Notísia sira

News Cover

Timor-leste Haforsa Kooperasaun Dijitál Iha Simeira ASEAN AI Malázia 2025.

Simeira ASEAN AI Malazia nian iha tinan 2025, hala'o iha loron 11-12 fulan-agostu tinan 2025 iha Sentru Internasional Komersiu no Espozisaun Malazia nian (MITEC) iha Kuala Lumpur, Ministru Transporte no Komunikasaun Onravel Timor-Leste nian, Eng. Miguel Marques Goncalves Manetelu, hala'o kompromisu bilaterál importante lubuk ida ho objetivu atu hametin kooperasaun rejionál iha setór dijitál.

Envolvimentu Bilaterál sira:

  • Ministru Postais no Telekomunikasaun Reinu Kamboja, S.E. Chea Vandeth,  halao enkontru ho Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, enkontru ne’e sai hanesan akompañamentu ba Memorandu Entendimentu kona-ba Transformasaun dijitál ne'ebé asina entre Ministru na'in rua iha Janeiru 2025 iha Siem Reap, Kamboja. Diskusaun sira-ne'e foka liu ba atu asegura implementasaun programa sira ne'ebé identifika ona iha MoU nia okos, hodi asegura katak inisiativa sira ne'ebé konkorda ona bele hetan rezultadu tangivel ba nasaun rua ne'e.
  • Sub-sekretariu ba Governu Eletroniku, Republika Filipina Hon. David L. Almirol, Jr. halo enkontru ho Ministru Manetelu no delegasaun husi Ministériu Transporte no Komunikasaun, kompostu husi Diretór Jerál Transporte Komunikasaun Constantino Ferreira dos Santos, , Asesór Tékniku Ministru, João Olivio Freitas akompaña husi Embaixadór Timor-Leste iha Malazia Lizualdo Gaspar, enkontru ne’e destaka pontu importante sira hodi esplora posibilidade sira ba kooperasaun bilaterál iha dezenvolvimentu plataforma governu eletróniku no mós programa espesializadu sira atu harii kapasidade umanu. Inisiativa hirak-ne'e ho objetivu atu hasa'e kapasidade governasaun dijitál no harii espesializasaun téknika ne'ebé presiza hodi apoia esforsu transformasaun Timor-Leste nian ne'ebé la'o hela.

Kolaborasaun Industria: Aleinde ne'e, Ministru Manetelu halao enkontru badak ida ho reprezentante Huawei nian iha Malázia, durante enkontru Huawei halo hetan aprezentasaun badak ho estatístika ikus liu empreza nian no atualizasaun kona-ba ninia avansu teknolójiku sira. Diskusaun ne’e esplora oportunidade potensiál sira ba investimentu iha Timor-Leste, partikularmente iha ámbitu solusaun teknolójika inovadora sira ne’ebé bele kontribui ba kresimentu dijitál nasaun nian.

Liu husi kompromisu hirak-ne'e, Timor-Leste kontinua harii parseria forte ho governu rejionál sira no lidera kompañia teknolojia sira, reforsa nia kompromisu atu avansa transformasaun dijitál nasaun nian no asegura benefísiu ba tempu naruk ba ninia povu

News Cover

Ministru Manetelu Partisipa ASEAN Ai Malaysia Summit 2025

Malázia, 12 Agostu 2025 – Ministru Manetelu ho delegasaun Ministériu Transporte no Komunikasaun kompostu husi Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun, Constantino Ferreira dos Santos, Asesór Tékniku João Olivio Freitas, Ofisiál IT DNTT, Jesuina Martins.

Partiisipasaun Timor-Leste iha eventu ne’e hanesan observadór hodi hatudu komitmentu iha seriedade ba iha prosesu tomak dijitalizasaun liu-liu valoriza esforsu koletivu sira rejiaun nian hodi aproveita Intelijénsia Artifisiál (IA) ho responsabilidade no inkluzivu.

Timor-Leste nia nia enkuadramentu polítika nasionál ba transformasaun dijitál subliña governu konstitusional nia kompromisu atu aproveita teknolojia emerjente sira—inklui AI—hodi avansa governasaun, inkluzaun ekonómika, no dezenvolvimentu umanu. tuir ASEAN nia apelu ba aprosimasaun unifikadu ida ba governasaun IA no konfiansa dijitál, aliña ho Timor-leste nia valór sira ne'ebé fahe kona-ba ekuidade, transparénsia, no sustentabilidade.

