undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Tic Timor Halo Aprezentasaun Sistema Dijitál ba Servisus Internál Ministériu Transporte no Komunikasaun



Dili, 09 Juñu 2025 – TIC Timor halo aprezentasaun sistema dijitál ba servisus internál ministériu trasporte no komunikasaun ba asesór sira iha Gabinete Ministru MTK.

Iha aprezentasaun da-huluk Diretór Ezekutivu TIC Timor, Venâncio Pinto, halo introdusaun kona-ba dijitalizasaun servisu administrasaun ne’ebé fahe ba kategória haat mak hanesan.
 

1. Sistema Digital ba Jestaun Rekursu Humanu
2. Cloud Government 
3. Jestaun Patrimoniu (asset)
4. Sistema Ofísiu

Aprezentasaun da-ruak nia Ekipa Tékniku husi TIC Timor halo aprezentasaun kona-ba modula hirak ne’ebé trasforma ona ba sistema dijitál. Iha sorumutu ida ne’e, ekipa tékniku TIC Timor hahu ho aprezenta pajina Sistema Servisu Rekursu Humanu ne’ebé kompostu husi:

Sistema Rekursu Humanu ; Rekomendasaun husi Ekipa Asesoria Gabinete Ministru:

1. Aumenta dadus familiar iha mapamentu dadus ka dadus pesoal nian, tamba iha ligasaun ho abonu sira (tunjangan) no siguransa sosiál;

2. Atu konsulta fali ho parte Rekursu Humanu hodi kompleta dadus sira, hodi nune’e bele responde nesesidades tomak ne’ebé ba futuru sei tulun servisu Rekursu Humanu nian. 

Cloud Government ; Ekipa tékniku TIC Timor dezenvolve ona sistema baze de dadus ne’ebé hanaran Cloud Government. TIC Timor hatutan tan katak Cloud Government nu’udar meius ide atu Estadu Timor-Leste asergura dadus ofisiál sira ho seguru, no efisiente. Aleinde ne’e, ekipa TIC Timor salienta katak, liu husi Cloud Government sei fasilita utilizadór sira atu fasil liu asesu ba dadus no dokumentus wainhira iha konektividade internet. 

Rekomendasaun husi Ekipa Assesoria Gabinete Ministru:

Husu atu iha limitasaun asesu (limit access ba baze de dasus ka cloud government; Tenke define ida ne’ebé mak public folder no ida ne’ebé mak folder ne’ebé nia asesu limitadu iha kada Diresaun Jerál ou Nasionál ka iha Gabinete Ministru;
Tenke garantia nia Security Networking hodi evita virus ou kauza saida de'it mak fo impaktu hodi destroi baze de dadus ida ne’e.

Asset ; Ekipa TIC Timor informa liu husi ekontru hamutuk ho Assesor iha Gabinete katak, aplikasaun ba registu patrimoniu ka “asset”, dezenvolve bazeia ba pedidu ne’ebé hato’o husi Diresaun Nasional Administrasaun, Logistika, no Patrimoniu. Iha momentu ida ne’e, TIC Timor iha ona faze finalizasaun ba aplikasaun ida ne’e.

Offisiu; Iha faze ida ne’e, ekipa TIC Timor esplika ho detallu trasformasaun sistema rejistrasaun manuscript ofisiál sira ne’ebé tama no sai husi Gabinete Ministru. Ekipa Tekniku sira informa katak, modelu ne’ebé ita uza iha sistema ida ne’e la iha diferente ho sistema manuál ne’ebé antes ne’e la’o hela ona, maibé TIC Timor ho esforsu tomak muda de'it, sistema manuál ida ne’e ba dijitál. Hodi nune’e bele habadak liu tan prosesu birokrasia ne’ebé durante ne’e la’o hela. 

