undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Governu Austrália kontinua hametin parséria ho Governu Timor Leste


Dili, 19 Marsu 2026 – Governu Austrália liuhosi Embaixadora Austrália Caitlin Wilson deklara selebrasaun loron nasional Austrália, hanesan memenntu importante hodi hametin parséria entre rai rua ne'ebé harii bazeia ba solidariedade durante tinan barak nia laran.

Iha serimónia loron nasionál austrália nia ne’e marka prezensa mós hosi S.E Prezidente Repúblika, José Ramos-Horta, S.E Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, membru governu, korpu diplomatiku sosiedade sivíl no entidade estadu sira.

Serimónia ofisiál ne’e abertura hosi Xefe Governu , J. Ramos-Horta, no Embaixadora Caitlin Wilson.

Iha nia diskursu Embaixadora Caitlin Wilson, hatete governu austrália kontinua hametin parséria ho governu Timor-Leste liu hosi involve an iha projetu espansaun no dezenvolvimentu Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Dili, aleinde nemos hametin parseria ho governu Timor-Leste iha area saúde no edukasaun.

Xefe Estadu José Ramos-Horta subliña parséria entre rai rua ne’e  ne’ebé signifikadu husi "Parseria Foun ba Era Foun", kuadru estratéjiku ida ne'ebé foin estabelese hamutuk ho Primeiru-Ministru Anthony Albanese. Parseria ne'e foka ba pilar vitál tolu: pás rejionál no Timor-Leste nia dalan atu sai membru ASEAN nian, prosperidade ekonómika liuhusi kooperasaun iha projetu sira hanesan Greater Sunrise, no hametin ligasaun institusionál sira.

Xefe estadu mós hato'o agradesimentu kle'an ba apoiu istóriku Austrália nian, hahú husi Funu Mundiál Segundu to'o misaun estabilizasaun tinan 1999 nian, no presta omenajen ba sidadaun australianu barak ne'ebé oras ne’e dadaun kontribui ba dezenvolvimentu nasionál Timor-Leste nian.

Le'e tan
null

Ministru Manetelu deklara Portu Karavela munisípiu Baukau sei sai Portu integradu


Baukau, 17 Marsu 2026 – S.E Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão konklui ona nia vizita ofisiál iha munisípiu Baukau tersa ne’e. 

Vizita ofisial xefe governu nia ne’e hetan mós akompañamentu mós hosi S.E. Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu no membru governu balu mak hanesan, S.E. Ministru Planementu no Investimentu Estratéjiku, Gastão Sousa, S.E. Minsitru Obras Públika, Samuel Marçal, S.E. Ministra Saúde, Elía Amaral, Minsitra Edukasaun, S.E. Dulçe de Jesus, S.E. Ministru Agrikultura, Marcos da Cruz, S.E. Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluizasun Verónica das Dores, S.E. Sekrétariu Estadu Floresta, Fernandino Vieira da Costa  no S.E. Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, Expedito Dias Ximenes, no Vise Ministru Infraestrutura, Júlio do Carmo.

S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão halao nia vizita ofisiál iha munisípiu Baukau ho objetivu "Haree besik servisu munisipál hosi rezultadu avaliasaun kondisaun minima"

Durante sorumutu S.E. PM Xanana halo sorumutu ho PAM Baukau, entidade estadu sira, intelektuál sira nomos komunidade sira.

Iha okaziaun ne’e lider komunitária, setór privadu, intelektuál Baukau, partidu polítiku sira no  komunidade sira hato’o mós sira nia preokupasaun no rekomendasaun ba governu molok Baukau simu poder lokál.

Iha sesaun husu no hatan kordenadór FRETILIN munisípiu Baukau, Abrão Oliveira preokupa ho Portu Kairabela ne’ebé governu planeia atu halo portu ba pasajeiru sira.