“Timor-Leste rekoñese AI nia potensiál transformativu, partikularmente iha aselera ita-nia prioridade nasionál sira: e-governance, kuidadu saúde, edukasaun, no agrikultura. Tuir ami nia ajenda dezenvolvimentu dijitál, ami investe iha fasilitadór fundamentál sira hanesan sistema ID dijitál, infraestrutura interoperavel, no kuadru sira siberseguransa nian. Esforsu sira-ne'e aliña ho ASEAN nia foku ba IA étika, governasaun dadus, no kapasitasaun.

Ho operasionalizasaun iminente hosi Kabel Submarinu Súl Timor-Leste (TLSSC), Timor-Leste prontu atu hasa'e maka'as ninia konetividade dijitál, hodi kria oportunidade foun sira ba inovasaun no kolaborasaun rejionál ne'ebé orienta ba intelejénsia artifisiál.

Maibé, nu'udar nasaun ida iha faze inisiál sira transformasaun dijitál nian, ami subliña nesesidade krítiku tolu:

  1. Harii Kapasidade Inkluzivu: Timor-Leste buka ASEAN nia apoiu atu dezenvolve programa literasia AI lokalizadu no formasaun téknika, hodi garante katak ita-nia forsa traballu no polítiku sira bele navega oportunidade no risku IA nian.
  2. 2. Kolaborasaun Rejionál kona-ba Bens Públiku Dijitál: Ami propoin inisiativa ida ne'ebé lidera hosi ASEAN atu fahe ferramenta sira IA ho kódigu nakloke, prátika di'ak liu, no modelu regulatóriu sira—ne'ebé adapta ba kontestu dezenvolvimentu oioin hanesan ami nian.
  3. Guarda Étika sira: Ami apoia Matadalan ASEAN nian ne'ebé habelar kona-ba Governasaun IA nian no husu nia adaptasaun hodi rezolve dezafiu sira hanesan prejuizu algorítmiku iha ambiente multilingue, ho rekursu ki'ik hanesan Tetum no Portugés.

Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves agradese ba konvite husi Ministru Dijitál Malázia Gobind Singh Deo ne’ebé durante Simeira ida-ne'e. Kolaborasaun hanesan ne’e inkarna espíritu solidariedade ASEAN nian.

 

 

News Cover

Ministériu Transporte No Komunikasaun Aprezenta Proposta Oje 2026 Ho Montante Millaun $20, Simu Envelope Fiskal Millaun $9

Dili, 07 Agostu 2025 – Ministériu Transporte no Komunikasaun halo aprezentasaun Planeamentu no Orsamentu tinan 2026 bá Komité Revizaun Orsamentu (KRO) ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão bazeia de’it bá tetu fiskál tinan 2026 nian.

Prosesu ba elaborasaun orsamentu ne’e Ministériu submete uluk proposta inisial depois ministerium finansas hasai envelope fiskál. 

proposal inisial ne’e total nebe MTK submeter millaun ruanulu liu. Maibé depois iha envelope fiskál ba ho kategoria rua deit salariu ba bem servisu milaun sia ne’e la tama kapital menór no kapital dezenvlovimentu.

Mais depois iha envelope fiscal ne’e ba ho kategoria rua deit salariu ba bem servisu ne’e nove miloes deit ne’e la tama kapital menos no kapital dezenvlovimentu

“Ohin aprezentasaun ne’e pasta verde ne’ebé entrega ne’e mai nafatin iha ami nia meja leten, ne’e mantein ho nove miloes, ne’e iha kategoria tolu salariu vensimentu, bens servisu no transferénsia públika. Transferensia ne’e atu transfere ba ANATL tanba nia empreza públika.  Mas ohin diskripsaun ami husu atu mantein. ami nia proposta inisial 20 miloes. Diskusaun lao kleur oituan tanba ho ajénsia sira. Ajénsia lima mak tutela ba iha mtk maibe so haat deit mak aprezenta sira nia orsamentu mak IP ida EP ne’e la aprezenta sira nia orsamentu tanba sira nia orsamentu hamutuk ho MTK nemak transferensia públika nemak ANATL. Hotu-hotu akomoda de’it lahatete ida ne’e liu saláriu vensimentu tenki ko’alia ho funsaun públika tanba funsaun publika halo ejersisiu iha ne’eba atu hare totál ema nain hira, permanente ne’e iha kontratadu ne’e hira, osan hira depois desijaun ne’e mai ikus ne’ebé ohin seida’uk iha desijaun atu mantein envelope fiskál ne’ebé sira fó ba ami ne’e nove miloes ou mantein ami nia pedidu inisial 20 miloes” dehan Ministru Manetelu ba Jornalista sira iha sala auditorium Ministériu Finansas Aitarak Laran Dili. 

