Notísia sira

News Cover

Reuniaun Bilateral Entre ADB Ho MTK Destaka Dezenvolvimentu Sistema Transporte Públiku Modernu No Aeroportu

Filipina, 24 Juñu 2025 – Reuniaun Bilaterál entre ADB no MinistériuTransporte no Komunikasaun ne'ebé halao iha Kuartél Jerál ADB nia iha Sidade Makati Metro Manila, Filipina. 

Ministru Manetelu hato’o agradesimentu ba ADB nia apoiu kontinua ba dezenvolvimentu transporte públiku iha Timor-Leste - hahú ho Planu Mestre Transporte Nasional no haluan liu husi estudu viabilidade. Ida ne'e sai hanesan viajen ida-ne'ebé signifikante no estratéjiku ba governu, no ADB nia parseria sai hanesan instrumental ida. 

Governu Timor-Leste nafatin iha kompromisiu no foti nia responsabilidade atu avansa DED = Detail Engineering Design ka Desenhu Tékniku Detalladu Hafoin remata tiha DED, Governu Timor-Leste hakarak envolve ADB iha diskusaun seluk tan kona-ba opsaun finansiamentu potensiál sira.

Governante ne’e informa katak  Termu Referensia (ToR) ba DED = Detail Engineering Design hetan ona aprovasaun formál hodi submete ba prosesu aprovizionamentu. Preparasaun sira-ne'e la'o daudaun ona atu hahú aprovizionamentu iha inísiu fulan-jullu tinan 2025 no hein katak DED sei remata iha fulan-marsu ka fulan-abril tinan 2026 Ba Timor-Leste, dezenvolvimentu sistema transporte públiku modernu ida-ne'e reprezenta barak liu fali mobilidade ne'ebé di'ak liu. Ne'e hanesan investimentu estratéjiku ida iha kreximentu ekonómiku inkluzivu, integrasaun nasionál no dezenvolvimentu sustentavel. Ida ne'e hala'o papél krítiku ida hodi promove ita-nia modernizasaun infraestrutura no asegura prestasaun servisu sustentavel no ekuitativu ba ita-nia povu. 

enkontru ne'e foku liu ba iha ssitema transporte públiku no aeréo nia, ko’alia kona-ba dezenvolvimentu fasilidade iha transporte públiku nia, dirijente sira husi ADB halo aprezentasaun esperensia husi nasaun rua hanesan Mongolia no filipina iha dezenvolvimentu fasilidade transporte públiku, aprezentasaun ne’e hanesan meius ida fahe esperensia nasaun rua nia.

aleinde nemos halo Aprezentasaun kona-ba aeroportu iha aprezentasaun ne'e esplika prosesu sira kona-ba dezenvolviementu  konstruksaun aeroportu iha nasaun sira iha rejiaun azia no pasifiku ne’ebé hetan apoiu orsmentu fontes husi ADB.

Konkluzaun husi enkontru ne’e ADB rekoñese persija duni iha Aeroportu modernu sira importante tebes ba servisu aereu, turizmu no ekonomia, Hanesan estudu ADB tinan 2023 hateten, Timor-Leste sei iha nafatin krítiku ida, Hahú no presiza investe iha dezenvolvimentu aviasaun no turizmu Setór sira paralelu.

ADB iha kompremisiu ne'ebé forte hodi suporta nasaun dezenvolvimentu sira ho Infraestrutura aeroportu ne'ebé fasilita kreximentu ne'ebé as iha tráfiku pasajeiru  No turista internasionál sira to'o mai. 

Bainhira Timor-Leste laiha aeroportu modernu tuir padraun  internasional, sei implika mós ba seguransa no servisu, kresimentu ekonomia, turizmu no bele la hetan benefísiu tomak husi adezaun Timor-Leste ba organizasaun rejionál ASEAN.

Iha enkontru ne’e Delegasaun husi Timor-Leste lidera husi Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, akompaña husi Xefe Gabinete MTK José da Costa, Diretór Ezekutivu TiC Timor, Venancio Pinto, Xefe Gabinete TIC Timor, Merli Sofia Guterres Alves no Diretór Seguransa Sibernetika, Justu Fernandes. 

