undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 347/IX-GOV/MTC/IV/2026 22 Jul 2026, 00:00 Download
Despacho no 150/IX-GOV/MTC/III/2026 26 Mar 2026, 00:00 Download
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Klarifikasaun Kona-Ba Rai Nakdoko Iha Flores, Nusa Tenggara Timur


Dili, 17 Agostu 2026 - Diretór Nasionál Metereolojia no Jeofizíka, Torencio Fernandes Moniz husu ba públiku atu labele fiar informasaun falsu/hoax relasiona ho informasaun ne'ebé espalla iha media sosiál ho nune'e ohin loron segunda ekipa jornalista Tatoli halo kedas entrevista ho Diretór DNMG Timor-Leste iha servisu fatin Kaikoli DIli.

Direção Nacional de Geofísica e Meteorologia (Geofisika-DNMG) hato’o informasaun ba públiku kona-ba akontesimentu rai nakdoko iha Flores, Nusa Tenggara Timur, Indonézia.

Tuir informasaun no dadus ofisiál hosi Badan Meteorologi, Klimatologi, dan Geofisika (BMKG), Indonézia, iha Sabadu, 15 Agostu 2026, tuku 04:58:23 WIB, área Flores, Nusa Tenggara Timur, Akontese rai nakdoko tektoniku.

Tuir análize no atualizasaun BMKG, rai nakdoko ne’e iha magnitude M7,7, ho profundidade 15 km. Episentru lokaliza iha tasi, iha koordenada 8,41° LS no 121,39° BT, ka aproximadamente 30 km ba nordeste Mbay/Nagekeo, Nusa Tenggara Timur.

BMKG mós hatudu katak rai nakdoko ne’e iha potensia hamosu tsunami iha área balun Indonézia no, tuir modelizasaun, fó nivel avizu Siaga no Waspada ba  área balun iha Nusa Tenggara Timur, Sulawesi Selatan no Nusa Tenggara Barat.

Geofisika-DNMG kontinua monitoriza informasaun no dadus geofísiku ne’ebé relevante ba Timor-Leste. Públiku husu atu labele halo paniku no labele fiar ka espalha informasaun falsu/hoax kona-ba rai nakdoko, tsunami ka  impaktu ba Timor-Leste.

Informasaun kona-ba posibilidade impaktu ba Timor-Leste tenke bazeia ba dadus monitorizasaun no komunikadu ofisiál hosi autoridade kompetente, inklui Geofisika-DNMG. Públiku tenke evita partilla mensajen hosi mídia sosial ka fonte la konfiável ne’ebé la iha konfirmasaun ofisiál.

HUSU BA PÚBLIKU

Geofisika-DNMG husu ba públiku atu:

1. Labele halo paniku tanba informasaun ne’ebé seidauk konfirma.

2. Labele espalha hoax ka rumor kona-ba rai nakdoko no tsunami.

3. Verifika uluk fonte informasaun antes partilla.

4. Fiar informasaun hosi Geofisika-DNMG, autoridade kompetente no fonte ofisiál.

5. Labele uza screenshot, áudio, vídeo ka mensajen hosi mídia sosial hanesan fonte ofisiál se seidauk iha konfirmasaun.

6. Bainhira iha avizu ofisiál, tuir instrusaun hosi autoridade responsavel.

7. Nafatin atento ba atualizasaun foun hosi Geofisika-DNMG.

KONKLUZAUN

Geofisika-DNMG hato’o komunikadu ida-ne’e atu fó informasaun klaru ba públiku kona-ba rai nakdoko M7,7 ne’ebé akontese iha tasi besik Flores, Nusa Tenggara Timur.

Informasaun teknika kona-ba magnitude, profundidade no lokalizasaun rai nakdoko ne’e bazeia ba dadus no atualizasaun ofisiál hosi BMKG.

Geofisika-DNMG sei kontinua monitoriza situasaun no sei hato’o informasaun foun bainhira iha dadus ka avizu relevante ba Timor-Leste.

Públiku hotu husu atu nafatin kalma, verifica fonte informasaun no labele espalha informasaun falsu ka hoax.

Obrigadu ba ita-nia atensaun no kooperasaun.

#inforainakdoko

#DNMG_GEOFISIKA

#Seiscomp3

#WRSBMKG_INDONESIA

#Ministeirodostransportesecomunicaca

Le'e tan
null

Ekipa Vollyból Feto MTK Kampiauan Tasa Funsaun Públika 2026


Dili, 12 Agostu 2026 – Ekipa Feto MTK kaurta ne’e halao jogu final kontra volyból feto Ministériu Defeza, jogu ne’e rasik halao iha kampo vollyból ginaziu Dili.

iha jogu ne’e Ekipa vollyból Feto MTK manan ekipa volyból feto Ministériu Defeza ho skor 3 a 0

Jogu foin hahú ekipa vollyból feto MTK hatudu performa ne’ebé di’ak liu husi lansa bola long ba iha area kampo ministériu defeza nia, maske nune’e hetan block husi jogadór ministériu defeza nia. 