Ba jornalista sira Ministru Manetelu realsa Orsamentu milaun rua nulu latama ba orsamentu ne’ebé sei aloka ba fundu infraestrutura, iha fundus infraestutura orsamentu ne’e sei jere husi Ministéiru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, osan refere sei uja ba iha kontinuasaun espansaun no dezenvolvimentu ba Aeroportu Internasional Nicolau Lobato, estudu viabilidade  sei remata iha 2026 hafoin se halo konstruksaun portu Atauro portu Com, no portu Kairabela JICA sei kontrui ho grant, Governu Timor-Leste tau de’it kontra partida Rihun atus lima tuir JICA husu depois avansa ho estudu viabilidade portu Manatuto, kontinua ho konektividade nasionál sira ne’e sentru dadus mos sei tama iha fundus infraestrutura ida milaun rua nulu ba de’it saláriu vensimentu, transferénsia públika iha um pontu oitu miloes transfere ba ANATL no iha kapital menór sei aloka sosa kareta balu iha ministerium, tanba kareta balu sosa desde desde 2012 ne’ebe kareta nia kondisaun ladiak, sei aprova enkuantu kareta sira tuan ne’e, sei Haruka fila fali ba patrimoniu estadu. 

Reuniaun KRO ne’e hala’o iha salaun Ministériu Finansas (MF) Aitarak-Laran hahú iha tersa 05 Agostu 2025 no tuir Kalendáriu reuniaun Komité Revizaun Orsamentu 2026 sei remata iha sábadu loron 23 Agostu 2025.

 

News Cover

Ministériu Transporte No Komunikasaun Kontinua Halo Revizaun Ba Oje 2026 Foka Liu Ba Jestaun Rekursu Umanu No Diplomasia Internasionál

Díli, 06 agostu 2025 — Enkontru ba loron da-ruak Ministériu Transporte no Komunikasaun kontinua halo diskusaun tékniku kona-ba revizaun ba aprezentasaun PowerPoint Orsamentu Anuál ne’ebé sei submete ba Komisaun Revizaun Orsamentu (KRO). Enkontru ne’e prezide husi Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu no involve Diretór Jerál sira, Diretór Nasionál sira, no Asesór sira Gabinete Ministru nian.

Aleinde halo akompañamentu kona-ba ajustamentu ba konteúdu aprezentasaun bazeia ba planu estratéjiku loron dahuluk nian, diskusaun sira iha loron da-ruak foka liu ba asuntu prinsipál tolu: alokasaun orsamentu ba tinan 2026, orsmantu adisional sira, inklui identifikasaun ba forsas traballu. 

Iha okaziaun ne’e ko’alia mós kona-ba Timor-Leste nia adezaun no partisipasaun ativu iha organizasaun internasionál sira hanesan Universal Postal Union (UPU), Organizasaun Marítima Internasionál (IMO), no Organizasaun Internasionál ba Aviasaun Sivíl (ICAO). Iha fulan hirak oin mai, organizasaun sira ne’e sei hala’o eleisaun ba pozisaun xave sira, no Timor-Leste hanoin hela atu apoia kandidatu sira husi proposta ne’ebé simu ona husi nasaun amigo sira. 

Antes remata enkontru Ministru Manetelu husu ba direjente sira atu iha kompromisu konjuntu kontinua hametin koordenasaun entre unidade sira, aliña estratéjia jestaun orsamentu nian ho nesesidade reál sira iha terrenu, no prepara enkuadramentu integradu ida ba planeamentu rekursu umanu no ajenda diplomasia téknika nian. Kompromisu ida-ne’e reflete Ministériu Transporte no Komunikasaun nia determinasaun atu hala’o nia funsaun servisu públiku ho forma profisionál, responsivu no orientadu ba rezultadu, enkuantu hametin Timor-Leste nia pozisaun iha nivel rejionál no globál.

News Cover

Prezidente Repúblika José Ramos-Horta Abertura Konferénsia Ekonómiku No Negósiu Timor-Leste No Austrália.

