undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho no 150/IX-GOV/MTC/III/2026 26 Mar 2026, 00:00 Download
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Ministru Manetelu Observa Báskula Automátika (Balansu Rodoviária) Iha Postu Integratu Mota Ain


Motain, Batugade, 11 Jullu 2026 –  S.E. Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu halo observasaun ba Báskula Automátika (Balansu Rodoviária) iha postu integradu Fronteira mota ain, Batugade, Munisípiu Bobonaro entre Timor-Leste no indonézia. 

Báskula Automátika  nia funsauhn atu kontrola no limitasaun ba kamioens sira ne'ebé tula karga liu fali kapasidade (overloading), ne'ebé sai nu'udar kausa prinsipál ba estragu estrada públika sira.

Báskula automátika ne'e deteta kedas todan hosi eisu (axle weight) no todan totál veíkulu nian.

bainhira karga liu veíkulu ne'e bele hetan multa ka labele autoriza hodi kontinua viajen antes karga balu hatún tiha. Kada loron kamioens tama-sai fronteira mota ain bele to'o kamiaun 30 to'o 60 resin kada loron.

Le'e tan
null

DNIK Halo Koneksaun Liña Internet Fibra Ótika Iha Postu Integradu Fronteira Mota Ain Entre Timor-Leste no Indonézia


Mota Ain, 11 Jullu 2026 – Hafoin konklui vizita servisu iha Postu Integradu Mota Masin entre Timor-Leste no Indonézia iha munisípiu Kovalima, S.E. Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kontinua observa direta kondisaun iha terenu ligadu ho konektividade rede infraestruturas internet iha postu integradu Fronteira mota ain, Batugade, Munisípiu Bobonaro entre Timor-Leste no indonézia. 

iha nia viajen husi maliana mai Dili S.E. Ministru Manetelu halo observasaun ba iha servisu instituisaun estadu sira iha postu integradu mota ain ho nune'e Ministru Maneteluvorienta DNIK hodi halo keneksaun rede internet fibra ótika liu husi koneksaun rede NCP espansaun ba institusaun estadu sira iha postu integradu Fronteira mota ain, Batugade, Munisípiu Bobonaro entre Timor-Leste no indonézia. 

Bazeia ba orientasaun Ministru Manetelu nia DNIK ezekuta kedas orientasaun husi Ministru Manetelu, hodi konekta liña internet fibra ótika ba institusaun estadu sira mak hanesan, servisu Imigrasaun, DMTC-DNTT, no UPF NUBADAK- Batugade ho rejultadu ikus konekta ona liu hosi rede NCP.

Koneksaun liña internet ne'ebé estável no lalais iha Mota Ain (fronteira) sai nudar xave prinsipál ba efisiénsia servisu no seguransa nasionál. Bainhira internet la'o di'ak, instituisaun tolu ne'ebé halo atendimentu públiku iha ne'ebá bele ezekuta sira-nia knaar ho másimu:

1. Servisu Imigrasaun

Internet ajuda duni kbiit servisu imigrasaun nian hodi jere movimentu sidadaun sira ne'ebé tama-sai:

• Verifikasaun Dadus Real-Time: Kontrola dokumentu viajen (pasaporte no viza) ho lalais liusi sistema Border Control Management System (BCMS)  prevene kazu pasaporte falsu ka falsifikasaun dadus.

• Efi-sénsia Atendimentu hodi Hamenus tempu hein ba viajante sira, tanba prosesu input dadus la'o lalais no la presiza hein naruk.

2. Iha zona fronteira, DNTT presiza tebes koneksaun internet hodi kontrola no fasilita transportes sira:

• Verifikasaun Dokumentu Veíkulu: Kontrola dokumentu veíkulu nian (matríkula, livrete, no karta kondusaun/SIM) ne'ebé tama ka sai husi TL ba Indonézia.

• Lisensa Transfronteirisu: Fasilita no verifika lisensa ba transporte públiku ka privadu ne'ebé halo viajen internasionál (hanesan autokarru Kupang-Dili).

