Dili, 28 Jullu 2026 – S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão akompaña husi Vise-Primeiru Ministru, Ministru Kordenadór Asuntu Ekónomiku, no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuady Lay, Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel marques Gonçalves Manetelu, Ministru Planiamentu no Investimentu Estratéziku (MPIE), Eng. Gastão Francisco de Sousa, Ministra Finansas, Santina Cardoso no Embaixadora Austrália iha Timor-leste Caitlin Wilson halo lansamentu ba iha servisu komersi’al Kabu Timor-Leste, Empreza Públika. (CTL.E.P).
Prezidente Konsellu Jerál atuál S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu hatete governu halo investimentu boot ba Kabu Timor-Leste tanba ne’e husu ba públiku liu-liu peritu timor-oan sira ne’eb’e matenek iha setor telekomunikasaun no IT, laos deit sira ne’ebé servisu iha governu nu’udar timor-oan kontinua hamutuk halo diskusaun oinsa ba oin ne’e. tuir mensajen husi Primeiru-Ministru nia oportunidade mak ohin lori vantajen, maibé lori mós dezafiu ba timor, tanba Hakat tan pasu foun liga seguransa sibernetika, liga ba krime sibernetika ho sasan sira ne’e hotu prosesu lao hela.
Prezidente Konsellu Jeral esplika ministériu transportes no komunikasoen sei fornese internet ba instituisaun governu sira, kona-ba internet ba populasaun mai husi operadores telekomunikasaun no ISP.
“Hanesan ita temi bebeik kapasidade kabu vocus nia 27 tera bit, kapasidade kabu timor-leste tera bit 13.5, dadaun ne’e, kapasidade masimu internet ne’eb’e uja iha timor ne’e giga bit 40, siknifika katak ita nia rezerva internet ne’e boot tebes, agóra pergunta mosu se hanesan ne’e operadores sira persija hira depende ba merkadu sira sosa oituan, sosa barak depende ba merkadu, ha’u tenki esplika liu-liu ita nia populasuan enjeral ohin sua eselensia primeiru ministru nia diskursu hatete katak iha 2012 ita liberaliza setor telekomunikasaun ida ne’e atu dehan saida, ida ne’e atu dehan katak merkadu ne’e ita liberaliza fornesementu internet ba ita nia populasaun mai husi operadores telekomunikasaun TT, Telkomcel no Telemor sira no ISP hamutuk 20 sira mak sei fornese internet, ministériu transportes no komunikasoen sei fornese internet ba instituisaun governu nia, ministérium sira, instituisaun públiku sira ba too munisipiu no sei ba too mos postu bainhira fiu ne’e konektadu too iha postu ho suku sira nebe mak fiu nee liu ba ida ne’e responsabilidade MTC nia” esplika Prezidente Konsellu Jeral, CTL.EP. Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu.
S.E. Ministru Manetelu afirma autoridade komunikasoens sei kontinua halo diskusaun ho operadores sira hodi asegura katak internet tenki baratu duni ba populasaun, ho velosidade ne’ebé diak no ANC kontinua superviziona operadores telekomunikasaun no ISP sira iha supervizaun ministerium transportes no komunikasaun nia.
Embaixador Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson konsidera Kabu Timor-Leste hanesan infraestrutura telekomunikasaun ne'ebé krítiku, ida-ne'e maka investimentu loloos iha futuru Timor-Leste nian, investe iha kresimentu ekonómiku, inovasaun, oportunidade ba edukasaun, servisu governu nian no oportunidade ba setór privadu no ba jerasaun sira iha futuru. apoia ekonomia dijitál moderna ida ne’ebé liga Timor-Leste, tantu liuhosi servisu eletróniku no komérsiu eletróniku, besik ba rejiaun no mundu tomak. Ida-ne'e sei ajuda ultrapasa esperiénsia no difikuldade sira to'o ohin loron kona-ba konetividade internet ne'ebé limitadu.
S.E. Vise-PM, MKAE no MTA, Francisco Kalbuadi Lay, iha nia intervensaun hatete infraestrutura dijitál moderna importante tebes atu sustenta kresimentu ekonomia, atrai investimentu, hadi'a servisu públiku no loke oportunidade foun ba negósiu, edukasaun, saúde no inovasaun.
"Parabéns ba ita hotu iha serimónia lansamentu komersiál ida ne'e. hodi konekta Timor-Leste ba mundu no mundu mai Timor-Leste. Ha’u nu’udar Ministru Koordenadór bá Asuntu Ekonómiku sente onra no mós kontente tebes liuhusi lideransa Maun Bo’ot Kay Rala Xanana Gusmão nian ho esforsu tomak husi Ministru Transporte no Telekomunikasaun no mós ita hotu,"dehan Vise-PM.
Enkuantu S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha nia diskursu hatete Ho satisfasaun ne’ebé boot tebe-tebes hodi halo lansamentu komersiál Kabu Timor-Leste no hahú operasaun komersiál liuhosi Sistema Kabel Submarinu Súl Timor-Leste nian.
"Ohin loron ida ne’ebé importante ba dezenvolvimentu ita-nia sistema nasionál telekomunikasaun nian. Iha Juñu 2024, ha'u iha ne'e iha Bebonuk hodi marka chegada hosi kabel fibra ótika submarinu dahuluk Timor-Leste nian. Ohin, ita hakat tan pasu importante ida ho inísiu operasaun komersiál patrimóniu nasionál ida-ne’e hosi Cabos de Timor-Leste ida ne'eb'e konfiável Fornese ba Timor-Leste asesu ba konetividade internasionál ne’ebé boot liu no tau baze ba servisu internet ne’ebé lais liu, konfiável liu no baratu liu" dehan PM Xanana.
S.E. Primeiru Ministru Xanana Gusmão afirma governu sei kontinua oferta hodi apoia dezenvolvimentu Cabo de Timor-Leste EP, dezempeña papél krítiku hodi asegura katak kabu ne’e sei funsiona ho efetivu, sustentável no hodi fó benefísiu ba povu timor. Ida-ne'e hotu kona-ba suporta infraestrutura dijitál ne'ebé reziliente ho konetividade ne'ebé konfiável ne'ebé sustenta kreximentu ekonómiku, seguransa nasionál no prestasaun servisu públiku no setór privadu.















