undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despaxu kona-ba Adjudikasaun Kontratu ba Fornesimentu no Konstrusaun Sistema Foun ba Kontrolu Tráfiku iha Área Munisípiu Díli – SSS217MTC-2026.pdf 01 Oct 2026, 00:00 Download
Despacho No 347/IX-GOV/MTC/IV/2026 22 Jul 2026, 00:00 Download
Despacho no 150/IX-GOV/MTC/III/2026 26 Mar 2026, 00:00 Download
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Timor-Leste no Indonézia ofisialmente asina ho susesu akordu foun ida iha setór produsaun no investimentu.


Jakarta, 15 Outubru 2026 – Governu Timor-Leste ho Indonézia ofisialmente asina ona akordu kona-ba promosaun no protesaun ba investimentu iha Jakarta indonézia, ne’ebé asina husi Vise-Primeiru Ministru, Minsitru Kordenadór Asuntu Ekonómiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuady Lay no Ministru Industrializasaun Indonézia, Rosan Perkasa Roeslani.

Serimónia asina akordu ho indonézia ne’e, Vise-Primeiru Ministru, Minsitru Kordenadór Asuntu Ekonómiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuady Lay, akompaña husi Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, no Vise Ministru Komersiu no Industria, Augostu Junior no Embaixadora Timor-Leste ba ASEAN. 

Objetivu husi akordu ne’e, atu kria kondisaun ne’ebé favorabel liu ba investimentu entre indonézia no timor-leste liuhosi kuadru protesaun ida no tratamentu investimentu, fasilitasaun ba prosedimentu no mekanizmu atu rezolve litijiu sira ne’ebé bele mosu tanba ne’e investimentu buka atu reforsa konfiansa investidór sira nia promove fluksu kapitál no teknolojia hodi nune’e bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonomiku no hametin   kooperasuan bialterál.

Vise-Primeiru Ministru no Ministru Kordenadór Asuntu Ekónomiku no Ministru Ambiente, Francisco Kalbuady Lay subliña akordu nu’udar moemntu importante ida ba Timor-Leste  no indonézia kontinu servisu hamutuk  iha setór oi-oin. 

“Ohin ita halo istória, la’ós de’it loron ksolok ba nasaun rua maibé mós loron istóriku ba ita, hodi governu Timor-Leste nia naran, liuliu Primeiru-Ministru Xanana Gusmão, ha’u hakarak hato’o ha’u-nia agradesimentu kle’an ba governu Indonézia, liuliu iha lideransa Prezidente Prabowo nian. Liuhusi ita-boot nia liman, ohin ami agradese katak ikusmai liutiha tinan barak nia laran ita tenta atu asina akordu ne’e, maibé ohin ita konsege realiza duni asinatura ba akordu ne’e’’dehan Vise-PM, MAKE no MTA, Francisco Kalbuady Lay. 

Ministru Investimentu no Industrializasaun konsidera akordu ne'e nu'udar espasu estratéjiku atu kontinua kooperasaun ba dezenvolvimentu ekonómiku nasaun rua nian.

“Asinatura tratadu investimentu bilaterál ne'e sai pasu estratéjiku atu hametin kooperasaun iha setór ekonómiku, investimentu, no komérsiu laos deit iha nivél governu (G2G) , ka empreza publika sira maibé mós parte interesada sira seluk” tenik Ministru Rosan Perkasa Roeslani.

Indonézia nu'udar nasaun vizinu Timor-Leste nia, durante ne’e estabelese ona kooperasaun ho Timor-Leste iha setór edukasaun, saúde, komérsiu, no seluk tan.

Le'e tan
null

Governu indonézia sei apoiu empreza waskita karya aselera projetu dezenvolvimentu no espansaun AIPNL.


Jakarta, 15 Outubru 2026 – Governu Timor-Leste halo enkontru hamutuk ho parseiru investimentu sira hanesan Danantara foka ba aselera projetu dezenvolvimentu no espansaun Aeroportu Internasionál Presidente Nicolau Lobato ne'ebé targetu sei finaliza iha tinan 2028.