Dili, 06 Agostu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa Konferénsia Ekonómiku no Negósiu Timor-Leste no Austrália. Haburas Komérsiu no Investimentu Entre Timor-Leste no Austrália iha salaun multiuzo GMN Bebora Dili.

Konfer’ensia ne’e realiza hodi komemora tinan 25 parseria Austrália no Timor-Leste

Objetivu husi konfer’ensia ne’e atu hametin lasu ekonómiku liuhusi promove investimentu iha setór xave sira, inklui agrikultura, turizmu, manufatura, no rekursu minerál sira. Austrália sai nu’udar parseiru ida ne’ebé metin iha Timor-Leste nia viajen ba estabilidade no prosperidade. Timor-Leste kontinua hametin kooperasaun iha komérsiu, investimentu, no ligasaun povu ho povu ne’ebé sei dudu kresimentu sustentável ba ita-nia nasaun rua ne’e."

Austrália sai parseiru dezenvolvimentu no seguransa ne’ebé boot liu, Timor-Leste no Austrália ativamente sai parseiru ne’ebé metin liu iha kooperasaun sira iha setór oioin, inklui Dezenvolvimentu, Diversifikasaun Ekonómika, programa Mobilidade Traballu Pasífiku Austrália (PALM), projetu infraestrutura boot sira, Edukasaun, Seguransa no Defeza,ligasaun entre Povu, Apoiu baTimor-Leste nia membru OMK no adezaun ba ASEAN

Konferénsia ne’e partisipa husi Ministra Australia ba Dezenvolvimentu Internasionál Austrália, Dra. Anne Aly MP. Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, Vise-Primeiru Ministru, Ministru Kordenadór Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiete, Francisco Kalbuady Lay.

News Cover

Ministériu Transporte No Komunikasaun Realiza Enkontru Revizaun Hodi Halo Aprezentasaun Orsamentu Anuál 2026 Antes Diskusaun Iha Komisaun Nasionál Revizaun Orsamentu

Díli, 05 agostu 2025 — Ministériu Transporte no Komunikasaun tersa ne’e realiza enkontru krusiál hodi halo revizaun ba ninia aprezentasaun kona-ba Orsamentu Anuál ne’ebé sei submete ba Komisaun Revizaun Orsamentu. Enkontru ne’e prezide husi Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu no hetan partisipasaun husi ofisiais seniór ministériu nian hotu, inklui Diretór Jerál, Diretór Nasionál, no Asesór Gabinete Ministru.

Enkontru ne’e foka liu ba diskusaun pontu xave balun iha dokumentu aprezentasaun orsamentu, ne’ebé presiza aliña ho diresaun estratéjiku ikus liu husi Ministru. Mudansa sira ne’e inklui ajusta prioridade despeza iha setór transporte no telekomunikasaun ba tinan fiskál 2026, inklui alokasaun orsamentu ba projetu estratéjiku sira hanesan hadi’a servisu transporte públiku, no habelar konetividade dijitál ba área remota sira.

Iha nia diskursu, Ministru subliña importánsia atu prepara dokumentu aprezentasaun ida ne’ebé loos, transparente, no tuir polítika nasionál ne’ebé Governu estabelese ona. Husu mós atu unidade téknika hotu-hotu garante katak dadus no narrativa iha aprezentasaun aliña ho Planu Asaun Estratéjiku Ministériu nian no apoia vizaun dezenvolvimentu nasionál ba médiu prazu.

“Aprezentasaun ne’e la’ós de’it relatóriu númeru sira, maibé mós forma ida ba responsabilizasaun públika no oportunidade ida atu hatudu ita-nia kompromisu ba efisiénsia, responsabilidade, no atendimentu públiku,”  Tenik Ministru Manetelu.

Prosesu revizaun ne'e partisipativu, ho lider unidade tékniku ida-idak hodi hetan oportunidade atu fó hanoin no klarifikasaun. Ekipa tékniku ne’ebé responsavel ba preparasaun aprezentasaun sei halo akompañamentu ba rezultadu enkontru ne’e, hodi finaliza dokumentu ne’e molok ofisialmente submete ba Komisaun Revizaun Finanseira iha tempu badak.

Enkontru ne’e reflete kompromisu Ministériu nian atu garante katak prosesu planeamentu no orsamentu hala’o ho profisionál, tuir alvu, hodi belerespondeba nesesidade dezenvolvimentu nasionál, partikularmente iha setór transporte no komunikasaun.