“Baukau iha poténsia rasik ne’ebé hamrik mesak la depende ba Dili no la depende ba munispiu faktu maka portu kairabela bele halakon invasaun ekonomia, ita nia rai ne’ebé bapa ho xina sira agóra domina iha Dili. baukau mak bele rezolve ida ne’e, laiha munisipiu seluk, maibé ha’u triste oituan señor ministru transporte no komunikasaun mak iha ne’e, nia uja portu kairabela sai fali portu ba pasajeiru sira, lori pasajeiru mai baukau se los maka atu mai, ba Dili agóra oras ida de’it, se bele ida ne’e bele hadia tau ba portu ne’ebé atu rezolve problema ekonomia iha timor laran tomak, tanba saida ami baukau viqueque no lospalos maka ba sosa sasan iha Dili, munisípiu seluk la ba ida”dehan  hatan kordenadór FRETILIN munisípiu Baukau, Abrão Oliveira iha nia intervensau iha salaun sentru konvensaun Baukau.

Hatan ba preokupasaun husi kordenadór FRETILIN munisípiu Baukau, Abrão Oliveira, S.E. Ministru Manetelu hatete nia seida’uk deklara ba públiku katak portu Kairabela atu sai portu ba pasajeiru, nia haktuir portu kairabela sei sai portu integradu.

“Ohin iha ema nain neen laiha perguntas entre ema nain neen ne’e, komentariu sira persija halo klarifikasaun ligadu hosi komentariu hosi kordenadór partidu FRETILIN munisípiu Baukau kamarada Abrao Oliveira, Ha’u la hatene kamarada rona hosi se dehan portu kairabela ba pasajeiru de’it, dezde ha’u tama iha governu, JICA ba halo aprezentasaun ida mai ha’u sira ho konseitu portu pasajeiru de’it, tanba dezeñu ne’e ha’u hare ba de’it pasajeiru maibé ha’u hatete ba JICA se imi hakarak ajuda duni, ha’u hakarak portu integradu, iha ferry, iha kargu iha mós peskas tanba nemak ho ministru agrikultura ami sempre ko’alia ba malu, leno karik ita nia rai ne’e haleu hosi tasi mais ho rekursu ne’ebé ita iha, do que peska halo portu ketak iha kairabela, roo kargu halo portu ketak ida, portu ba pasajeiru halo ketak ida, ho nune'e ami konkorda malu para iha portu ida mas multifunsaun tanba nemak kamarada abrao ha’u nunka ko’alia iha públiku katak portu kairabela ba de’it pasajeiru”Ministru Manetelu responde.

Ministru, Administrasaun Estatál, Tomás do Rosário Cabral, rekomenda ba intelektuál no Baucau oan sira, bazeia ba rezultadu AKM hodi hare Jestaun Finanseira no aprovizionamentu; Kria sistema kontrolu finanseiru (Livru Kaixa) hodi fasilita relatóriu finanseira Nesesita implementasaun atividade haktuir ba Standard Operational Procedure no Termu Referensia, Relatoriu ba ezekusaun tenki kumpri prosedimentu legal nebe vigór. 

Ministru MAE subliña pontu importante sira hanesan, Kontratasaun Públika; Tenki iha mapamentu, planu orsamentu no kabimentu orsamentu, Tenki iha uluk planu aprovizionamentu nebe hetan aprovasaun husi Ministru iha inísiu tinan fiskal nian. 

Programa ne’e parte ida husi preparasaun Governu Konstitusionál Da-sia molok implementa Polítika Desentralizasaun Administrativa no Poder Lokál. Tuir planu, iha 2027 sei transfere poder no responsabilidade husi Governu Sentrál ba nível lokál, atu nune’e povu bele partisipa diretamente iha governasaun no dezenvolvimentu. 

Programa ne’ebé hala’o iha salaun Centru de Convensaun Baucau iha Munisipal Baucau. 

Le'e tan
null

KAFI halo aprovasaun ba autorizasaun despezas ba projetu Rehabilitasaun for Beacon Light


 

Baukau, 16 Marsu 2026 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa reuniaun KAFI Segunda ne’e iha Baucau.

Iha reuniaun ne’e KAFI halo apresentasaun no Diskusaun konaba Konstrusaun Terminal Pasajeirus Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato.

KAFI halo aprovasaun no Autorizasaun Despezas ba Projetu Rehabilitation for Beacon Light (Red and Green Light).

Projetu nain sei assume responsabilidade hodi assegura ba Ezekusaun no Implementasaun projetu.

Le'e tan