• Sinkronizasaun Dadus: Dadus veíkulu sira nian sinkroniza kedas ho baze de dadus sentrál DNTT nian hodi evita kazu karreta illegal

3. UPF (Unidade Polísia Fronteira) Nu'udar seguransa primeiru iha liña fronteira, UPF presiza internet hodi apoia operasaun sira:

• Komunikasaun no Koordenasaun: Komunikasaun lalais ho sentrál PNTL no parseria seguransa sira seluk iha nasionál laran.

• Monitorizasaun no Relatóriu: Haruka relatóriu situasaun seguransa (sitrep) no kazu kriminál (hanesan kontrabandu, tráfiku umanu) ho lalais no seguru.

• Asesu ba Sistema Seguransa: Kontrola no monitoriza liña fronteira uza teknolojia ne'ebé liga ho internet hodi duni kazu sira ne'ebé viola seguransa estadu.

Instalasaun ba liña internet (hanesan fiber optic) iha Mota Ain la'ós de'it kona-ba teknolojia, maibé ne'e inkubadór ba modernizasaun atendimentu públiku no fortifikasaun seguransa nasionál Timor-Leste nian iha area fronteira terrestres.

Le'e tan
null

Ministru Manetelu halo vizita ba iha DNMG iha Aerorportu Internasional Aeroportu Internasionál Komandante em Chefe das FALINTIL Kay Rala Xanana Gusmão.


Suai, Kovalima 10 Jullu 2026 - Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, halo vizita ba iha diresaun nasionál metereolojia no jeofizika iha Aeroportu Internasional Komandante Xefe Falintil Kay Rala Xanana Gusmão Suai.

Iha vizita ne'e simu direta husi DNMG Timor-Leste Terêncio Fernandes Moniz no funsionáriu sira. 

Objetivu husi vizita ida ne’e atu hare besik servisu diária DNMG nia iha Aeroportu Internasionál Komandante em Chefe das FALINTIL Kay Rala Xanana Gusmão, ne'ebé koñesidu mós nu'udar Aeroportu Suai, lokaliza iha kosta súl Timor-Leste nian, besik sidade Suai iha Munisípiu Cova Lima.

Iha Aeroportu Suai (Aeroportu Komandante-em-Chefe das FALINTIL Kay Rala Xanana Gusmão), Direção Nacional de Meteorolojia no Geofízica (DNMG) iha papél ne'ebé krusiál tebes hodi garante seguransa no efisiénsia ba voo sira (aviasaun sivíl).

Servisu prinsipál sira ne'ebé DNMG halao iha ne'ebá mak:

1. Monitorizasaun no Previzasaun Tempu (Aviation Meteorology)

Fó dadus tempu nian ba pilotu sira: Antes aviaun sira semo DNMG mós fornese relatóriu kona-ba kondisaun tempu nian iha kometan lalehan, hanesan velosidade no diresaun anin (wind speed & direction), viziabilidade (visibility), presaun ar, no mós tasi-sikun ka udan.

Emisaun METAR no TAF: Sira mak halo no haruka relatóriu kódigu regulár kona-ba tempu real (METAR) no previzasaun tempu ba oras balu oin mai (TAF) ne'ebé presiza tebes ba pilotu no kontroladór tráfegu aéreu (ATC).

2. Seguransa Voo (Flight Safety)

Prevene Risku: Fó avizu sedu (early warning) kuandu iha tempu aat, hanesan anin boot, udan motuk, ka tasi-sikun ne'ebé bele tau risku ba aviaun atu tula (landing) ka semo (take-off).

Koordenasaun ho ANATL: Sira serbisu hamutuk ho operadór aeroportu nian (ANATL) hodi garante katak operasaun hotu la'o ho seguru bazeia ba sasukat meteorolojia nian.

3. Jestaun no Manutensaun Ekipamentu

Estasaun Meteorolojia Aeroportu: DNMG mós responsavel hodi kuida no monitoriza ekipamentu tékniku sira ne'ebé sukat anin, presaun, no umidade ne'ebé instala tiha ona iha área aeroportu laran, hodi nune'e dadus sira ne'ebé sai nafatin faktu no loloos (accurate).

Le'e tan