Ekipa rua kontinua hatudu kontra atake ba malu liuhosi hatudu ida-idak nia tékniku jogu.

Ekipa vollyból feto mtk ne’ebé maioria ho jogadór ne’ebé iha esperénsia hatudu sira nia tékniku jogu ne’ebé kalma ho nune’e kontinua domina jogu. Maske nune’e ekipa vollyból feto ministériu defeza mós lakohi lakon oportunidade hodi halo mós kontra atake.

Liuhosi servisu ekipa jogadór mtk konsege domina jogu set da-toluk nia, iha set da-huluk ekipa vollyból MTK manan ho pontu 25 kontra 18, set da-ruak manan ho pontu 25 kontra 17 no set ikus manan ho pontu 25 kontra 23 ho rezultadu ne’e, ekipa vollyból feto MTK sai kampiaun bai ha tasa funsaun públika tinan ne’e.

Jogu vollyból ne’e halao hodi komemora loron nasionál funsaun públika

Le'e tan
null

Ministru Manetelu : “Lansamentu sistema ERP ANATL. E.P nu’udar esforsu governu atu harii instituisaun publika ida ne’ebé modernu professional efisiente transparente no bazeia ba dadus”


 

Dili, 14 Agostu 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, akompaña husi Prezidente ANATL. E.P, Romualdo António Soares da Silva, CEO Telkomcel Benedictus Ardiyanto Priyo lansa Sistema ERP iha aeroportu internasional prezidente nicolau lobato komoro Dili.

 

Objetivu Estratéjiku sira ne'ebé destakadu husi lansamentu Sistema ERP, Transforma Prosesu, Integra Sistema, Hasa'e Produtividade.

Sistem ERP (Enterprise Resource Planning) ba ANATL, E.P. (Administração de Aeroportos e Navegação Aérea de Timor-Leste) nu'udar sistema software meiu-jestaun nian ne'ebé integradu hodi jere no automatiza operasaun internu sira iha empreza públika ne'e.

Iha kontestu modernizasaun no dijitalizasaun foun ANATL, E.P. nian, sistema ERP fó funsionalidade importante sira:

Modulu Izensiál Sira iha ERP ANATL:

  • Jestaun Finanseira no Orsamentu (Finance & Accounting):
    • Kontrola no kualifika reseita husi taxa aeroportuária (tarifa pasajeiru, kargo, landing fees, no parkeamentu).
    • Jestaun orsamentu operasionál, auditing, no relatóriu execusaun orsamentál.
  • Jestaun Rekursu Umanu (Human Resources Management - HRM):
    • Sistem dadus funsionáriu sira, payroll (salarial), jestaun dezempenhu, no treinamentu / bolseiru.
  • Aprovisionamentu no Jestaun Propriedade (Procurement & Logistics):
    • Procesu sosa sasán/servisu (e-Procurement) no kontrolo inventáriu.
    • Jestaun ba aset husi aeroportu nian (ekipamentu navegasaun, terminal, no infraestrutura sira).
  • Integrasaun ho Sistema Operasionál Aeroportu (AOMS):
    • Sincroniza dadus husi Automatic Parking System, Departure Terminal, no bilheteira aeroportu nian ba sistema finanseira internu.

Ministru Manetelu Subliña sistema ERP sei kontribui maneira servisu iha ANATL.E.P

“Hau espera lansamentu ohin laos deit kona-ba lansamentu téknolojia informasaun ida, lansamentu ohin nu’udar parte ida esforsu ita hotu nian, liu-liu governu atu harii instituisaun públika ida ne’ebé modernu professionél efisiente transparente no bazeia ba dadus, transformasaun dijitál ne’ebé ita promove labele limita deit ba uja komputadór ka instala aplikasaun transformasaun diijitál tenki kontribui atu muda ita nia maneira servisu maneira foti desijaun maneira jere rekursu estadu no ikus mai maneira bele fo benefisiu ba povu”hatete Ministru Manetelu. 

Ministru Manetelu husu ba ANATL. E.P implementasaun ERP maka pasu estratejiku ida atu integra prosesu administrativu, finansas, rekursu humanus aprovizionamentu patrimóniu no jestaun organizasaun iha Sistema ida ne’ebé integradu no efisiente ita hakrak asegura katak rekursu hotu ne’ebé estadu fó konfiansa ba ANATL. E.P tenki jere ho responsabilidade transfarénsia no fó benefisiu masimu ba interese públiku.

Lansamentu Sistema ne’e hetan apoiu masimu husi telkomcel.

Le'e tan