Husi Kuartél Jerál ADB iha Filipina nia marka prezensa iha enkontru ne'e maka Transport Sector (SD1), ADB Hideaki Iwasaki, Director General, Deputy Director General, SERD, ADB Pavit Ramachandran, Transport Sector (SD1) ADB Hiroaki Yamaguchi, Senior Director, 

Transport Sector (SD1),  Kanzo Nakai, Director, ADB Country Director, Timor Leste Resident Mission, ADB, Stefania Dina, Principal Infrastructure Specialist, SD1, ADB Arun Ramamurthy, 

Tomoaki Kawabata, Principal Transport Specialist, SD1, ADB, Senior Transport Specialist, SD1, ADB Ganesh Kailasam, Senior Transport Specialist, SD1, ADB Rebecca A. Stapleton, Principal Transport Specialist, SD1, ADB Kaoru Kasahara, Principal Transport Specialist, SD1, ADB Shuji Kimura, Principal Project Officer, SD1, ADB Pedro Aquino.

News Cover

Dom Virgilio Cardeal Do Carmo Da Silva : Xanana Nia Domin ba Timor-Leste Laiha Rezerva, Xanana Nia Domin Laiha Fronteira

Dili, 20 Juñu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa Misa agradesimentu aniversáriu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ba dala 79 iha Parókia Imaculada da Conçeicão Balide Dili.

Misa agradesimentu ba aniversáriu Primeiru Ministru nia ne’e prezide husi Dom Virgilio Cardeal do Carmo da Silva SDB, perante sarani sira  Dom Virgilio Cardeal Do Carmo da Silva nia omília rekoñese Xefe Governu Kay Rala Xanana Gusmão nia Domin Boot tebes ba Povu no Nasaun tanba nia hatudu nia domin liuhosi nia asaun sira. 

Lidér masimu igreja katólika ne’e reafirma katak  Xanana hatudu nia matenek, fuan boot, hatudu nia vizaun ne’ebé luan ba Timor-Leste nia futuru.

Misa refere partisipa husi Vise Primeiru Ministru, Ministru Kordenadór Asuntu Sosiais, Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Asanami Sabino, membru governu, entidade estadu sira, Adidu Militár Austrália iha Timor-Leste Padre, Madre no sarani sira.

News Cover

KM fó Kompetensia Ministru Manetelu asina MoU ho Ministru Transporte no Komunikasaun Indonézia

Dili, 18 Juñu 2025 – Governu liuhosi Reuniaun Konsellu Ministru iha Palásiu Governu Kuarta ne'e, deside fó poder tomak ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hodi asina memorandu entendimentu entre Ministériu Transporte no Komunikasaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ministériu Transporte Repúblika Indonézia nian, ho objetivu atu hametin kooperasaun bilaterál entre nasaun rua ne’e kona-ba formasaun iha área transporte nian.

News Cover

Ministru Manetelu Halo Enkontru Kordenasaun Ho ADB Pt. Waskita Karya, PMC no Ekipa PMU

Dili, 17 Juñu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu tersa ne’e hala’o enkontru koordenasaun ho ADB, PT. Waskita Karya, PMC no ekipa PMU, hodi diskuti kona-ba preparasaun ba mobilizasaun inísiu husi PT. Waskita Karya, ba expansaun no dezenvolvimentu Pista, ATC no Apron ba Aeroportu International Prezidente Nicolau Lobato.

Reuniaun ne’e destaka pontu importante sira inklui, autorizasaun ba asesu terenu hodi halo survey no mobilizasaun inisial hodi responde ba atividade nesesariu sira iha terenu.

ANATL hetan ona instrusaun atu koordena prosesu sira iha terenu hodi apoia pasu importante hirak ne’e, nune’e bele hahú dadaun ona prosesu expansaun no konstrusaun nian.

News Cover

Proposta lei no. 10/vi (1°) Rejime Jurídiku ba Garantias Mobiliárias. Pasa Iha Finál Globál

Dili, 17 Juñu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, nu'udar interinu ba Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, partisipa iha diskusaun Proposta lei no. 10/vi (1°) rejime Jurídiku ba garantias mobiliárias iha Parlamentu Nasional. 

Proposta lei no. 10/vi (1°) rejime Jurídiku ba garantias mobiliárias. husi Vise Primeiru Ministru, Ministru Kordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente pasa Iha Votasaun Finál Globál, deputadu/a sira  maioria fó votus afavór 48, abstensaun 0 no kontra 0 ho nune’e Proposta lei no. 10/vi (1°) rejime Jurídiku ba garantias mobiliárias pasa.