Governu Timor-Leste ne’ebé lideradu Vise-Primeiru Ministru, Ministru Kordenadór Asuntu Ekonomiku no Ministru Turizmu no Ambiente akompaña husi Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, no Vise Ministru Komersiu no Industria, Augostu Junior Halo enkontru bilateral ho Ministru Investimentu industria hanesan mos CEO Danantara Rosan Perkasa Roeslani diskuti progresu servisu empreza waskita karya ba dezenvolviementu no espasaun aeroportu internasional prezidente nicolau lobato Komoro Dili.

Vise-Primeiru Ministru no Ministru Kordenadór Asuntu Ekónomiku no Ministru Ambiente, Francisco Kalbuady Lay, hatete Ministru Investimentu Indonézia, Rosan Perkasa Roeslani, garantia katak empreza waskita karya sei aselera servisu tuir tempu ne’ebé determina ona liuhosi apoiu governu indonézia nian.

Iha sorin seluk Ministru Manetelu hatete liuhosi aprosimasaun entre governu Timor-Leste ho Indonézia, Ministru Investimentu Rosan Perkasa Roeslani deklara sira sei apoiu waskita karya atu aselera servisu tanba iha tinan 2029 Timor-Leste sei sai uma nain ba simeira asean.””

“Sua Esélensia Vise Primeiru-Minsitru, Francisco Kalbuady Lay, orienta para atu komunika ho Ministru investimentu indonezia nia hanesan mós CEO ba Danantara, Danantara maka lidera Empreza estatál (BUMN) sira iha indonezia inklui waskita, tanba ita hare progresu servisu iha terrenu lahatudu progresu siknifikativu, ita ladun iha konfiansa katak projetu bele konklui tuir waskita rasik aprezenta, tanba nemak ita halo aprosimasaun entre governu governu (G to G) para oinsa mak governu indonezia liuhosi ministru investimentu hanesan mós CEO ba DANANTARA garantia katak governu indonezia sei apoiu ba waskita hanesan empreza Estatal indonézia nia bele finaliza projetu ne’e iha tinan 2028”tenik Ministru Manetelu.

Aeroportu Hanesan odamatan boot ne'ebé liga Timor-Leste ba mundu, dezenvolvimentu no espansaun Aeroportu Internasionál Presidente Nicolau Lobato ne'ebé targetu sei termina iha tinan 2028 sai hanesan prioridade estratéjiku hodi hametin konektividade  entre Timor-Leste ho Mundu.

Le'e tan
null

Timor-Leste partisipa iha Singapore International Cyber Week (SICW) 2026


Singapura, 13 Outubru 2026 - Delegasaun husi Timor-Leste lidera direta husi Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa iha Singapore International Cyber Week (SICW) 2026

SICW 2026 mak edisaun ba da-11 husi eventu anuál seguransa sibernétika internasionál nian ne'ebé boot liu iha rejiaun Ázia-Pasífiku. Eventu ne'e organiza husi Cyber Security Agency of Singapore (CSA) iha loron 12 to'o 15 Outubru 2026 iha Sands Expo and Convention Centre, Singapura.

Ho tema "Cyber at a Crossroads: Shaping the New Cyber Order", konferénsia globál ne'e halibur hamutuk formuladór polítika, diplomata, matenek-na'in tékniku, no lider indústria sira hodi foti desizaun kona-ba futuru seguransa dijitál nian iha tempu ne'ebé teknolojia foun sira mosu daudaun.

Governu Singapura fó sai ofisialmente sira-nia estratéjia nasionál foun ba seguransa sibernétika hodi hasoru ameasa moderna sira. Hanesan implementasaun husi estratéjia ne'e, sira lansu pasu konkreta haat:

• determina prazu ba tranzisaun ba teknolojia ne'ebé proteje husi kuantum (quantum-safe deadlines);

• kria servisu hotline foun hodi ajuda fó resposta lalais ba empreza sira ne'ebé hetan atake siber;

• fó akreditasaun ofisiál ba profisionál seguransa sibernétika sira; 

• aumenta finansiamentu hodi dezenvolve kapasidade seguransa sibernétika iha nivel rejionál.