 

News Cover

Grupú Traballu Interministeriál Atualiza Progresu Husi Projetu Tlsc Ba Steering Committee

Dili, 04 Agostu 2025 –  Grupú Traballu Interministeriál atualiza progresu husi projetu TLSC iha reuniaun ba da-tolu nia iha sala enkontru Gabinete Ministra Finansas Aitarak-Laran Dili.

Iha enkontru ne’e Prezidente Steering Committee Kabu Fibra Ótika Submarine Cable (TLSSC) atuál Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa hamutuk halo aprezentasaun Iha reuniaun ne’e Ministru Gastão Sousa halo aprezentasaun kona-ba 

Progresso ezekusaun projetu TLSSC no CLS; 

  • Presentasaun/atualizasaun GTI konaba BM13 no BM14 GTI 
  • Diskusaun, apresiasaun no desizaun Steering Commite 

Negosiasaun Settlement entre GOTL no ASN.

  • Aprsentasaun/atualizasaun husi GTI 
  • Diskusaun, apresiasaun no desizaun SC.

Aleinde nemos Membru Steering Committee atuál Ministru Transporte no Komunikasaun Eng, Miguel Marques Gonçalves Manetelu halo mós aprezentasaun kona-ba Tranzisaun ba CTL, E.P.

  • Kona-ba komisaun instaldora CTL, E.P
  • Kontinuasaun funsaun Steering CommitteTLSSC ba Konsellu Jerál CTL, E.P
  • Responsabilidade no Estattúto GTI TLSSC

reuniaun steering committee ne’e Iha ámbitu implementasaun projetu Kabel Fibra Ótika Submarinu, no konsidera ida-ne'e hanesan Projetu ho interese nasionál másimu, esensiál atu kontinua serbisu hosi Steering Committee hosi Projetu refere, ho hanoin atu kumpre kalendáriu ne'ebé maka estipula ona.

News Cover

Governu Aprova Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál Ne’ebé Ratifika Deklarasaun Kona-Ba Admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste Iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku.

Governu Aprova Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál Ne’ebé Ratifika Deklarasaun Kona-Ba Admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste Iha Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku.

Dili, 04 Agostu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa reuniaun Konsellu Ministru Segunda ne’e iha Palásiu Governu.

Iha reuniaun ne’e Konsellu Ministrus aprova mós Proposta Rezolusaun Parlamentu Nasionál nian ida, ne’ebé aprezenta husi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé Ratifika Deklarasaun Kona-ba Admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste iha Asosiasaun Nasoins Sudeste Aziátiku.

Deklarasaun ne’e hanesan etapa esensiál ida ba Timor-Leste nia integrasaun tomak iha ASEAN, bazeia ba nu. 4 artigu 6 Karta ASEAN nian, ne’ebé nia asinatura kona-ba admisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste ba ASEAN, ne’ebé sei hala’o iha Malázia iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025, reprezenta aseitasaun polítika hosi parte Estadus-Membrus ASEAN kona-ba inkluzaun Timor-Leste hanesan futuru Estadu-Membru organizasaun ne’e nian.

Atu subliña katak adezaun ba ASEAN nu’udar prioridade nasionál ida no lori vontade soberanu povu timoroan nian atu partisipa ativu hodi promove pás, estabilidade, dezenvolvimentu sustentável no prosperidade partillada iha rejiaun.

News Cover

Ministru Manetelu Fó Ona Orientasaun Ba ANATL Atu Halo Kontrolu Ba Taxi sira ne’ebé halo Operasaun Iha Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato.

Dili, 04 Agostu 2025 – Ministériu Transporte no Komunikasaun realiza serimónia isár bandeira semana da-huluk fulan agostu tinan ne’e iha resintu edifisiu minsitériu Kaikoli Dili.

Atividade ne’e rutina halao kada fulan, liuhosi atividade ne’e atu hametin espérito nasionalismu no patriotism funsionáriu sira ba rai doben Timor-Leste.

Inspetór ba serimónia ne’e mak atúal Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu.

Iha nia diskursu Ministru Manetelu ba funsionáriu sira hatete oras ne’e dadaun públiku preokupa tebes ho taxi sira ne’ebé halo operasaun iha aeroportu internasional prezidente nicolau lobato, kona-ba presu ne’ebé motorista sira fó ba pasajeiru sira la razoavél tanba ne’e Ministru Manetelu orienta ona ANATL atu hare ba kestaun ida ne’e, tanba konsidera presu ne’ebé motorista sira hasae la razoavél tebes hare ba kondisaun kareta sira ne’ebé mak la permite halo operasaun, taxi sira ne’e maioria kondisaun ladiak ona.

