Agrikultura mós iha koñesimentu. 

News Cover

Ministériu Transporte no Komunikasaun Halo Aprezentasaun sirkulár ba Preparasaun 2026 no Fahe Tetu ba Gabinete no Diresaun Sira

Dili, 11 Jullu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu sexta ohin lidera enkontru  aprezentasaun sirkulár ba preparasaun 2026 no fahe tetu ba gabinete no diresaun sira.

Ajenda diskusaun ba ohin loron nia diskuti prioridade nasional 2026, informasaun xave, kritéria ba kalkulasaun, kritéria determinasaun desagregasaun OJE 2026, prioridade alokasaun orsamentu, orsamentu iha planu rekursu, orsamentál sensivél, forsa traballu, rejsitu espesiál ba projetu kapitál dezenvolvimentu, komparasaun tetu orsamentu inisiál 2025 – 2026, distribuisaun pakote ba gabinete no diresaun sira iha Ministériu, no pedidu orsamentu adisionál 2026.

objetivu husi aprezentasaun ne’e, atu kumpri lejislasaun ne’ebé  vigór kona-ba preparasaun no elaborasaun orsamentál.

Ho prioridade ne’ebé mak Ministériu rasik prepara tuir prioridade, polítika estratéjia dezenvolvimentu PED 2011-2030 no programa governu konstitusional da-sia nia. Tuir padraun no Pratika di’ak ne’ebé rekoñese internasional hodi garante kredibilidade no kualidade orsamentu.

News Cover

Vise-PM Interinu, MAKE no MTA Kongratula BNCTL tanba Organiza Jogu Futsal ho Susesu

Dili, 09 Jullu 2025 – Vise - Primeiru Ministru Interinu, Ministru Koordenadór Asuntu Ekónomiku no Ministru Turizmu no Ambiente atúal Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa iha jogu final BNCTL Cup iha kampo futsal Bebora.

Vise-PM interinu atuál Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng Miguel Marques Gonçalves Manetelu apresia ba inisiativa husi BNCTL ne’ebé realiza jogu desportiva ida ne’e.

“Lori sua esélensia Vise - Primeiru Ministru nia naran hakarak kongratula ba BNCTL no apresia tanba tinan-tinan organiza ona jogu futsal, ha’u enkoraja kontinua eventu sira hanesan ne’e, husu ba banku sira seluk atu organiza eventu sira hanesan ne’e, nomos instituisaun estadu sira seluk bele organiza eventu sira hanesan tanba ida ne’e hola parte ba imi nia responsabilidade sosiál ba ita nia sosiedade. ho nune'e ita nia joven sira konsentra ba atividade sira ne’e, sira nia enérjia hotu sira husik ba jogu sira ne’e ba buat ne’ebé ladun di’ak iha sira nia ulun karik sira bele hases an husi ne’eba” hatete Ministru Manetelu iha Final BNCTL Cup iha kampo futsal Bebora.

Iha biban nemos Ministru Manetelu hato’o mós apresisasaun ba ekipa feto no mane ne’ebé mak partisipa iha jogu ne’e. governannte nemos afirma katak kuaker kompetisaun sempre iha manan no lakon, husu ba ekipa ne’ebé lakon tenki fuan boot hodi simu derota no ekipa ne’ebé manan kontinua hadi’a jogu iha jogu sira tuir mai. 

Iha jogu final ekipa futsal feto husi BTL-EP manan Telemor ho rezultadu 6 a 2 ho rezultadu ne’e BTL-EP mak sai kampiaun ba BNCTL cup.

enkuantu iha jogu seluk ekipa mane Sinar Mas kontra MAPPF, iha jogu ne’e ekipa mane husi Sinar Mas manan MAPPF ho rezultadu 7 a 4 ho rezultadu ne’e ekipa Sinar Mas mak sai kampiaun ba iha Copa BNCTL tinan ne’e.

 

News Cover

Governu deside Halo Reestruturasaun ba Administrasaun Indireta Estadu Nian

Dili, 09 Jullu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kuarta ne’e partisipa reuniaun Konsellu Ministru iha Palásiu Governu.

Iha reuniaun ne’e Konsellu Ministru delibera hodi atu halo reestruturasaun ida ba administrasaun indireta Estadu nian, ho objetivu atu hasa’e efisiénsia no transparénsia jestaun públika nian, hamenus redundánsia institusionál no hadi’a artikulasaun entre polítika públika sira no nia ezekusaun.