Rekomendasaun husi Ekipa Assesoria Gabinete Ministru:

Tenke defini didiak se mak super user, Tenke loke portaun entrada rua (Resepsionis no Gabinete Ministru) hodi atende karta ne’ebé la tama ba klasifikasaun konfedensiál, ka karta ou dokumentu sira ne’ebé kategoriza konfedensiál, Muda tiha fallansu minor sira iha modula ida ne’e;

Sugestaun husi Diretór Ezekutivu TIC Timor, Modula hirak nee ami aplika ona iha TIC, espera katak sistema digitalizasaun ida ne’e bele implementa lalais iha Ministeriu;

Ekipa gabinete tenke sai pioneru ba utilizasaun sistema digital, liu-liu iha asuntu offisiu nian;

Prosesu utilizasaun aplikasaun digital ba servisu administrasaun nian, funsionáriu hotu-hotu tenke pro-ativu, tamba iha dadus pesoal nian, alemde priensia husi parte Rekursu Humanu, pesoal ida-ida mos bele priensia rasik sira nia dadus pesoal. 

Temi mos ba dirijente sira atu pro-ativu loke email ne’ebé TIC Timor fornese ona ba sira, tamba informasaun hotu-hotu sei tama atraves de email sira nee. Enkuantu sira haluha la cek email, sei prezudika servisu administrasaun lubuk ida ne’ebé despaixa ka enkamiña hela ba sira.

 

Le'e tan
null

Ministru Manetelu halo Vizita Urjente ba iha Portu Dili


Dili, 11 Juñu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu kuarta ne’e, halo vizita urjente ba iha Portu Dili, hodi hare kondisaun Ró Nakroma.

Iha vizita ne’e Ministru Manetelu akompaña husi Diretora Nasionál Transporte Marítima, Demétria Prima Gaudiwati Seranno, Vogál 1 APORTIL. IP. Leandro Xena.

Le'e tan
null

Governu Aprova Aprezentasaun Kandidatura Timor-Leste Nian Hodi Sai Uma-Na’in Ba Kongresu Internasionál Ba Edukasaun Ambientál Hosi País No Komunidade Lian Portugés


Dili, 11 Juñu 2025 – Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru Tuir projetu ne’ebé aprezenta husi Ministru Transportes no Komunikasoins, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, iha nia kna’ar nu’udar Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente ein-ezersísiu, Konsellu Ministrus delibera hodi aprova aprezentasaun kandidatura Timor-Leste nian hodi sai uma-na’in ba Kongresu Internasionál ba Edukasaun Ambientál hosi País no Komunidade Lian Portugés (CPLP, sigla iha lian portugés) – EALUSÓFONA 2027 nian ba da-9, ne’ebé propoin atu hala’o iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oe-Kusi Ambenu, husi loron 19 to’o 23 fulan-jullu tinan 2027.

Kongresu ida-ne'e nu’udar plataforma multilaterál privilejiada ida hodi fahe esperiénsia sira, promove kooperasaun internasionál no dezenvolve estratéjias edukasaun ambientál nian ne'ebé komún. Hala’o eventu ida-ne’e iha Timor-Leste sei tulun atu hasa’e konxiénsia ambientál iha nasaun ne’e, enkoraja fahe prátika di’ak sira no konsolida papél ativu Timor-Leste nian hodi promove sustentabilidade ekolójika iha espasu CPLP, iha tempu ne’ebé mundu hasoru hela krize ambientál ne’ebé laiha presedente.

Konsellu Ministrus mós deside atu fó responsabilidade ba Ministériu Turizmu no Ambiente atu koordena, hamutuk ho ministériu relevante sira no parseiru nasionál no internasionál sira, asaun nesesáriu hotu-hotu ba preparasaun, organizasaun no realizasaun Kongresu, inklui prosesu formál kandidatura nian. Autoriza mós submisaun pedidu ko-finansiamentu ho montante dolar amerikanu rihun 150 ba Fundu Espesiál CPLP nian, iha ámbitu orsamentu totál estimativa dolar rihun 500, ne’ebé prepara ona iha parseria ho Sentru Edukasaun no Informasaun Ambientál (CEIA, akrónimu iha lian portugés), Asosiasaun Portugeza ba Edukasaun Ambientál (ASPEA, akrónimu iha lian portugés) no Rede Luzófona ba Edukasaun Ambientál (REDELUSO).

Le'e tan