Notísia sira

News Cover

DNTT Halo Pasa Revista Ba Funsionáriu MTK Ne’ebé Kondúz Veikulu No Motorizada

Dili, 18 Dezembru 2025 – Diresaun Nasional Transportes no Terrrestres, kinta ohin halo pasa revista ba transporte privadu,  públiku inklui Kareta estadu iha ministériu transportes no komunikasaun Kaikoli Dili.

Iha pasa revista ne’e funsionáriu MTK ne’ebé la lori dokumentu sira hanesan karta kondusaun, inspesaun no Librete DNTT lori Evidénsia hirak ne’e mai iha DNTT Balide no kontinua aplika Multa hodi ba selu koimas iha Banku BNCTL Sukursal DNTT Balide.

Iha pasa revista ne’e DNTT asegura evidensia sira hanesan prende  kareta 6, motorizada 7 nomos dokumentu motorizada la kompletu hamutuk 32 (tolu nulu resin rua). 

Pasa revista ne'e hanesan jestu ida atu hatudu exemplu ida nu'udar Ministériu ne'ebé toma konta ba iha transportes no komunikasaun, hodi hatudu katak regra ne'e tenki kumpri hahú husi uma laran mak sai ba liur.

DNTT husu ba komunidade sira ne'ebé mak halao movimentu iha kapitál Dili, no mós munisípiu atu kumpri regras hodi lori dokumentus kompletu hodi nune'e labele prejudika movimentu iha kapitál Dili no munisípiu sira.

News Cover

MTK Ho EDTL-EP Halo Enkontru Kordenasaun Institusionál Kona-Ba Statutu Liña Fibra Ótika

Dilì, 09 Dezembru 2025- Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu simu audíensia husi Komisaun Ezekutiva EDTL-EP tersa ne’e iha Gabinete Ministru Kaikoli Dili.

Iha enkontru ne’e Ministru Manetelu akompaña husi Xefe Departamentu Kabalajen no Infraestrutura -DNIK, Joao paulo, no Xefe Departementu Apoiu Sektretariadu DNIK, Pedro Amaral.  

Iha sorin seluk Membru Komisaun Ezekutiva, Eletrisidade Timor-Leste, Empresa Pública (EDTL-E.P), liu-husi Komisáriu Ezekutivu Serbisu Tékniku, Eng. Roberto Manuel Marçal hamutuk ho Komisáriu Ezekutivu Serbisu Korporativu, Júlio de Jesus Gonçalves akompaña husi Diretòr Tranmisaun, Diretòr Finansas e Komersiàl , inklui xefi unidade reseitas no xefi divizaun TIK.

Sorumutu ne’e ho objetivu atu halo kordenasaun institusionál entre EDTL, E.P no MTK liuhosi, Diresaun Nasional Infraestrutura Komunikasaun (DNIK) kona-ba Statutu liña Fibra Ótika. hodi defini legalidade kona-ba proprietáriu formál no entidade responsável ba jestaun liña Fibra Ótika. alende neʾe kria modelu finansamentu justu no transparente ba kustu manutensaun, tanba EDTL, E.P mak halo manutensaun práktiku iha terrenu. 

EDTL, E.P konsidera oportunidade atu iha futuru hetan reseitas husi arendamentu kores Fibra Ótika  atu suporta kustu operasional.  Bainhira  arendamentu nafatin rekolle husi MTK liuhosi Diresaun Nasional Infraestrutura Komunikasaun (DNIK), EDTL, E.P solisita koordenasaun no apoiu orsamentál hodi garante sustentabilidade servisu.

 

News Cover

Ministru Manetelu Orienta DNTT Normaliza Dalan Aimutin

Dili, 09 Dezembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu realiza enkontru ho Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun, Constantino Ferreira Soares, Diretora DNTT, Maria Antónia, Xefe Departamentu Sekretariadu Apoiu Tékniku Administrasaun DNTT, Nelson Sequeira Martins. no Xefe Departamentu Sinál Tránzitu Diresaun Nasionál Transporte Terrestre (DNTT), João Eugênio da Silva.

Iha enkontru ne'e Ministru Manetelu husu ba DNTT - Normaliza dalan iha Aimutin – Lurumata tanba sempre mosu engarafamentu iha aimutin, halo ⁠solizasaun taka dalan liu husi Sistema, no ⁠ko’alia iha sistema uja linguazen diak no disiplina  

News Cover

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão Desloka Ba Indonézia Sei Halo Negosiasaun Segunda Ronde Ba Kestaun Fronteira Entre Timor-Leste No Indonézia

Dili, 06 Dezembro 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, sabado dader ne’e iha oras 09 : 15 dader hamutuk ho membru governu balu akompaña Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão hala’o viajen servisu ba Repúblika Indonézia, 

Xefe governu nia Viajen ida-ne’e ho objetivu atu kontinua prosesu negosiasaun segundu ronde kona-ba fronteira maritima entre Timor-Leste no Indonézia, ne’ebé sei deskute iha sidade Jogjakarta.

