undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 347/IX-GOV/MTC/IV/2026 22 Jul 2026, 00:00 Download
Despacho no 150/IX-GOV/MTC/III/2026 26 Mar 2026, 00:00 Download
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

V-PM, MKAE, MTA, Francisco Kalbuady Lay Hatete Esperitu Servisu Nasaun Membru Cplp Sei Forte Liutan Bainhira Nasaun Membru Cplp Nia Kapasidade Atu Serbisu Hamutuk


Dili, 30 Jullu 2026 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonça;ves Manetelu Kinta ne’e partisipa Jantar Gala ba Ambito reuniau Ministro Turizmu no Ambiente Paise Lingua Portugés iha CCD.

S.E. Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turizmu no Ambiente, Dato' Seri Francisco Kalbuadi Lay, iha nia diskursu hatete unidade komunidade paises lingua portugés (CPLP) sei sai forte liután bainhira ami nia kapasidade atu serbisu hamutuk,

“Durante Ita-boot nia estadia, Ita-boot bele aprende liután kona-ba Timor-oan nia espiritualidade, ami nia kultura, ami nia gastronomia, no maneira ne'ebé maka povu Timor-Leste simu sira nia belun ka maun-alin CPLP. Karik esperiensia ida ne’e bele kontribui hodi hametin liu tan lasu entre nasaun CPLP sira no inspira inisiativa kooperasaun foun ba benefisiu jerasaun futuru nian. Ami fiar katak futuru amizade CPLP nian sei sai forte liután bainhira nasaun membru CPLP nia kapasidade atu serbisu hamutuk, fahe koñesimentu, promove investimentu, no valoriza patrimóniu naturál, tasi nian, no kulturál ne'ebé CPLP iha priviléjiu atu husik hela ba jerasaun sira iha futuru” dehan V-PM, MKAE, MTA, Francisco Kalbuady Lay iha CCD.

S.E. V-PM, MKAE, MTA, Francisco Kalbuady Lay afirma Timor-Leste hola parte iha nasaun membru CPLP espera iha durante estadia iha Timor-Leste sei marka ho amizade no espíritu unidade ne’ebé karakteriza komunidade nasaun luzófona sira. 

Le'e tan
null

DNIK Halo Instalasaun Kabu Fibra Ótika Rai Okos Iha Kuluhun


Dili, 29 Jullu 2026 - Diretór Diresaun Nasionál Infraestrutura Komunikasaun (DNIC), Ministériu Transportes no Komunikasaun (MTC) Pedro Amaral, halo observasaun direta ba progresu serbisu instalasaun kabu fibra ótika rai okos iha área Kuluhun, Díli, hodi asegura katak implementasaun projetu ne'e lao tuir padraun tékniku, qualidade no seguransa ne'ebé estabelese ona.

Observasaun direta ne'e reflete kompromisu lideransa DNIC-MTC atu monitoriza no garante katak infraestrutura telekomunikasaun nasional dezenvolve ho efisiénsia, transparénsia no responsabilidade. Durante vizita ne'e, Diretor DNIC-MTC ko'alia ho ekipa tékniku sira kona-ba progresu obra, metodu instalasaun, no medida seguransa ne'ebé aplika durante serbisu iha terrenu.

Instalasaun kabu fibra ótika underground nu'udar parte husi esforsu Governu Timor-Leste atu moderniza infraestrutura komunikasaun nasional no hasa'e kapasidade rede internet no intranet iha rai-laran. Sistema kabu iha rai okos sei fó vantajen boot liu tanba bele minimiza risku estragus husi kondisaun klimátika, asidente no interferénsia externa, hodi garante servisu komunikasaun ne'ebé estável no sustentável ba tempu naruk.

Ekipa tékniku DNIC-MTC kontinua hala'o serbisu tuir padraun enjenharia no prosedimentu seguransa atu asegura instalasaun hotu remata ho qualidade aas. Serbisu ida-ne'e mós sei sai fundamentu importante ba expansaun rede fibra ótika nasional no suporta transformasaun dijitál Timor-Leste.

Diretor DNIC-MTC reafirma katak monitorizasaun direta ba projetu estratéjiku sira sei kontinua hodi garante implementasaun ne'ebé efisiente, pontual no tuir objetivu Governu atu hadi'a asesu ba servisu internet no komunikasaun dijitál ba komunidade no instituisaun públika sira iha nasaun tomak.

Instalasaun kabu fibra ótika underground iha Kuluhun hatudu Governu nia determinasaun atu investe iha infraestrutura dijitál moderna, hametin konektividade nasional no suporta dezenvolvimentu sosiol ekonómiku Timor-Leste liu husi teknolojia komunikasaun ne'ebé avansadu.

Le'e tan
null

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão Ofisialmente Lansa Servisu Komersiál Kabu Timor-Leste, Empreza Públika(CTL. E.P)


Dili, 28 Jullu 2026 – S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão akompaña husi Vise-Primeiru Ministru, Ministru Kordenadór Asuntu Ekónomiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuady Lay, Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel marques Gonçalves Manetelu, Ministru Planiamentu no Investimentu Estratéziku (MPIE), Eng. Gastão Francisco de Sousa, Ministra Finansas, Santina Cardoso no Embaixadora Austrália iha Timor-leste Caitlin Wilson halo lansamentu ba iha servisu komersi’al Kabu Timor-Leste, Empreza Públika. (CTL.E.P).