Governante fó hanoin fila fali ba ANTL atu hare ba kestaun hirak ne’e tanba ho atitidu motorista sira iha aeroportu fó imajen ladiak ba Timor-Leste tanba aeroportu internasional Prezidente Nicolau Lobato nu’udar odomatan boot Timor-Leste nia. Ho nune’e fó impaktu ladiak ba ema estranjeiru sira ne’ebé hakarak mai vizita Timor-Leste.

Enkuantu isár bandeira fulan ne’e resposabél husi APORTIL.

News Cover

MSSI NO MTK Asina MoU Kona-Ba Fornesimentu Servisu Teknólojia Informasaun No Komunikasaun

Dili, 05 Agostu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun tersa ohin asina MoU ida kona-ba fornesimentu servisu teknólojia informasaun no komunikasaun liuhosi Linha Solidária (Liña Solidariedade)

MoU ida-ne'e, reprezenta pasu importante/sentrál ida iha governu nia kompromisu atu aproveita teknolojia ba di'ak sosiál—espesifikamente, atu proteje sira ne'ebé vulnerável liu, liuhosi Liña Solidariedade.

Liña Solidariedade sei sai hanesan liña salva-vida ba vítima violénsia bazeia ba jéneru no violénsia hasoru labarik sira, hodi oferese apoiu urjente liuhosi sistema ida dedikadu, konfidensiál, no efisiente. Inisiativa ida-ne'e, aliña ho Governu Konstitusional da-sia nia vizaun atu asegura katak laiha ema ida maka husik hela iha kotuk, ne’ebé konsagra mos iha Timor-Leste nia polítikas nasionais no Objetivus Dezenvolvimentu Sustentável.

“Tuir Memorandu Entendimentu ida-ne'e, TIC TIMOR I.P., ita nia ajénsia TIK nian, sei fornese infraestrutura téknika no perísia atu estabelese no mantein servisu krítiku ida-ne'e. Entretantu, MSSI, liuhosi ninia Diresaun Nasionál Reinserasaun Komunitária, sei lidera resposta operasionál no umanitária. Parseria ne’e sai hanesan ezemplu ida ba oinsá kolaborasaun inter-ministeriál bele transforma ita nia moris dehan Ministru Manetelu iha nia diskursu bai ha serimónia asina MoU Mou kona-ba fornesimentu servisu teknólojia informasaun no komunikasaun iha MSSI Kaikoli Dili.

Ministru Manetelu reforsa liutan katak MoU ida ne’e importante tanba • Teknolojia ba Umanidade: Liña direta la'ós de'it hanesan servisu telefone nian— ida-ne'e hanesan salva-guarda/protesaun (eskudu) ida ba ema vulneráveis, instrumentu ida ba justisa, no hanesan sinál esperansa nian. Hodi integra solusaunTIK nian ho servisus sosais.

MOU ida ne’e klarifika papél MTK(liuhosi TIC TIMOR) hanesan fornesedór servisu tékniku gratuitu, enkuantu MSSI asegura pesoál treinadu, konsénsia públika, no koordenasaun intersektoriál ho instituisaun saúde, seguransa, no justisa.  Konfidensialidade no Konfiansa: Kláuzula 6 subliña MTK no MSSI nia kumprimentu/adezaun ba leis protesaun dadus nian, hodi asegura vítima sira nia privasidade no dignidade sai nafatin importante liu. Xamada ida ba Asaun Bainhira MTK no MSSI asina dokumentu ida-ne'e, ho hanoin katak MTK no MSSI nia serbisu hahú ohin. Akordu Nivel Servisu  tenke finaliza iha loron 30 nia laran atu operasionaliza liña direta ho lalais. 

Governante ne’e parte rua nia Grúpu Técniku Interministeriál atu hasoru malu ho badinas, monitoriza progresu, no adapta ba dezafius ho urjénsia ne’ebé misaun ida-ne’e ezije. Ba MTK nia parseirus iha sosiedade sivíl no públiku: ita-boot sira nia vijilánsia no advokasia sei sai importante tebes hodi promove liña direta ninia utilizasaun no ejiji ami nia responsabilidade.