Negosiasaun fronteira maritima konsideradu hanesan parte importante iha esforsu governu atu klarifika limitasaun soberania no hetan solusaun interése nasional, tanba antes ne’e ekipa hosi nasaun rua halao tiha ona negosaisaun primeira ronda iha Dili.

Durante iha negosiasaun ne’e mós Xefe Governu sei introdúz bá Governu Repúblika Indonézia kona-bá inisiativa hodi realiza “nahe biti bo’ot” ko’alia nu’udár maun-alin iha fronteira Naktuka ho Amfoang.

Negosiasaun bá fronteira marítima entre nasaun rua sei hala’o durante loron-tolu hahu iha loron 8-10 Dezembru 2025 iha Jogjakarta.

Iha diskusaun nemos Primeiru-Ministru sei akompaña husi Delegasaun téknika no polítika Timor-Leste hodi kontinua diskute ponto-ponto xave ho autoridade Indonézia, ho esperansa atu hetan rezultadu ne’ebé nomos progresu signifikante iha ronda Segundu nian

News Cover

Ministru Manetelu Realiza Enkontru Ho Parseiru ANATL Hodi Buka Solusaun Hamutuk Molok Halo Re-Alokasaun

Díli, 05 Dezembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, sesta ohin hamutuk ho Prezidente Konsellu Administraasaun ANATL-EP Eng. Romualdo António Soares da Silva, no estrutura ANATL-EP halao enkontru ho parseirus ANATL, E.P., hodi ko’alia kona-ba jestaun re-alokasaun, no utilizasaun espasu, iha Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Díli.

Iha enkontru ne’e halao m’os Diskusaun entre Administrasaun ANATL, E.P., ho parseirus sira, tanba haree ba Infra-estrutura projetu Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro, sei afeta mós ba fatin fasilidades ezistente parseiru sira nian, iha areadores konstrusaun.

Objetivu husi Enkontru ne’e atu haree hamutuk alternativu hodi buka fatin seluk, hodi halo re-alokasaun antes bainhira projetu dezenvolvimentu Aeroportu Internasional Prezidente Nicolao Lobato Comoro hahú, no sei afeta ba parseiru sira nia edifisiu no fasilidades ezistente sira.

Parseiru sira ne'ebé Partisipa iha enkontru ne'e mak hanesan ; ZEEDOA, CEVA. Citilink, Aero Dili,  STAT. Ana Magu, Fly Timor, no Batik Air.

News Cover

Reuniaun Ordinária KAFI Halo Aprovasaun no Autorizasaun Ba Projetu Sira Iha Liña Ministeriais

Dili, 05 Dezembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, sesta ne’e partisipa reuniaun ordinária KAFI iha Fatuhada Dili.

Iha enkotru ne’e KAFI halo aprovasaun no autorizasaun ba projetu sira iha liña ministerias hanesan tuir mai;

Pedido Aprovasaun no autorizasaun KAFI ba Projetu hanesan tuir mai:

1) Open New Roads Asumau – Liurai – Remexio Municipality of AIleu (11.100Km);

2) Upgrading Roads Construction Fatuhada – Osindo II.

Pedidu aprovasaun no Autorizasaun despezas ba Projeto:

1. New Construction of EDTL, E.P. Office Building at Calora – Liquiça Municipality;

2. New Construction of EDTL, E.P. Office Building at Travessa Ermera, Gleno – Ermera Municipality;

3. Pedidu Aprovasaun no Autorizasaun CAFI ba Project New Construction of Warehouse Building Aitarak Laran, Dili Municipality.

Pedidu aprovasaun no autorizasaun despezas ba projetu emergencia ba Konstrusaun Moru Protesaun Gabion iha Mota Uatuwa, Gariwai, Munisipiu Baucau Pedidu aprovasaun no autorizasaun despezas ba Aquisição de Bens para a nova Unidade de Pediatria e de Cuidados Coronários Intensivos do Hospital Naional Guido Valadares.

