Bali, 25 Agostu 2026 – Delegasaun Timor-Leste liuhosi Prezidente Konsellu Jerál Kabu Timor-Leste. Empreza Públika (CTL.E.P) Atuál Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu ho delegasaun partisipa iha BATIC 2026 BATIC 2026 (Bali Annual Telkom International Conference)
Delegasaun ne’ebé akompaña Prezidente Konsellu Jerál Kabu Timor-Leste. Empreza Públika (CTL.E.P) kompostu husi, Kordenadór Jerál CTL.EP, Pedro Lay, Diretór Jerál Komunikasaun, Ambrosio Amaral, no Diretór DNIK, Pedro Amaral.
(Bali Annual Telkom International Conference) nu'udar edisaun da-11 husi konferénsia internasionál telekomunikasaun no ekosistema dijitál ne'ebé mehi husi Telin (subsidiária husi Telkom Indonesia). Eventu ne'e hala'o iha Bali International Convention Center (BICC), The Westin Resort, Nusa Dua, Bali, husi loron 24 to'o 28 Agostu 2026 ho tema 'Uniting Ecosystem to Drive Connected Progress'.
Eventu ne'e organiza husi Telin (Telkom Indonesia) iha Nusa Dua, Bali, Indonesia.
BATIC 2026 halibur partisipante no delegadu liu husi 2,700 husi nasaun 67 no kompañia 750 liu iha mundu tomak.
Partisipasaun husi CTL.EP iha eventu ne’e atu hetan esperensia ho nune’e iha futuru bele dezenvolve diak liutan CTL.EP
“Eventu ida ne’e ignitePRO Forum: laos deit halibur ema husi governante sira maibé mai mos husi emprezasriu sira, operadór no fornesimentu internet nebe iha kompania boot sir aiha ne’e, ohin iha ne ita akompaña aprezentasaun papél governu nia oinsa mak bele servisu hamutuk ho setór privadu ba dezenvolvimentu setór telekomunikasaun. CTL EP hanesan empresa foun ida ha’u mai ho delegasaun kontinua akompaña diskusaun ne’e hodi bele hetan esperensia ruma oinsa maka hamutuk ho ita nia parseiu sira iha setor telekomunikasaun bele dezenvolve CTL.EP oinsa para atu jere ita nia fibra ótika ne’e. Ohin ministériu dijitalizasaun indonezia nia halo aprezentasaun liu-liu parate governu nia halo saida sira halo regualmentu para atu fasilita dezenvolvimentu iha setor telekomunikasaun Ita akompana diskusaun ne’e oinsa makai ta uja teknolojia ne’e ba benefisiu ba ita nia moris, kria oportunidad foun, kria servisu foun bainhira ita uja sala teknoljia AI no sira seluk bele estraga fali ita nia sosiedade tanba ne’e husu ba joven sira nu’udar timor-oan atu fo hanoin ba malu uja teknoljia ne’e hodi aprende aumenta koñesimentu matenek iha area ne’e, uja teknolojia ba imi nia an hodi fó benefisiu ba ita nia sosiedade no ba ita nia nasaun ” dehan Prezidente CTL.EP, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu iha Nusa Dua Bali.
CEO Telkomcel Timor-Leste Benedictus Ardiyanto Priyo, hatete liuhosi eventu Atividade ida ne’e hanesan parte ida husi kontribuisaun husi Telkomcel no Telin Telkom Group hodi apoia indústria telekomunikasaun no klaru servisu telekomunikasaun iha Timor-Leste.
“Sebagai industri pendukung telekomunikasi kita mendukung program pemerintah bagaimana mengerakan dijital ekonomi tentunya conectivity menjadi kunci utama , conektivity memastikan realibilty, Affortability dan memastikan bahwa layanan akses konektin dari Timor-Leste ke dunia itu semakin bagus, murah dan juga semakin bermanfaat dan membawa dampak dan khususnya pertumbuhan ekonomi dan juga mendorong dijital ekonomi tentunya kegiatan batik bali annual telkom internasional conference merupakan event tahunan dari telin telkom group indonesia yang dihadiri saat ini lebih dari 2800 partisipa dari seluruh dunia tentunya ini hal yang baik untuk Timor-Leste, khususy CTL.EP, untuk bertemu para pemain telkom global, baik hold seller dan juga teknologi dunia oleh sebab itu berharap melalui kegiatan ini dari bagian kontribusi dari telkomcel dan telin telkom group untuk mendukung industri telekomunikasi dan tentunya layanan telekomunikasi di Timor-Leste sehingga membawa dampak seperti arahn pak menteri bagaimana Conectivity ini menjadi dampak pertubuhan dijital literasi di Timor-Leste”hatete CEO Telkomcel Timor-Leste Benedictus Ardiyanto Priyo.
(Bali Annual Telkom International Conference) Foku ba nesesidade bande-larga no konektividade ne'ebé sa'e ho lalais tanba dezenvolvimentu AI, liu-liu investimentu iha kabu okos tasi (subsea cables) no data centers.
Sesaun spesializadu ne'ebé diskute kona-ba seguransa infrastruktura dijitál, sistema autónomu, no operasaun dijitál ne'ebé bele konfia. Koleborasaun Ekosistema: Haforsa parseira entre operadór telekomunikasaun tradisional, providór nuvem (cloud), teknolojia foun, no reguladór sira.
