Deliberasaun ne’e estabelese prinsípiu orientadór sira ba reorganizasaun ida ne’ebé abranjente hosi entidade públika sira ho autonomia administrativa no finanseira, ho objetivu atu garante espesializasaun téknika ne’ebé boot-liu, rasionalizasaun rekursus no hadi’a kualidade servisu ne’ebé presta ba sidadaun sira. Prevee uniaun hosi entidade sira ne'ebé ho funsaun ne’ebé besik atu hanesan, inkorporasaun hosi instituisaun balu iha estrutura hosi ministériu setoriál sira, no mós transformasaun institutu públiku balun ne’ebé iha servisu administrasaun direta Estadu nian. Reforma ne’e, sei inklui mós reestruturasaun no estinsaun ba entidade administrasaun indireta balun, ho sira-nia kompeténsia sei transfere ba sira-nia liña ministeriál sira.

Konteúdu espesífiku hosi reestruturasaun ne’e sei regula hosi diplomas governu nian lubuk ida, ne’ebé sei elabora no submete ba konsiderasaun no aprovasaun hosi Konsellu Ministru tuir nia tempu.

News Cover

Tinan oin Governu sei troka Xapa Matrikula tuir kodigu Munisípiu

Ministériu Transporte no Komunikasaun realiza serimónia isár bandeira semana dahuluk fulan Jullu.

Iha serimónia ne’e, Ministru Transporte no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu sai hanesan inspetór serimónia.

Perante Kargu Xefia sira husi Ministériu, Ajente Autonoma sira, Ministru Manetelu hatete tinan oin sei troka Xapa Matrikula sira 

ne’ebé mak oras ne’e dadaun uja hela ba iha transporte sira.

“Ha’u mós aprova ona diploma ministerial ida kona-ba xapa, hahú tinan oin xapa sira ne’e troka hotu kedas, tanba xapa hahú kode ida kada munisípiu para bele identifika kareta ka motorizada mai husi ne’ebé para dezastre ruma iha buat ruma ita hatene katak kareta ne’e mai husi Bobonaro, Covalima etc. Diploma ne’e ha’u asina ona hamutuk ho DNTT, ami hare katak implementasaun ne’e tinan oin” hatete Ministru Manetelu iha serimónia isár bandeira iha resintu MTK.

Ministru Manetelu husu ba DNTT atu kontinua halo sosializasaun ba komunidade sira kona-ba sonoru sira ne’ebé mak DNTT monta tiha ona iha kapitál Dili, ho nune’e ema bele komprende no uja ho diak selae sonoru sira ne’ebé DNTT monta saugati de’it. DNTT tenki halo sosializasaun liuhosi televizaun no media sosiál sira, ho nune’e motorista sira bele kumpri regras sira ne'e.

News Cover

Reuniaun Bilateral Entre ADB Ho MTK Destaka Dezenvolvimentu Sistema Transporte Públiku Modernu No Aeroportu

Filipina, 24 Juñu 2025 – Reuniaun Bilaterál entre ADB no MinistériuTransporte no Komunikasaun ne'ebé halao iha Kuartél Jerál ADB nia iha Sidade Makati Metro Manila, Filipina. 

Ministru Manetelu hato’o agradesimentu ba ADB nia apoiu kontinua ba dezenvolvimentu transporte públiku iha Timor-Leste - hahú ho Planu Mestre Transporte Nasional no haluan liu husi estudu viabilidade. Ida ne'e sai hanesan viajen ida-ne'ebé signifikante no estratéjiku ba governu, no ADB nia parseria sai hanesan instrumental ida. 

Governu Timor-Leste nafatin iha kompromisiu no foti nia responsabilidade atu avansa DED = Detail Engineering Design ka Desenhu Tékniku Detalladu Hafoin remata tiha DED, Governu Timor-Leste hakarak envolve ADB iha diskusaun seluk tan kona-ba opsaun finansiamentu potensiál sira.

Governante ne’e informa katak  Termu Referensia (ToR) ba DED = Detail Engineering Design hetan ona aprovasaun formál hodi submete ba prosesu aprovizionamentu. Preparasaun sira-ne'e la'o daudaun ona atu hahú aprovizionamentu iha inísiu fulan-jullu tinan 2025 no hein katak DED sei remata iha fulan-marsu ka fulan-abril tinan 2026 Ba Timor-Leste, dezenvolvimentu sistema transporte públiku modernu ida-ne'e reprezenta barak liu fali mobilidade ne'ebé di'ak liu. Ne'e hanesan investimentu estratéjiku ida iha kreximentu ekonómiku inkluzivu, integrasaun nasionál no dezenvolvimentu sustentavel. Ida ne'e hala'o papél krítiku ida hodi promove ita-nia modernizasaun infraestrutura no asegura prestasaun servisu sustentavel no ekuitativu ba ita-nia povu. 

enkontru ne'e foku liu ba iha ssitema transporte públiku no aeréo nia, ko’alia kona-ba dezenvolvimentu fasilidade iha transporte públiku nia, dirijente sira husi ADB halo aprezentasaun esperensia husi nasaun rua hanesan Mongolia no filipina iha dezenvolvimentu fasilidade transporte públiku, aprezentasaun ne’e hanesan meius ida fahe esperensia nasaun rua nia.

aleinde nemos halo Aprezentasaun kona-ba aeroportu iha aprezentasaun ne'e esplika prosesu sira kona-ba dezenvolviementu  konstruksaun aeroportu iha nasaun sira iha rejiaun azia no pasifiku ne’ebé hetan apoiu orsmentu fontes husi ADB.

