undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Governu halo analiza aprezentasaun kona-ba konkluzaun preliminár auditorias nian ne’ebé hala’o hosi empreza internasionál EY.


Dili, 03 Abril 2025 – S.E Ministru Transporte no Komunikasaun Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu kinta ne’e partisipa Reuniaun Konsellu Ministrus, ho partisipasaun membru Governu sira hotu, hasoru malu iha Auditóriu Kay Rala Xanana Gusmão, iha Ministériu Finansas, Dili, hodi analiza aprezentasaun kona-ba konkluzaun preliminár auditorias nian ne’ebé hala’o hosi empreza internasionál EY, ba entidade estatál 20 dahuluk ne’ebé hetan ona auditoria hosi totál entidade estatál 45 ne’ebé sei sai alvu ba análize. 

EY hanesan empreza ida hosi empreza haat kona-ba auditoria no konsultoria globál nian ne’ebé boot-liu, harii iha tinan 1989, ho nia sede iha Londres, Reinu Unidu. Nia koñesidu liu tanba nia esperiénsia hodi hala'o auditoria ba entidade públika sira.

Durante sorumutu ne’e, aprezenta konkluzaun prinsipál no rekomendasaun preliminár hosi auditorias ne’ebé hala’o hela iha entidade oioin administrasaun direta no indireta Estadu nian. Identifika dezafiu prinsipál no áreas ne'ebé presiza hadi'a iha prosesu no prosedimentu sira. Governu simu rekomendasaun hosi EY no reafirma ninia kompromisu ba transparénsia, governasaun di’ak no melloria kontínua ba efisiénsia iha jestaun finansas públikas.

Prosesu auditoria ida-ne’e reflete kompromisus ne’ebé asume hosi Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmão, iha ninia diskursu simu pose nian, iha ne’ebé nia define hanesan prioridade ida hosi ninia Governu hodi halo auditorias iha instituisaun públika oioin, ho objetivu atu promove responsabilizasaun no rigór ne’ebé boot-liu iha administrasaun Estadu.

Le'e tan
null

MINISTRU TRANSPORTES NO KOMUNIKASOINS PARTISIPA IHA SORUMUTU KONSELLU MINISTRU


Dili, loron 31 fulan Jullu 2024

Ministru Transportes no Komunikasoins, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu marka prezensa iha Sorumutu Konsellu Ministru, Kuarta-feira 31 fulan Jullu 2024. 

Konsellu Ministrus hala’o sorumutu iha Palásiu Governu, Dili, no delibera hodi aprova Akordu Kontribuisaun Finanseira entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Ajénsia Kooperasaun Internasionál Japaun kona-ba Projetu Rekualifikasaun Hospital Nacional Guido Valadares, ne’ebé sei asina husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso.

Tuir akordu ida-ne’e, Japaun sei fó kontribuisaun finanseira besik dolar amerikanu millaun 19,6. Finansiamentu ida-ne’e ho objetivu atu haforsa kapasidade prestasaun servisu no hadi’a kualidade kona-ba kuidadu médiku sira, liuhusi konstrusaun instalasaun foun no fornesimentu ekipamentu médiku nian sira ba Hospital Nacional Guido Valadares. Projetu ne’e inklui edifísiu andár lima, ne’ebé sei fahe ba unidade pediatria no kuidadu intensivu. Edifísiu foun ne’e prevee sei remata iha fulan-abríl tinan 2027.

Média Gab.MTK

Le'e tan
null

Governu Timor-Leste liuhosi reuniaun Konsellu Ministru Altera no Aprova Dekretu Lei Governu


Ministério dos Transportes e Comunicações: Loron Kuarta-Feira, 06/09/2023, Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, partisipa reuniaun Konsellu Ministrus, hodi aprova projetu alterasaun dekretu lei ne’ebé aprezenta husi Ministeriu Finansa (MF), no projetu dekretu lei organíka Sekretáriu Estadu Igualidade (SEI).

Prejensa Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves, ho membru Governu da-IX, dala uluk aprova ona projetu Dekretu Governu, ne’ebé aprezenta hosi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, kona-ba aliterasaun dahuluk ba Dekretu Governu n. 19/2022, loron 11 Fulan Maiu, relasiona ho klasifikadores orsamentais.

Nune’e fasilita komprensaun ba klasifikasaun foun hosi reseitas no despezas públikas, ne’ebé ho objetivu atu agrupa kategoria sira iha grupu lima nivel primeiru nian ne’ebé korrespondente ho kategoria anteriór sira, hodi transforma kategoria sira ne’ebé iha daudaun ne’e sai sub-kategoria, hodi halo klasifikasaun ekonómika despezas nian sai nivel haat. Aproveita hodi halo mós detallu ba sub-kategoria operasional estraorsamentais nian, no mós halo korresaun uitoan ba klasifikasaun.

Enkuantu husi reuniaun Konsellu Ministru, membru governu sira aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Prezidénsia Konsellu Ministrus, Agio Pereira no husi Sekretária Estadu, Elvina de Sousa Carvalho, ne’ebé aprova Orgánika Sekretaria Estadu Igualdade nian.

Aprovasaun ne’e fó ona kompetensia ba Sekretaria Estadu Igualdade inklui servisu lubun ne’ebé apoia Sekretária Estadu Igualdade iha ezersísiu ba ninia kompeténsia sira, liuliu iha promosaun igualdade jéneru iha leis, polítikas públikas, planu estratéjiku  no operasionál, programa governamentál sira no iha Orsamentu Jerál Estadu, iha sensibilizasaun públiku ba kestaun sira igualdade jéneru no inkluzaun, eliminasaun diskriminasaun no violénsia kontra feto no labarik no promosaun ba partisipasaun fetu sira iha vida polítika no sosiu-ekonómika nasionál. (MEDIA MTK)

Le'e tan