Prezidente Konsellu Jerál atuál S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hatete governu halo investimentu boot ba Kabu Timor-Leste tanba ne’e husu ba públiku liu-liu peritu timor-oan sira ne’eb’e matenek iha setor telekomunikasaun no IT, laos deit sira ne’ebé servisu iha governu nu’udar timor-oan kontinua hamutuk halo diskusaun oinsa ba oin ne’e. tuir mensajen husi Primeiru-Ministru nia oportunidade mak ohin lori vantajen, maibé lori mós dezafiu ba timor, tanba Hakat tan pasu foun liga seguransa sibernetika, liga ba krime sibernetika ho sasan sira ne’e hotu prosesu lao hela. 

Prezidente Konsellu Jeral esplika ministériu transportes no komunikasoen sei fornese internet ba instituisaun governu sira, kona-ba internet ba populasaun mai husi operadores telekomunikasaun  no ISP. 

“Hanesan ita temi bebeik kapasidade kabu vocus nia 27 tera bit, kapasidade kabu timor-leste tera bit 13.5, dadaun ne’e, kapasidade masimu internet ne’eb’e uja iha timor ne’e giga bit 40, siknifika katak ita nia rezerva internet ne’e boot tebes, agóra pergunta mosu se hanesan ne’e operadores sira persija hira depende ba merkadu sira sosa oituan, sosa barak depende ba merkadu, ha’u tenki esplika liu-liu  ita  nia populasuan enjeral ohin sua eselensia primeiru ministru nia diskursu hatete katak iha 2012 ita liberaliza setor telekomunikasaun ida ne’e atu dehan saida, ida ne’e atu dehan katak merkadu ne’e ita liberaliza fornesementu internet ba ita nia populasaun mai husi operadores telekomunikasaun TT, Telkomcel no Telemor sira no ISP hamutuk 20 sira mak sei fornese internet, ministériu transportes no komunikasoen sei fornese internet ba instituisaun governu nia, ministérium sira, instituisaun públiku sira ba too munisipiu no sei ba too mos postu bainhira fiu ne’e konektadu too iha postu ho suku sira nebe mak fiu nee liu ba ida ne’e responsabilidade MTC nia” esplika Prezidente Konsellu Jeral, CTL.EP. Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu.

S.E. Ministru Manetelu afirma autoridade komunikasoens sei kontinua halo diskusaun ho operadores sira hodi asegura katak internet tenki baratu duni ba populasaun, ho velosidade ne’ebé diak no ANC kontinua superviziona operadores telekomunikasaun no ISP sira iha supervizaun ministerium transportes no komunikasaun nia.

Embaixador Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson konsidera Kabu Timor-Leste hanesan  infraestrutura telekomunikasaun ne'ebé krítiku, ida-ne'e maka investimentu loloos iha futuru Timor-Leste nian, investe iha kresimentu ekonómiku, inovasaun, oportunidade ba edukasaun, servisu governu nian no oportunidade ba setór privadu no ba jerasaun sira iha futuru. apoia ekonomia dijitál moderna ida ne’ebé liga Timor-Leste, tantu liuhosi servisu eletróniku no komérsiu eletróniku, besik ba rejiaun no mundu tomak. Ida-ne'e sei ajuda ultrapasa esperiénsia no difikuldade sira to'o ohin loron kona-ba konetividade internet ne'ebé limitadu. 

S.E. Vise-PM, MKAE no MTA, Francisco Kalbuadi Lay, iha nia intervensaun hatete infraestrutura dijitál moderna importante tebes atu sustenta kresimentu ekonomia, atrai investimentu, hadi'a servisu públiku no loke oportunidade foun ba negósiu, edukasaun, saúde no inovasaun.

"Parabéns ba ita hotu iha serimónia lansamentu komersiál ida ne'e. hodi konekta Timor-Leste ba mundu no mundu mai Timor-Leste. Ha’u nu’udar Ministru Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku sente onra no mós kontente tebes liuhusi lideransa Maun Bo’ot Kay Rala Xanana Gusmão nian ho esforsu tomak husi Ministru Transporte no Telekomunikasaun no mós ita hotu,"dehan Vise-PM.

Enkuantu S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha nia diskursu hatete Ho satisfasaun ne’ebé boot tebe-tebes hodi halo lansamentu komersiál Kabu Timor-Leste no hahú operasaun komersiál liuhosi Sistema Kabel Submarinu Súl Timor-Leste nian.

"Ohin loron ida ne’ebé importante ba dezenvolvimentu ita-nia sistema nasionál telekomunikasaun nian. Iha Juñu 2024, ha'u iha ne'e iha Bebonuk hodi marka chegada hosi kabel fibra ótika submarinu dahuluk Timor-Leste nian. Ohin, ita hakat tan pasu importante ida ho inísiu operasaun komersiál patrimóniu nasionál ida-ne’e hosi Cabos de Timor-Leste ida ne'eb'e konfiável Fornese ba Timor-Leste asesu ba konetividade internasionál ne’ebé boot liu no tau baze ba servisu internet ne’ebé lais liu, konfiável liu no baratu liu" dehan PM Xanana.

S.E. Primeiru Ministru Xanana Gusmão afirma governu sei kontinua oferta hodi apoia dezenvolvimentu Cabo de Timor-Leste EP, dezempeña papél krítiku hodi asegura katak kabu ne’e sei funsiona ho efetivu, sustentável no hodi fó benefísiu ba povu timor. Ida-ne'e hotu kona-ba suporta infraestrutura dijitál ne'ebé reziliente ho konetividade ne'ebé konfiável ne'ebé sustenta kreximentu ekonómiku, seguransa nasionál no prestasaun servisu públiku no setór privadu.

Le'e tan