Ministru Manetelu hato’o apresiasaun ba deputadu sira nia vontade tomak hodi fó votus afavór ba proposta lei refere.

“Hakarak fó apresiasaun ba destintu deputadu/a sira hotu, ba bankada parlamentares, liu-liu ba bankada opozisaun ne’ebé hatudu sentidu ne’ebé boot partisipa iha diskusaun iha komisaun  espesialidade no ikus mai iha votasaun finál global maioria deputadu/a sira afavór, ita persija duni lei ida ne’e, tanba nemak ohin ha’u hare iha ne’e deputadu haat nulu resin walu vota afavór, lori Primeiru Vise Primeiru Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente nia naran nomos Lori governu da-sia nia naran hato’o apresiasaun" Ministru Manetelu hateten

News Cover

Tic Timor Halo Aprezentasaun Sistema Dijitál ba Servisus Internál Ministériu Transporte no Komunikasaun


Dili, 09 Juñu 2025 – TIC Timor halo aprezentasaun sistema dijitál ba servisus internál ministériu trasporte no komunikasaun ba asesór sira iha Gabinete Ministru MTK.

Iha aprezentasaun da-huluk Diretór Ezekutivu TIC Timor, Venâncio Pinto, halo introdusaun kona-ba dijitalizasaun servisu administrasaun ne’ebé fahe ba kategória haat mak hanesan.
 

1. Sistema Digital ba Jestaun Rekursu Humanu
2. Cloud Government 
3. Jestaun Patrimoniu (asset)
4. Sistema Ofísiu

Aprezentasaun da-ruak nia Ekipa Tékniku husi TIC Timor halo aprezentasaun kona-ba modula hirak ne’ebé trasforma ona ba sistema dijitál. Iha sorumutu ida ne’e, ekipa tékniku TIC Timor hahu ho aprezenta pajina Sistema Servisu Rekursu Humanu ne’ebé kompostu husi:

Sistema Rekursu Humanu ; Rekomendasaun husi Ekipa Asesoria Gabinete Ministru:

1. Aumenta dadus familiar iha mapamentu dadus ka dadus pesoal nian, tamba iha ligasaun ho abonu sira (tunjangan) no siguransa sosiál;

2. Atu konsulta fali ho parte Rekursu Humanu hodi kompleta dadus sira, hodi nune’e bele responde nesesidades tomak ne’ebé ba futuru sei tulun servisu Rekursu Humanu nian. 

Cloud Government ; Ekipa tékniku TIC Timor dezenvolve ona sistema baze de dadus ne’ebé hanaran Cloud Government. TIC Timor hatutan tan katak Cloud Government nu’udar meius ide atu Estadu Timor-Leste asergura dadus ofisiál sira ho seguru, no efisiente. Aleinde ne’e, ekipa TIC Timor salienta katak, liu husi Cloud Government sei fasilita utilizadór sira atu fasil liu asesu ba dadus no dokumentus wainhira iha konektividade internet. 

Rekomendasaun husi Ekipa Assesoria Gabinete Ministru:

Husu atu iha limitasaun asesu (limit access ba baze de dasus ka cloud government; Tenke define ida ne’ebé mak public folder no ida ne’ebé mak folder ne’ebé nia asesu limitadu iha kada Diresaun Jerál ou Nasionál ka iha Gabinete Ministru;
Tenke garantia nia Security Networking hodi evita virus ou kauza saida de'it mak fo impaktu hodi destroi baze de dadus ida ne’e.

Asset ; Ekipa TIC Timor informa liu husi ekontru hamutuk ho Assesor iha Gabinete katak, aplikasaun ba registu patrimoniu ka “asset”, dezenvolve bazeia ba pedidu ne’ebé hato’o husi Diresaun Nasional Administrasaun, Logistika, no Patrimoniu. Iha momentu ida ne’e, TIC Timor iha ona faze finalizasaun ba aplikasaun ida ne’e.

