undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 347/IX-GOV/MTC/IV/2026 22 Jul 2026, 00:00 Download
Despacho no 150/IX-GOV/MTC/III/2026 26 Mar 2026, 00:00 Download
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

PN halo Audíensia ho liña ministeriais sira ne'ebé sai benefisiaru iha implementasaun lei tasa administrativa


Dili, 17 Setembru 2026 – Parlamentu nasional kinta ne'e marka audiensia ho liña ministerias sira kona-ba proposta lei No. 29/VI (3.4) Rejime Jerál Taxa Administrativa nian hodi rona opiniaun no halo diskusaun molok aprova diploma ida.

Governu liuhosi Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Ministru Obras Públika, Samuel Marçal, no Ministru Justisa, Sergio Hornai,  marka audíensia ho  Komisaun C Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Finansa Públika. 

Durante audiensia Ministru Transportes no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hatete implemetasaun rejime ida ne’e persija konsidera aspetu responsabilidade, transparensia no kordenasaun entre liña ministeriais sira (institusaun estadu sira) nune’e tasa administrativa sira bele jere ho Sistema no tuir prinsipiu legalidade, rejime nu’udar mekanismu ida atu hadia kontribuisaun no jestaun kona-ba impostu no tasa tuir kompeténsia no servisu públiku ne’ebé instutiusaun sira presta.

“MTC hahú implementa plataforma verify.gov.tl iha DNTT atu fasilita tratamentu dokumentus online no aumenta akuntabilidade rekolla tasa. Pagamentu husi públiku selu ho osan-cash laos ba funsionáriu DNTT, maibé selu diretu iha loket BNCTL. Iha problema ida ne'ebé agora lao hela iha tribunal, ne'ebé ho envolvimentu pesoál BNCTL nian iha Akanunu, la'ós husi MTC. Estadu no ministériu iha Inspetór Jerál atu halo fiskalizasaun. Kuando iha irregularidade ne'ebé boot liután, kazu ne'e sei lori ba KAK no Ministériu Públiku no husu ba timor-oan hotu-hotu atu iha konsiénsia servisu ba rai no keta foti buat ne'ebé la'ós sira-nia direitu”dehan Ministru Manetelu iha sala plenaria PN.

Prezidente Komisaun C Cedelízia Faria dos Santos subliña audiénsia ne’e atu rona governu nia hanoin kona-ba Rejime Jerál Taxa Administrativa. Preokupasaun boot mak taxa administrativa sira kolekta husi liña ministeriais no munisípiu la harmonizadu, tanba kada entidade iha taxa rasik. Tanba ne’e, presiza harmoniza no organiza taxa sira atu evita kobransa repetida no fó klaridade ba públiku.

Parlamentu nasional sei kontinua konsulta ho lina ministeriais sira oinsa prepara enkuadramentu legal ida ne’ebé klaruz, kuerente no bele implementa ho responsabilidade.

Le'e tan
null

Empreza Toa Corporation hahú kontrui terminál pasajeiru AIPNL Komoro


Le'e tan
null

Prezidente ANATL Ho Diretor Ezekutívu FDCH Halo Termu Entrega Graduadus Sira Ba Iha Vogal I Diresaun Servisu Aeroportuáriu No Vogal Ii Servisu Trafego Aéreo Navegação


Dili, 15 Setembru 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng Miguel Marques Gonçalves Manetelu tersa ne’e sai sasin ba iha serimónia termu entrega graduadu nain sanulu resin lima ne’ebe remata ona sira nia estudu iha indonézia ba iha iha Vogal I Diresaun Servisu Aeroportuáriu (DSA) no Vogal II Servisu Trafego Aéreo Navegação (STAN)

Termu entrega ne’e halao iha edifisiu ANATL Komoro Dili, objetivu husi serimónia ne’e Atu asegura prosesu administrativu, graduadu Timoroan na’in sanolu resin lima (15) kompostu husi na’in sanolu resin tolu (13) nu’udar bolseirus ANATL FDCH, iha Nível Diploma III (D3) na’in sanolu (10), no na’in tolu (3) kontinuasaun ba Nível Diploma IV (D4) husi Air Traffic Controller (ATC), no na’in rua (2) seluk fasilita husi ANATL ba Nível Diploma III (D3), maibe finansia selu rasik husi familia inan aman, hodi ba hala’o ona estudu durante tinan tolu (3) no remata ona sira nia estudu, no simu ona graduasaun iha fulan kotuk, iha Sekolah Politéknik Penerbangan Indonesia Curug, Surabaya no Palembang, ba área espesífiku aeroportu nian.

