Dili, 17 Setembru 2026 – Parlamentu nasional kinta ne'e marka audiensia ho liña ministerias sira kona-ba proposta lei No. 29/VI (3.4) Rejime Jerál Taxa Administrativa nian hodi rona opiniaun no halo diskusaun molok aprova diploma ida.
Governu liuhosi Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Ministru Obras Públika, Samuel Marçal, no Ministru Justisa, Sergio Hornai, marka audíensia ho Komisaun C Parlamentu Nasionál ne’ebé trata asuntu Finansa Públika.
Durante audiensia Ministru Transportes no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hatete implemetasaun rejime ida ne’e persija konsidera aspetu responsabilidade, transparensia no kordenasaun entre liña ministeriais sira (institusaun estadu sira) nune’e tasa administrativa sira bele jere ho Sistema no tuir prinsipiu legalidade, rejime nu’udar mekanismu ida atu hadia kontribuisaun no jestaun kona-ba impostu no tasa tuir kompeténsia no servisu públiku ne’ebé instutiusaun sira presta.
“MTC hahú implementa plataforma verify.gov.tl iha DNTT atu fasilita tratamentu dokumentus online no aumenta akuntabilidade rekolla tasa. Pagamentu husi públiku selu ho osan-cash laos ba funsionáriu DNTT, maibé selu diretu iha loket BNCTL. Iha problema ida ne'ebé agora lao hela iha tribunal, ne'ebé ho envolvimentu pesoál BNCTL nian iha Akanunu, la'ós husi MTC. Estadu no ministériu iha Inspetór Jerál atu halo fiskalizasaun. Kuando iha irregularidade ne'ebé boot liután, kazu ne'e sei lori ba KAK no Ministériu Públiku no husu ba timor-oan hotu-hotu atu iha konsiénsia servisu ba rai no keta foti buat ne'ebé la'ós sira-nia direitu”dehan Ministru Manetelu iha sala plenaria PN.
Prezidente Komisaun C Cedelízia Faria dos Santos subliña audiénsia ne’e atu rona governu nia hanoin kona-ba Rejime Jerál Taxa Administrativa. Preokupasaun boot mak taxa administrativa sira kolekta husi liña ministeriais no munisípiu la harmonizadu, tanba kada entidade iha taxa rasik. Tanba ne’e, presiza harmoniza no organiza taxa sira atu evita kobransa repetida no fó klaridade ba públiku.
Parlamentu nasional sei kontinua konsulta ho lina ministeriais sira oinsa prepara enkuadramentu legal ida ne’ebé klaruz, kuerente no bele implementa ho responsabilidade.















