undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho no 150/IX-GOV/MTC/III/2026 26 Mar 2026, 00:00 Download
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Ejekusaun OJE 2026 atinji ona 30% fulan Janeiru-Maiu 2026


Dili, 27 Maiu 2027 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa reuniaun Konsellu Ministru kuarta ne’e iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, Dili.

Iha enkontru ne’e governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministru atu analiza pontu situasaun kona-ba ezekusaun orsamentál hosi departamentu governamentál sira no organizmu autónomu ida-idak, iha ámbitu Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2026 (OJE 2026), ne’ebé aprova hosi Lei n. 8/2025, loron 27 fulan-novembru. 

Sorumutu ne’e hetan partisipasaun hosi membru Governu hotu-hotu, nune’e mós responsavel sira hosi institutu no organizmu sira ne’ebé integradu iha administrasaun indireta Estadu nian.

Ezekusaun OJE 2026 atinje ona 30% hosi loron 1 fulan-janeiru to’o loron 26 fulan-maiu tinan 2026. Husi orsamentu totál (inklui seguransa sosiál), ne'ebé estabelese iha dolar amerikanu biliaun 2,445, maizumenus dolar amerikanu millaun 736 mak ezekuta ona to'o agora. Iha sorumutu ne’e, analiza ona dezafiu prinsipál sira relasiona ho ezekusaun orsamentál, liuliu kona-ba aplikasaun Kódigu Aprovizionamentu no Kontratus Públikus foun, nune’e mós nesesidade no medida sira ne’ebé ho objetivu atu reforsa kapasidade ezekusaun programa no projetu sira ne’ebé prevee ona iha OJE 2026 nian. Aprezenta no analiza mós funsionamentu sistema informátiku aprovizionamentu nian. 

Le'e tan
null

PN aprova OR 2026 iha Jeneralidade


Dili, 28 Maiu 2026 – S.E. Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa iha debate no diskusaun ba orsamentu retifikativu iha plenária parlamentu nasionál. 

Iha debate no diskusaun ne’e Parlamentu Nasionál (PN) aprova Orsamentu Retifikativu (OR) tinan 2026 iha faze jeneralidade ho votus a-favór 42, abstensaun 23 no kontra 0. 

S.E. Primeiru-Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão lori Governu nia naran agradese bá bankada no komisarun sira ne’ebé simu ona pedidu hosi Governu hodi halo desizaun sira ho karákter urjénsia. Agradese mós bá partisipasaun aberta, onesta, demokrátika hosi deputadu sira no bainhira aprovadu Governu sei ezekuta ho seriedade. 

Xefe Governu iha nia intervensaun destaka pontu importante sira entre medida prinsipál sira ne’ebé prevee, destaka kriasaun rezerva estratéjika kombustível nasionál ida ho valór millaun $174,3, ho intensaun atu asegura maizumenus fulan hitu nesesidade nasionál bá kombustível bá produsaun eletrisidade, no mós programa subsídiu bá kombustível ho valór millaun $42 hodi hamenus impaktu hosi aumentu folin internasionál sira bá família no negósiu sira.

Proposta sira ne’e inklui mós medida sira seguransa alimentár nian liuhosi reforsu estoke foos nian iha Sentru Lojístika Nasionál, rekrutamentu bá kadetes PNTL nian, despeza sira ne’ebé asosiadu ho Prezidénsia Pro Tempore CPLP nian, no reforsu ba Rezerva Kontinjénsia Estadu nian.

Ho alterasaun ne’e, montante konsolidadu Orsamentu Estadu 2026 aumenta ho millaun $101,1, hosi biliaun $2,291 ba biliaun $2,392. Aumentu ne’e la’ós rezulta hosi aumentu transferénsia hosi Fundu Petrolíferu, maibé hosi reajustamentu hosi fonte finansiamentu sira, liuhosi utilizasaun saldu jestaun nian, saldu disponível iha konta bankária ne’ebé la efetivu, no reforsu hosi reseita doméstika sira.

Aprovasaun jerál proposta ne'e muda bá diskusaun detalladu entre loron 29 fulan-Maiu no loron 2 fulan-Juñu, ne'ebé kulmina iha votasaun jerál finál bá alterasaun da-huluk bá Lei Númeru 8/2025 hosi loron 27 fulan-Novembru.

Le'e tan
null

ICAO no MTK diskuti Kona-ba Dezenvolvimentu setór aviasaun sivíl iha Timor-Leste


 

Dili, 28, Maiu 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu Kinta ne’e, simu vizita kortéza husi husi Diretor Rejionál ICAO Ázia-Pasífiku Tao Ma, ho delagasaun iha Gabinete Ministru Kaikoli Dili.

