undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho no 150/IX-GOV/MTC/III/2026 26 Mar 2026, 00:00 Download
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Reuniaun Interministerial Esbosu Planu Médiu Prazu Governu 2027-2030 Pillar Infraestrutura


Dili, 13 Jullu 2026 – Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu  partisipa iha reuniaun interministerial esbosu planu médiu prazu governu 2027-2030 pillar infraestrutura.

Reuniaun ne’e halao iha sala enkontru ADN Fatuhada no lidera husi 

Ministru Planeamentu no Investivementu Estratejikú (MPIE), Gastão de Sousa.

Reuniaun ne’e marka mós prezensa husi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, membru Governu balu, kargu Diretór Jeral sira iha liña ministeriais no asesór sira.

Iha biban ne'e halo mós aprezentasaun kona-ba Esbosu Planu Médiu Prazu Governu 2027–2030 — Pilar Infraestruktura, Asuntus tranversal Ordenamentu no Habitasaun husi ekipa Tékniku profissional UPI-MPIE.

Ministru Planeamentu no Investivementu Estratejikú (MPIE), Gastão de Sousa, subliña Governu Timor-Leste hatuur prioridade ba setór infraestruturas iha Planu Estratejikú médiu prazu 2027-2030.

Sorumutu planu estratejikú longu prazu ne'e aprezenta kona-bá implementasaun planu estratejikú 2011-2030 no mós saida de'it mak tenke prepara no saida mak Governu identifiká hodi bele tau iha médiu prazu 2027-2030.

Ministru Gastão hatete Planu estratejikú 2027-2030 buat barak maka balu seidauk halo, balu halo ona, to'o iha 2030 saida mak presiza atu halo iha setór infraestruturas. Governante ne'e haktuir bainhira halo hotu tiha planu setór infraestruturas, sei finaliza ba relatóriu final hodi aprezenta ba Konsellu Ministru atu bele haré ba oin.

Le'e tan
null

DNALP distribui materiál eskritóriu ba iha DMTC lautem


Lautem, 2 Jullu 2026 – Ministériu Transportes no Komunikasaun, liuhosi Diresaun Nasionál Administrasaun Lojistika no Patrimóniu Estadu, distribui material eskritóriu hnesan EDP ho Bebidas ba ih DMTC Lautem

Le'e tan
null

Ministru Manetelu Observa Báskula Automátika (Balansu Rodoviária) Iha Postu Integratu Mota Ain


Motain, Batugade, 11 Jullu 2026 –  S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu halo observasaun ba Báskula Automátika (Balansu Rodoviária) iha postu integradu Fronteira mota ain, Batugade, Munisípiu Bobonaro entre Timor-Leste no indonézia. 

atu informa katak Kamioens sira ne'bé husi Indonézia tula karga tama iha fronteira mota ain, sei tama iha Báskula Automátika (Balansu Rodoviária) hodi nune'e sei tetu karga  sira ne'ebé tula iha kamioens sira.

Baskula Automátika nia funsaun atu deteta todan husi karga ne’ebé tula iha kamioens sira, todan masimu husi karga tonelada sanulu resin walu (18), Bainhira karga ne’ebé tula iha kamioens nia todan liu, todan masimu ne’ebé lei difini, sei selu multa kada kilo dolar lima amerikanu ($5).

Kada loron kamioens husi indonézia ne'ebé tama iha fronteira mota ain bele too 30 to'o 60 resin.

Le'e tan