Offisiu; Iha faze ida ne’e, ekipa TIC Timor esplika ho detallu trasformasaun sistema rejistrasaun manuscript ofisiál sira ne’ebé tama no sai husi Gabinete Ministru. Ekipa Tekniku sira informa katak, modelu ne’ebé ita uza iha sistema ida ne’e la iha diferente ho sistema manuál ne’ebé antes ne’e la’o hela ona, maibé TIC Timor ho esforsu tomak muda de'it, sistema manuál ida ne’e ba dijitál. Hodi nune’e bele habadak liu tan prosesu birokrasia ne’ebé durante ne’e la’o hela. 

Rekomendasaun husi Ekipa Assesoria Gabinete Ministru:

Tenke defini didiak se mak super user, Tenke loke portaun entrada rua (Resepsionis no Gabinete Ministru) hodi atende karta ne’ebé la tama ba klasifikasaun konfedensiál, ka karta ou dokumentu sira ne’ebé kategoriza konfedensiál, Muda tiha fallansu minor sira iha modula ida ne’e;

Sugestaun husi Diretór Ezekutivu TIC Timor, Modula hirak nee ami aplika ona iha TIC, espera katak sistema digitalizasaun ida ne’e bele implementa lalais iha Ministeriu;

Ekipa gabinete tenke sai pioneru ba utilizasaun sistema digital, liu-liu iha asuntu offisiu nian;

Prosesu utilizasaun aplikasaun digital ba servisu administrasaun nian, funsionáriu hotu-hotu tenke pro-ativu, tamba iha dadus pesoal nian, alemde priensia husi parte Rekursu Humanu, pesoal ida-ida mos bele priensia rasik sira nia dadus pesoal. 

Temi mos ba dirijente sira atu pro-ativu loke email ne’ebé TIC Timor fornese ona ba sira, tamba informasaun hotu-hotu sei tama atraves de email sira nee. Enkuantu sira haluha la cek email, sei prezudika servisu administrasaun lubuk ida ne’ebé despaixa ka enkamiña hela ba sira.

 

News Cover

Ministru Manetelu halo Vizita Urjente ba iha Portu Dili

Dili, 11 Juñu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu kuarta ne’e, halo vizita urjente ba iha Portu Dili, hodi hare kondisaun Ró Nakroma.

Iha vizita ne’e Ministru Manetelu akompaña husi Diretora Nasionál Transporte Marítima, Demétria Prima Gaudiwati Seranno, Vogál 1 APORTIL. IP. Leandro Xena.

News Cover

Governu Aprova Aprezentasaun Kandidatura Timor-Leste Nian Hodi Sai Uma-Na’in Ba Kongresu Internasionál Ba Edukasaun Ambientál Hosi País No Komunidade Lian Portugés

Dili, 11 Juñu 2025 – Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, iha nia kna’ar nu’udar Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente ein-ezersísiu, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova aprezentasaun kandidatura Timor-Leste nian hodi sai uma-na’in ba Kongresu Internasionál ba Edukasaun Ambientál hosi País no Komunidade Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian portugés) – EALUSÓFONA 2027 nian ba da-9, ne’ebé propoin atu hala’o iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu, husi loron 19 to’o 23 fulan-jullu tinan 2027.

Kongresu ida-ne'e nu’udar plataforma multilaterál privilejiada ida hodi fahe esperiénsia sira, promove kooperasaun internasionál no dezenvolve estratéjias edukasaun ambientál nian ne'ebé komún. Hala’o eventu ida-ne’e iha Timor-Leste sei tulun atu hasa’e konxiénsia ambientál iha nasaun ne’e, enkoraja fahe prátika di’ak sira no konsolida papél ativu Timor-Leste nian hodi promove sustentabilidade ekolójika iha espasu CPLP, iha tempu ne’ebé mundu hasoru hela krize ambientál ne’ebé laiha presedente.

Konsellu Ministrus mós deside atu fó responsabilidade ba Ministériu Turizmu no Ambiente atu koordena, hamutuk ho ministériu relevante sira no parseiru nasionál no internasionál sira, asaun nesesáriu hotu-hotu ba preparasaun, organizasaun no realizasaun Kongresu, inklui prosesu formál kandidatura nian. Autoriza mós submisaun pedidu ko-finansiamentu ho montante dolar amerikanu rihun 150 ba Fundu Espesiál CPLP nian, iha ámbitu orsamentu totál estimativa dolar rihun 500, ne’ebé prepara ona iha parseria ho Sentru Edukasaun no Informasaun Ambientál (CEIA, akrónimu iha lian portugés), Asosiasaun Portugeza ba Edukasaun Ambientál (ASPEA, akrónimu iha lian portugés) no Rede Luzófona ba Edukasaun Ambientál (REDELUSO).