Delegasaun ne’e kompostu  husi Ofisiál Tékniku, Raju Shrestha, Peritu ICAO, No Singh, Xefe Asesór Tékniku ba programa COSCAP Sudeste Aziátiku,  Sudhir Kumar.

Vizita delegasaun akompaña husi Prezidente AACTL.I.P, Zezinho António. F. Gusmão, Diretór Infraestrutura Aeroportuaria, Pontu Fokal ASEAN-ATWG, Armando da Silva, no kargu xefia sira husi AACTL.I.P.

Delegasaun ICAO ázia pasifiku ne’’e halao vizita mai Timor-Leste durante durante loron lima hahú husu loron 25 to’o 29 Maiu 2026.

Iha vizita kortézia ne’e halao mós enkontru ho Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, ne’ebé fó oportunidade ba parte rua atu troka hanoin no diskute kona-ba dezenvolvimentu setor aviasaun sivil iha Timor-Leste, no oinsá apoiu no asisténsia husi ICAO bele kontribui atu fortalece setor ne’e hodi impulsiona kresimentu ekonomiku no dezenvolvimentu sosial nasaun nian.

Iha enkontru Diretor Rejionál ICAO Ázia-Pasífiku Tao Ma aprezenta vizaun no objetivu husi programa ICAO COSCAP Southeast Asia, ne’ebé fó apoiu ba Estadu sira iha Rejiaun Ázia-Pasífiku, inklui Timor-Leste, atu fortaleSe aspetu seguransa, seguridade, kapasidade regulatória no sustentabilidade setor aviasaun sivil.

Iha nia intervensaun, Diretor Rejionál ICAO Ázia-Pasífiku  subliña katak aviasaun mak motor importante ida ba dezenvolvimentu ekonomia moderna, tanba fasilita konektividade entre povu no merkadu sira, promove turizmu, atrai investimentu estranjeiru no kria oportunidade empregu ba sidadaun sira. Nia mós destaKa importánsia atu Timor-Leste kontinua investe iha infraestrutura aeroportuária, dezenvolvimentu rekursu umanu no kapasidade institusionál, atu bele aproveita benefísiu tomak husi setor transporte aéreu. 

Durante diskusaun sira, parte sira aborda mós asuntu estratéjiku importante hanesan:

- Prioridade dezenvolvimentu setór aviasaun sivíl Timor-Leste;

- Esplora apoiu saida maka ICAO bele fasilita mai Timor-Leste nudar nasaun membru ICAO.

- Planu modernizasaun no espansaun infraestrutura aeroportuária;

- Fortalesimentu kapasidade operadór aéreu Nasional;

- Papél estratéjiku setor aviasaun nian iha apoiu ba kresimentu ekonómiku no integrasaun rejionál.

Iha nia intervensaun,  Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Manetelu fó boas-vindas ba delegasaun ICAO no agradese ba apoiu kontinuadu ne’ebé ICAO fornese ba Timor-Leste durante tinan barak. 

Ministru Manetelu reafirma Governu nia kompromisu atu dezenvolve setór transporte aéreu ne’ebé modernu, seguru, efisiente no sustentável, hanesan instrumentu importante ba dezenvolvimentu nasionál no integrasaun Timor-Leste iha rejiaun no mundu.

Diretor Rejionál ICAO Ázia-Pasífiku,Tao Ma mós espresa nia apresiasaun ba Prezidenti AACTL, I.P., Sr. Zezinho António F. Gusmão, ba nia lideransa forte no kompromisu atu garante katak dezenvolvimentu setór aviasaun sivíl Timor-Leste kontinua lao tuir padraun internasionál no pratika di’ak sira ne’ebé rekomenda husi ICAO.

Ho Governu liuhosi AACTL, I.P. fiar katak vizita importante ida-ne’e sei fortalese tan relasaun kooperasaun entre Timor-Leste, ICAO, COSCAP Southeast Asia no parseiru dezenvolvimentu internasionál sira, hodi apoia dezenvolvimentu sustentável setór aviasaun sivil no kontribui ba prosperidade ekonomika no bem-estar sosiál povu Timor-Leste.

Vizita delegasaun ICAO nia mai Timor-Leste tuir konvite husi Prezidenti AACTL, I.P, Zezinho António F. Gusmão, hanesan parte ida husi kooperasaun ne’ebé metin entre Timor-Leste no ICAO hanesan Estadu Membru.

Durante besik semana ida nia laran, delegasaun mós akompaña husi reprezentante husi programa EASA SCOPE (European Union Aviation Safety Agency), Brendan Sobie,  ne’ebé hala’o estudu kona-ba asesu ba merkadu, konektividade aérea no oportunidade dezenvolvimentu transporte aéreu entre Timor-Leste, ASEAN no merkadu internasionál sira.

Le'e tan