Diskusaun iha tinan ne'e foku barak liu ba risku seguransa ne'ebé mai husi Agentic AI—Sistema intelijénsia artifisiál (AI) otonomu ne'ebé serbisu rasik lahó kontrolu konstante husi umanu. Matenek-na'in globál sira diskute kona-ba oinsá kria baze operasionál no jestaun aksesu ba AI  ameasa husi komputadór kuantum ne'ebé bele harahun enkripsiaun ohin loron nian mós hamosu nesesidade hodi halo migrasaun lalais ba Post-Quantum Cryptography.

11th ASEAN Ministerial Conference on Cybersecurity (AMCC), Hanesan parte husi baze programa nian, AMCC ba da-11 halibur ministru siber no teknolojia informasaun sira husi ASEAN tomak. Konferénsia ne'e simu ho haksolok planu estratéjia kooperasaun ASEAN 2026–2030 ne'ebé foku ba hametin operasaun ASEAN Regional CERT (Ekipa de Resposta ba Inserte Siber) no mós protesaun ba Infraestrutura Informasaun Vitál (IIV). Timor-Leste mós partisipa hodi prepara an ba integrasaun tomak iha ASEAN.

Eksibisaun GovWare 2026, GovWare kontinua sai hanesan plataforma komersiál prinsipál husi SICW ne'ebé halibur inovadór teknolojia, konsumidór, no reguladór sira hodi hatudu solusaun seguransa sibernétika foun liu iha mundu.

Timor-Leste uza oportunidade iha konferénsia ne'e hodi hametin envolvimentu nasionál iha kooperasaun seguransa dijitál rejionál, liuliu hodi prepara an ba integrasaun tomak hanesan membru ba da-11 ASEAN nian.

"Preokupasaun mundu kona-ba Risku husi AI Maske uluk ema haree Intelijénsia Artifisiál (AI) lori de'it benefísiu, observasaun hatudu katak ema balu komesa uza teknolojia ne'e ba objetivu sira ne'ebé la di'ak.tanba nemak iha SICW 2026 preokupa tebes ba ho situasaun sira ohin loron nia, tanba nemak lei sira tenki forte,politika tenki metin kooperasaun entre nasaun asean no mundu tenki forte ho nune’e bele halo prevensaun ba iha utilisaun téknoljia ne’ebé seguru" dehan Ministru Manetelu.

Ministru Manetelu enfatiza timor-leste foin hahu elabora proposta lei seguransa sibernetika no krime sibenetika ho protesaun dadus no agóra prosesu haruka ona ba parlamentu nasional, hein deit aprovasaun husi parlamentu nasional.

“Hanesan Timor-oan ita persija lei sira ne’e para asegura oinsa atu regulariza no kontrola hahalok ema nia ba utlizasaun teknolojia tanba ne’e lei sira importante tebes ba timor-leste. maibé diskusaun ho esélensia minisitra singapura hatete persija tan lei seluk tanba ha’u temi kona-ba sosiál media oinsa mak atu regulariza ema uja media sorsial ho responsabilidade ita mai laos aprede deit maibé bele sai mós referensia ida”Ministru Manetelu enfatiza.

Nunemos tuir emibaxadór Timor-leste iha Singpura Alexandre Tilman hatete Timor-Leste nia prezensa atu hametin kooperasaun ho nasaun seluk auementa koñesimentu tékniku no dezenvolve kapasidade nasional iha area seguransa sibernetika liu-liu iha tempu servisu públiku no komunikasaun depende liu ba teknoljia dijital. 

“Partisipasaun timor-leste iha enkontru atu akompana evolusaun teknolojia nomos komprende mos ameasa sira ne’ebé mai laos deit mai husi komputador no telfone mai ameasa ne’e bele sai mos ameasa ba ita nia seguransa nasional, prezensa timor-leste iha enkontru ne’e atu fahe informsaun ba malu, aprende ba malu ho nasaun sira ne’ebé implementa ona sira nia” tenik Embaixadór Alex Tilman.

Delegasaun ne’ebé Partisipa iha eventu singapore international cyber week mak hanesan, Asesór Ministru MTK, Nelson Tou, Kordenadór Jerál CTL. E.P, Xefe gabinete Dijitalizasaun no Seguransa Sibernetik, Agustinus Bruno Halle, no Diretór Siber seguransa TIC-Timor I.P. Agostinho Pereira

Le'e tan