News Cover

Ministru Manetelu Destaka Prioridades, Inisiativas Ne’ebé La’o Hela No Dezafiu Sira Iha Setór Transporte No Komunikasaun.

Dili, 10 Juñu 2025 - Ministru Transportes no Komunikasoins, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, sai bainaka ba iha programa  gravasaun “Página do Governo” epizódiu ba da-12, gravasaun ne'e rasik sei tranzmite husi Rádiu no Televizaun Timor-Leste (RTTL) no sei divulga iha media nasionál sira no iha rede sosiál sira. 

Durante entrevista, Ministru Manetelu fahe informasaun sira kona-ba liñas prinsipais atuasaun Ministériu Transportes no Komunikasoins nian, hodi destaka prioridades, inisiativas ne’ebé la’o hela no dezafiu sira iha setór ne’e.  Konversa ne’e aborda tema oin-oin kona-ba dezenvolvimentu infraestruturas transporte nian, modernizasaun ba komunikasoins no esforsus Governu nian hodi promove mobilidade ida ne’ebé efisiente no segura liu iha territóriu nasionál tomak.

Governante ne’e destaka, entre sira seluk, progresus ne’ebé alkansa ona iha ezekusaun projetus estruturantes Ministériu nian, hanesan projetu reabilitasaun Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolau Lobato no instalasaun kabu submarinu fibra ótika ne’ebé liga Timor-Leste ba Austrália, ho objetivu atu fornese internet ho velosidade aas. 

Entrevista ne’e inklui mós tema sira hanesan melloria ba mobilidade urbana, modernizasaun no expansaun sistema transportes públikus, no medidas ne’ebé prevee ona hodi reforsa fiskalizasaun, seguransa rodoviária no formasaun ba kondutores, liu-liu iha Dili. 

News Cover

Governu Fó Apresiasaun Ba Empreza Tsuneishi Timor Shipbuilding, Ne’eb’e Sei Hari Estaleiru Iha Timor-Leste

Dili, 10 Juñu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetrelu akompaña husi Embaixadór Japaun mai Timor-Leste KIMURA Tetsuya hamutuk ho Empreza Fábrika Ro, Tsuneishi Timor Shipbuilding, Unipessoal, Lda, atualiza Projetu Konstrusaun Ró ba Primeiru Ministru Kay Rala Xanana iha Palásiu Governu Dili.

Hafoin hasoru malu ho PM Xanana Embaixadór KIMURA Tetsuya ba jornalista sira hatete Empreza sei halo estaleiru iha Timor-Leste. empreza ne’e rasik loke ona nia eskritóriu iha Timor-Leste, oras ne’e dadauk hahú ona kontrata Timor-oan hamutuk haat nulu resin rua, tuir projetista dezeñadór hamutuk tolu nulu resin neen, metade husi funsionáriu sira ne’e, balu servisu ona iha tinan kotuk, sira servisu ona ba dezeñu ró nian, formandu nain sanulu hahú estajia iha kuartél jerál kompaña nia iha japaun.

Diplomata ne’e reafirma katak Ema nain neen nulu resin haat sei servisu iha kompaña refere, kona-ba projetu konstrusaun ró sei halo hela estúdu viabilidade hodi determina fatin ba projetu refere.

Embaixadór KIMURA Tetsuya informa katak Primeiru Ministru Kay Rla Xanana Gusmão apoiu projetu hirak ne’e, iha sorin seluk embaixadór japaun mai Timor-Leste KIMURA Tetsuya apresia ho apoiu husi Xefe Governu nia ba iha empreza ne’ebé mak iha vontade hakarak loke estaleiru iha Timor-Leste.

Iha sorin seluk Ministru Manetelu hatete Governu fó apresiasaun ba planu konstruksaun ró iha Timor-Leste, hanesan ministériu ne’ebé tutela pronto akompaña prosesu tomak too ba konstrusaun ne’e hahú.

Kompaña sei halo estudu viabilidade ba  fatin estaleiru iha laelia, kompaña sei halo negosiasaun ho governu no ikus mak sei halo konstrusaun.