ANATL Implementa Programa Bolsu Estudu ba dezenvolvimentu rekursu umanu no formasaun profesional iha area aviasaun sivíl inklui formasaun iha nivél diploma III no diploma IV, estudante sira ne’e Remata ona sira nia estudu iha akademia aviasaun sivíl iha Indonézia, programa bolsu estudu bazeia ba kontratu estudu no termu kompromisiu ne’ebé selebra entre ANATL, FDCH, bolseiru no inan aman.

Reprezenta bolseiru Isabel Fatima de Jesus hatete atu hetan susesu persija sakrifisiu ne’ebé boot hodi atinji metas no objetivu.

“laiha dalan ba susesu ida maka fasil, buat hotu persija sakrifisiu oi-oin hodi ita bele manan too iha pontu susesu, jornada estudu ne’ebé ami ultrapassa no simu graduasaun iha fulan agostu tinan 2026 sai hanesan momentu siknifikativu ba ami nia vitoria husi ami nia sakrifisiu rasik, husi esforsu sira ne’e hotu sai hanesan esperensia ida mai ami, hodi ami aprende liutan kona-ba responsabilidade disiplina no forma ami nia karater privadu husi loron ba loron nia atu sai ema nebe diak no obidiente, kreativu no sai privadu nebe mka bele iha benefisiu iha enviromentu ne'ebé mak ami hamahan an ba” dehan bolseiru Isabel Fatima de Jesus.

Diretór FDCH, Julio Aparicio subliña katak ema (kapitál umanu) mak sai xave no fundasaun prinsipál ba dezenvolvimentu. Se la kria rekursu umanus ne'ebé kualifikadu, matenek no ijijente, dezenvolvimentu fíziku ne'ebé ho folin karu no boot sei la lori benefísiu ne'ebé maximu ba sosiedade no nasaun.

"Deznvolvimentu labele hahú husi sasan maibé dezenvolviementu tenki hahú husi ema tanba ema mak hun no abut ba riku soin hotu-hotu kuandu ema la matenek o nia programa bele diak bele too iha ne’ebé too lalehan nunka bele hetan tanba ita nia rekursu umanus laiha tanba ne’e bainhira hau tama iha FDCH ha'u iha prinsipiu ida tanba ha'u hatane katak ita nia rekursu umanus iha timor sei menus tebes tanba ne’e persija halo kapasitasaun ba ita nia ema sira''' subliña Julio Aparicio

Ministru Manetelu liuhosi okaziaun husu ba graduadu sira atu hatudu disiplina no aplika siensia sira ne'ebé hetan husi universidade hodi mai dezenvolve Timor-Leste liuhosi setór aviasaun sivíl.

"Ita tenki fó onra ba martires da pátria sira tanba sira nia mate mak ita bele tur iha ambiente ida hanesan ohin kalan, sira nia luta husik hela ba ita rai ida naran timor leste nebe mak sai ita nia responsabilidade oinsa mak atu dezenvolve rai ida ne’e ho povu sira para atu bele moris diak ida ne’e ita  nia responsabilidade tanba nemak iha imi nia kabaas koñesimentu sira ne’ebé imi hetan, siensia ne’ebé imi aprende imi tenki aplika ho responsabilidade, disiplina no integridade, ita bele matenek maibé laiha integridade ita laiha valór, imi nia disiplina tenki hadaet ba timor oan sira ne’ebé maka lahetan oportunidade ba eskola hanesan imi"hatete Ministru Manetelu.

Ministru Manetelu Sente onradu Lori governu da sia nia naran hato'o  apresisaun no parabéns ba graduadu sira nomos ba inan aman sira tantu ANATL, E.P no FDCH. 

Governante ne'e enfatiza katak susesu la mai ho buat fasil. Graduasaun la’ós faze ikus, maibé hahú husi jornada foun iha karreira no moris. Tenki orgullu no agradese ba Maromak, família no ema hotu ne’ebé fó apoiu, no ohin loron graduadu sira bele fila mai atu kontribui ba dezenvolvimentu Timor-Leste, liuliu iha setor aviasaun sivil.

Le'e tan