Construção do Novo Posto de Saúde e Residencia dos Médicos em Luca, Municipio de Viqueque – (TENDER/034/MS-2025)

Pedidu aprovasaun no Autorizasaun despezas ba Projeto:

1) New Construction of Esquadra Bobonaro, (Balibo);

2) New Construction of Esquadra Viqueque (Uatu-Lari);

3) New Construction of Esquadra Viqueque (Uatu-Carbau);

4) New Construction of Esquadra Lautem, (Iliomar);

Reuniau ordináriu Kafi lidera husi Prezidente KAFI, atuál Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa, membru KAFI, atuál Ministru Obras Públika, Samuel Marçal, Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso no hetan partisipasaun mós husi nain ba projetu sira mak hanesan  Ministra Saúde Elia Amaral, Ministru Agrikulura Marcos da Cruz, Ministru Interior, Ministru Interiór, Francisco da Costa Guterres,  Ministru Administrasaun Estatal, Tomás do Rosario Cabral, no Sekretáriu Estadu Peskas, Domingos da Conceição dos Santo

News Cover

Reuniaun Koordenasaun Lina Ministerial Asean Foka Liu Ba Iha Kompremisiu Sira Iha Akordu Sira Iha Simeira Asean

Dili, 04 Dezembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kinta ohin partisipa terseira reuniaun Koordenasaun lina ministerial ASEAN iha salaun Nobre Ministériu dos Negosiu Estranjeiru. 

Reuniaun ne’e abertura husi Primeiru- Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, partisipa iha reuniaun ne’e, membru governu, kargu Diretór Jerál liña ministeriais nomos entidade estadu sira.

Ho processo ne’ebe maka naruk, iha loron 26 Outubru 2025 iha Kuala Lumpur,  Malaysia, Timor-Leste formalmente adere ba iha ASEAN. 

Ba oin Timor-Leste tenke halo esforsu maka’as atu estipula objetivu, defini meta sira nó kalendarizasaun hodi bele atinji.

Komprimisiu ne’ebe maka estabelese ona ho organizasaun refere implika esforsu bo’ot ne’ebe maka kontinua nafatin no koerente ho objetivu sira rasik ba Desenvolvimentu Nasional.

Nune’e iha reuniaun ne’e importante atu liña ministériu sira halo servisu di'ak atu atinji ho nian objetivu, tanba nu'udar membru ba ASEAN iha oportunidade no iha mós dezafiu.

Nu’udar membru ASEAN Komesa ba oin hare forsa traballu, persija hare asuntu barak iha lina ministeriais sira, liu-liu akordu ne'ebé aprovadu iha simeira ASEAN nia barak tebes persija hare, no akordu sira ne’ebé iha nivel ministru sira nia ho nivel som sira nia veinkultivu oinsa mak Timor-Leste implementa ho nune’e kontribui ba iha interese rejiaun nia. 

Hanesan membru ASEAN hakarak ka lakohi iha resposabilidade ba iha asaun konkreta sira, hodi asegura akordu sira ne'ebé mak Timor-Leste hola parte. 

Benefisiu husi akordu ne’e bainhira kuandu Timor-Leste implementa kompremisiu sira ne’e. 

News Cover

Governu Aprova Pagamentu Estraordináriu Saláriu Adisionál Fulan Ida Nian Ba Administrasaun Públika.

Dili, 03 Dezembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu kuarta ne’e partisipa reuniaun Konsellu Ministru iha Palásiu Governu.

Iha reuniaun ne’e governu liuhosi Konsellu Ministrus n hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, hodi aprova pagamentu estraordináriu saláriu adisionál fulan ida nian ba Administrasaun Públika.

Diploma ida-ne’e ho objetivu atu garante, durante tinan 2025, pagamentu estraordináriu ba saláriu adisionál ida, nu’udar dalan atu rekoñese kompromisu no dedikasaun traballadór sira Administrasaun Públika nian no ninia ekiparadu sira. Medida ne'e mantén prinsípiu universalidade, ne’ebé abranje titulár kargu públiku sira, funsionárius, ajentes, membru sira hosi forsa defeza no seguransa, traballadór sira ne'ebé vinkula hosi Lei Traballu nian no kontratadu sira Administrasaun Públika nian, ho exesaun kontratadus estranjeirus.

Pagamentu estraordináriu jeralmente korresponde ba montante saláriu ne'ebé simu iha fulan-dezembru 2025. Atu garante uniformidade, montante ne’ebé aloka ba kontratadu sira ekiparadu ho rejime jerál no limita ba grau no eskalaun másimu tabela salariál nian, hanesan kazu funsionárius no ajentes. Diploma ne’e estabelese mós katak pagamentu estraordináriu nia montante la  bele liu saláriu Prezidente Repúblika nian.

