undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 347/IX-GOV/MTC/IV/2026 22 Jul 2026, 00:00 Download
Despacho no 150/IX-GOV/MTC/III/2026 26 Mar 2026, 00:00 Download
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Governu Ofisialmente Lansa Fatuk Da-Huluk Rehabilitasaun Estrada Kailaku


Kailaku, Bobonaro, 08 Agostu 2026 – Iha sabado ne’e Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão halo lansamentu ba projetu rehabilItasaun Estrada urbana iha postu administrativu Kailaku, Munisípiu Bobonaro.

Xefe Governu akompaña husi Ministru Obras Públika, Samuel Marcal, Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Ministru Agrikultura, Marcos da Cruz, membru parlamentu, PAM, Bobonaro, Paulo Maia no entidade estadu sira seluk. 

Povu kailaku sentekontente no antusia simu Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ho komitiva iha Kailaku, durante tinan barak nia laran mak povu kailaku hein too ohin loron realiza bele realiza duni povu kailaku nia mehi kona-ba estrada.  

Administradór Postu Administrativu Kailaku, Rodolfo da Cruz iha nia diskursu agradese ba governu da-sia lideradu Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão liuhosi tau matan povu kailaku liuhosi rehabilita estrada kailaku.

“BMS mak kaer obra refere, agradese ba politika IX governu nia nebe sempre rona povu nia lian halerik hodi tau matan ba povu ida ne'e nia terus, husi labarik joven ferik no katuas ho hkasolok no kontente agradese ba Primeiru-Ministru Xanana tanba ohin halo istoria boot ida mai ami povu kailaku nia mehi boot kona-ba Estrada diak hanesan iha sidade maliana Dili no sidade sira seluk nebe asesu ona estarda nebe diak, prosesu lansamentu Estrada ohin laos fasil maibe tanba kontribuisaun entidade hotu-hotu iha kailaku, liu-liu suku walu iha postu kailaku, povu kailalku kompremente sei tau matan obra refere too finaliza" APA Kailaku Rodolfo da Cruz Agradese.

Nia hatutan Lansamentu ba Rehabilitasaun Estrada kailaku maka esperasansa husi povu kailaku ne'eb'e hein durante tinan barak nia laran, antes ne’e Estrada liga entre postu maliana villa ba kailaku kondisaun at tebes hodi difikulta komunidade sira atu asesu bainhira tempu udan. 

Projetu Rehabilitasaun Estrada urbana kailaku iha estensaun kilometru rua nulu resin neen (26) ho durasaun tinan ida, obra ne’e rasik responsabiliza husi kompaña internasional PT. Bina Mitra Indosejahtera husi indonézia.

Ministru Obras Públika, Samuel Marcal iha nia diskursu hatete hafoin asina kontratu iha fatin ne’e, empreza PT. Bina Mitra Indosejahtera husi indonézia, nia ekipamentu pezadu preparadu komesa ohin ba oin sira hahu aselera servisu hodi nune'e projetu ne'e remata tuir tempu ne'ebe determinadu.

Iha nia diskursu Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hatete se deit mak povu fo fiar ukun rai ida ne’e, mai para atu servi povu.

“Hau lai mai iha ne’e imi atu fó obrigado, imi hili atu mai servi tanba ida ne obrigasaun ida ba povu, povu hili atu servisu ba nasaun. tenki hare saida mak povu persija, saida maka rai ne’e persija, governu iha nia obrigasaun atu servi nia povu"dehan PM Xanana

Primeiru-Ministru afirma Projetu rehabilitasaun Estrada kailaku laos deit hafasil deit asesu ba edukasaun, merkadu no fasilidade publiku maibé sei hadia kresimentu ekonomia lokal. 

Le'e tan
null

ADB Hamutuk Ho Ministériu Transportes No Komunikasaun (Mtc) Hala'o Missaun Due Diligence


Preparasaun ba Projetu Transporte Públiku Timor-Leste kontinua lao ba oin liu husi parseria di'ak entre Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTC) ho Asian Development Bank (ADB).

Projeto ida ne'e hahú iha Novembru 2022 liu husi Asisténsia Téknika ne'ebé fornese husi ADB atu prepara Timor-Leste Public Transport Master Plan no Feasibility Study ba Fasilidade Transporte Públiku 10 ne’ebé prioritizadu. Dokumentu rua ne'e sai hanesan baze estratéjiku no tékniku atu orienta dezenvolvimentu sistema transporte públiku ida ne'ebé modernu, seguru, efisiente no sustentável ba Timor-Leste.

Hahu husi 28 Jullu 2026, ADB hamutuk ho Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTC) hala'o Missaun Due Diligence ida atu kontinua preparasaun ba faze tuir mai husi projeto ne'e. Misaun ne'e hahú ho reuniaun kick-off iha Díli, no tuir mai vizita ba munisípiu sira atu halo observasaun direta ba sítiu sira ne'ebé propoin ba dezenvolvimentu, no mos hala'o reuniaun ho Prezidenti Autoridade Munisipál no autoridade relevante sira.

Durante misaun ne'e, ekipa halo vizita ba sítiu Terminal Transporte Públiku iha Becora, Hera, Tibar no Manleuana, no Bus On-Street Interchange iha CCD, Díli. Iha munisípiu sira seluk, ekipa mos vizita sítiu Terminal Rejional iha Baucauno Maliana, no proposta Bus On-Street Interchange iha Maliana, Viqueque, Suai no Lospalos. Vizita hirak ne'e fó oportunidade atu diskute diretamente ho lideransa munisipál no parte relevante sira kona-ba kondisaun iha área projetou, disponibilidade rai, asesibilidade, no preparasaun nesesária atu apoia implementasaun projetu iha futuru.

Objetivu husi Due Diligence Mission mak atu haré no konfirma kondisaun preparativus projetu (project readiness)husi aspetu tékniku, institusionál, ambientál, sosial no implementasaun, atu asegura katak preparasaun importante sira aseguradu ona hodi nune’e bele kontinua ba faze tuir mai. 

Agradese ba Prezidenti Autoridade Munisipál sira, autoridade lokal sira, instituisaun governamentál relevante sira no komunidade sira ne'ebé simu di'ak ekipa no fó kooperasaun durante vizita. Partisipasaun no apoiu husi parte hotu importante tebes atu hametin preparasaun ba sistema transporte públiku ida ne'ebé bele melhora mobilidade, asesibilidade no ligasaun entre komunidade sira iha Timor-Leste.

 

Le'e tan
null

Ministru Manetelu Partisipa Reuniaun Extraordináriu Kafi


Dili, 08 Agostu 2026 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hanesan mós membru KAFI partisipa iha Reuniaun extraordináriu KAFI kinta ne’e iha salaun auditóriun Kay Rala Xanana Gusmão Ministériu Finansas, Aitarak Laran Dili.

Iha enkontru ne’e halo KAFI halo diskusaun ba pedidu no aprovasaun ba projetu sira hanesan’; Airport Laon _Australian component), IFC’s FASA, PPP Tibar Port ‘’Tipo Osu?”. No PIMS

Le'e tan