Konkluzaun husi enkontru ne’e ADB rekoñese persija duni iha Aeroportu modernu sira importante tebes ba servisu aereu, turizmu no ekonomia, Hanesan estudu ADB tinan 2023 hateten, Timor-Leste sei iha nafatin krítiku ida, Hahú no presiza investe iha dezenvolvimentu aviasaun no turizmu Setór sira paralelu.

ADB iha kompremisiu ne'ebé forte hodi suporta nasaun dezenvolvimentu sira ho Infraestrutura aeroportu ne'ebé fasilita kreximentu ne'ebé as iha tráfiku pasajeiru  No turista internasionál sira to'o mai. 

Bainhira Timor-Leste laiha aeroportu modernu tuir padraun  internasional, sei implika mós ba seguransa no servisu, kresimentu ekonomia, turizmu no bele la hetan benefísiu tomak husi adezaun Timor-Leste ba organizasaun rejionál ASEAN.

Iha enkontru ne’e Delegasaun husi Timor-Leste lidera husi Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, akompaña husi Xefe Gabinete MTK José da Costa, Diretór Ezekutivu TiC Timor, Venancio Pinto, Xefe Gabinete TIC Timor, Merli Sofia Guterres Alves no Diretór Seguransa Sibernetika, Justu Fernandes. 

Husi Kuartél Jerál ADB iha Filipina nia marka prezensa iha enkontru ne'e maka Transport Sector (SD1), ADB Hideaki Iwasaki, Director General, Deputy Director General, SERD, ADB Pavit Ramachandran, Transport Sector (SD1) ADB Hiroaki Yamaguchi, Senior Director, 

Transport Sector (SD1),  Kanzo Nakai, Director, ADB Country Director, Timor Leste Resident Mission, ADB, Stefania Dina, Principal Infrastructure Specialist, SD1, ADB Arun Ramamurthy, 

Tomoaki Kawabata, Principal Transport Specialist, SD1, ADB, Senior Transport Specialist, SD1, ADB Ganesh Kailasam, Senior Transport Specialist, SD1, ADB Rebecca A. Stapleton, Principal Transport Specialist, SD1, ADB Kaoru Kasahara, Principal Transport Specialist, SD1, ADB Shuji Kimura, Principal Project Officer, SD1, ADB Pedro Aquino.

News Cover

Dom Virgilio Cardeal Do Carmo Da Silva : Xanana Nia Domin ba Timor-Leste Laiha Rezerva, Xanana Nia Domin Laiha Fronteira

Dili, 20 Juñu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa Misa agradesimentu aniversáriu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ba dala 79 iha Parókia Imaculada da Conçeicão Balide Dili.

Misa agradesimentu ba aniversáriu Primeiru Ministru nia ne’e prezide husi Dom Virgilio Cardeal do Carmo da Silva SDB, perante sarani sira  Dom Virgilio Cardeal Do Carmo da Silva nia omília rekoñese Xefe Governu Kay Rala Xanana Gusmão nia Domin Boot tebes ba Povu no Nasaun tanba nia hatudu nia domin liuhosi nia asaun sira. 

Lidér masimu igreja katólika ne’e reafirma katak  Xanana hatudu nia matenek, fuan boot, hatudu nia vizaun ne’ebé luan ba Timor-Leste nia futuru.

Misa refere partisipa husi Vise Primeiru Ministru, Ministru Kordenadór Asuntu Sosiais, Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Asanami Sabino, membru governu, entidade estadu sira, Adidu Militár Austrália iha Timor-Leste Padre, Madre no sarani sira.

News Cover

KM fó Kompetensia Ministru Manetelu asina MoU ho Ministru Transporte no Komunikasaun Indonézia

Dili, 18 Juñu 2025 – Governu liuhosi Reuniaun Konsellu Ministru iha Palásiu Governu Kuarta ne'e, deside fó poder tomak ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hodi asina memorandu entendimentu entre Ministériu Transporte no Komunikasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Transporte Repúblika Indonézia nian, ho objetivu atu hametin kooperasaun bilaterál entre nasaun rua ne’e kona-ba formasaun iha área transporte nian.