Prosesamentu sei hala'o durante fulan-dezembru 2025, ne'ebé finansia hosi verba sira ne'ebé disponivel iha orsamentu hosi entidade empregadór ida-idak. Iha kazu sira ne'ebé rekursu orsamentál sira la sufisiente, pagamentu tenke fó prioridade ba traballadór sira ho saláriu ki'ik liu, ho montante restu sira ne'ebé asegura liuhosi Orsamentu Jerál Estadu nian ba tinan 2026.

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprezenta mós hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba Ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026.

Dekretu-lei ida-ne’e estabelese regras ba ezekusaun Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026, ne’ebé aprova hosi Lei n. 8/2025, loron 27 fulan-novembru, ne’ebé define prazu sira atu taka tinan fiskál, termus utilizasaun karta kréditu no kontas fidusiárias, no mós kondisaun rekursu ba adiantamentu kaixa no fundus maneiu, tuir rejime jerál ne’ebé vigora.

Ho objetivu atu limita kreximentu despezas korrentes (despeza baibain) no garante jestaun efisiente liu ba rekursus públikus, diploma ne’e introdús regras espesífikas ba despezas iha oras estraordináriu, viajen servisu, ajuda kustu no servisus catering nian, hodi reforsa kontrolu kona-ba rúbrikas ne'ebé sensivel tebes. Prevee mós reforsu ba auditoria interna, hodi estabelese ezijénsia obrigatóriu ba relatóriu semestrál sira kona-ba despeza sira-ne'e no mós kona-ba utilizasaun fundus maneiu no adiantamentu kaixa nian, nune'e promove responsabilizasaun, transparénsia no dixiplina ne’ebé boot liu iha ezekusaun orsamentál tinan 2026 nian.

Konsellu Ministrus aprova projetu Rezolusaun Governu, ne’ebé aprezenta hosi Vise-Ministra ba Asuntus ASEAN, Milena Maria da Costa Rangel, ne’ebé autoriza kontribuisaun finanseira ida ba Unidade Timor-Leste iha Sekretariadu ASEAN, ho montante dolar amerikanu rihun atus haat.

Kontribuisaun ida-ne’e ho objetivu atu fó apoiu ba funsionamentu Unidade ne’ebé temi ona no garante kontinuidade atividade esensiál sira hodi akompaña prosesu integrasaun Timor-Leste nian ba ASEAN, hafoin adezaun plena nasaun nian, ne’ebé formaliza iha loron 26 fulan-outubru tinan 2025.

Konsellu Ministrus analiza aprezentasaun preliminár hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, no Prezidente Komisaun Funsaun Públika (CFP, sigla iha lian Portugés) Timor-Leste, Agostinho Letêncio de Deus, kona-ba projetu reorganizasaun estrutura organizasaun administrasaun públika Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu nian.

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera hodi fó podér tomak ba Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares, ba asinatura akordu kooperasaun iha área edukasaun ho Ajénsia Brazileira Kooperasaun (ABC, sigla iha lian portugés). 

News Cover

KAFI Halao Enkontru Hodi Halo Diskusaun Ba Iha Projetu Dezenvolvimentu No Espansaun Aipnl Comoro Dili.

Dili, 02 Dezembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu tersa ohin partisipa reuniaun KAFI, ne’ebé lidera husi Prezidente KAFI atuál Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Francisco de Sousa no Ministra Finansas Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso. 

Iha reuniaun KAFI ne’e Iha oportunidade ne’e Konsultor Jestaun Projetu- PMCc Jo Amythas-Meinhard halo aprezentasaun ba Estensaun Pista ba Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Dili, ho Oportunidade aumenta Pista Aeroportu Naruk Liu Husi Metru 2.100 ba Metru 2.300. 

News Cover

Ministru Manetelu Halao Observasaun Ba Iha Projetu Espansaun No Dezenvolvimentu Aipnl

Díli, 02 Dezembru 2025 - Ministru Transportes no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu tersa ohin, akompaña husi Prezidente Konsellu Administrasaun ANATL, E.P. Romualdo António Soares da Silva; Vogál I Sr. Luis Caldeira Alves, Vogál II Sr. Marco Paulo dos Reis Faria de Sousa, Diretóra UEPI Eng. Antónia Talo, inklui kompañia konsultór sira, observa situasaun servisu iha terrenu hodi orienta, mobiliza no aselera servisu balun, relasiona ho projetu dezenvolvimentu Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato (AIPNL) Comoro, Díli.

Iha observasaun ne’e, Ministru Manetelu husu ba kompañia ne’ebé hetan fiar kaer obra refere, atu aselera servisu konstrusaun ba edifísiu temporáriu ANATL, E.P., hodi labele pertúrba servisu iha projetu konstrusaun dezenvolvimentu Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato (AIPNL) Comoro, Díli.