undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Diretór Jerál Administrasaun No Finansas Aniceto Leto Soro Abertura Formasaun Transporte públiku seguru”terrestre marítimu no aéreo ne’ebé inkluzivu”


Remexio, 29 Jullu 2025 – Formasaun ida ne’e organiza husi Grúpu Traballu Jeneru Inkluzaun no Sosíal Ministériu Transporte no Komunikasaun.

Formasaun ida ne’e hanesan sosializasaun ba funsionáiu públiku sira iha Postu Administrativu Remexio, komunidade, estudante sira no ema ho defisiensia, ho nune’e ema hotu bele asesu ba iha transporte públiku, terrestes, marítimu no aero ne’ebé inkluzivu no seguru. Aleinde nemos atu hapara violensia kontra feto, mane, labarik no ema ho defisiensia

Diretór Jerál Administrasaun No Finansas Aniceto Leto Soro, iha nia intervensaun hatete “ programa GTGIS “Transporte Publikus Seguru Terrestre, Maritimu no Aereo nebe inkluzivu ne’e tuir lolos iha ministeriu hotu2 tenki halo, tamba bele fo vantajeem di’ak ba ema hotu-hotu liu-liu ema defisiente sira, planu ida ne’e Governu nia planu, tamba ne husu ba parte hotu-hotu liu-liu liña ministériu sira iha obrigasaun kumpri no implementa Governu nia programa sira. Inklui Programa  Grupu de Traballu Jeneru no Inkluzaun Sosiál.

Le'e tan
null

AACTL Halo Auditória Ba Aeroportu Internasional Rota Do Sandalo Oecusse Ambeno


Oecusse, 22 Jullu 2025 – Ekipa Audit kompostu husi Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL), Autoridade Navegasaun Administrasaun Timor-Leste (ANATL) no Diresaun Nasionál Metereolojia no Geofizika tersa ne’e halo auditóriu ba Aeroportu Internasional Rota do Sandalo Oecusse Ambeno

 

Objetivu husi auditóriu ne’e atu halo Sertifikasaun Aeródromu AIOARS – Aeroportu Internasional Oe-Cusse Ambeno “Rota do Sândalo”. Prosesu ida ne’e marka pasu importante ida tan ba historia aviasaun civil Timor-Leste, nu’udar komitmentu Governu Timor-leste, liu husi Autoridade Aviasaun Sivil Timor-Leste  hodi garantia operasaun aeródromu ne’ebé seguru, no prinese rekezitus organizasaun Aviasaun Sivil Mundial (ICAO) liu husi emite certifikasaun ba operador aeroportu.

Prezidente AACTL Zezinho Antonio F. Gusmão hatete antes AeroDili iha Tinan kotuk, halo operasaun mai oecusse, AACTL, E.P. nu’udar reguladór hatur kedas ninia kompetensia hodi halo asesmentu Risku (risk assement)  iha fulan Abril 2024 antes operasaun komesa.

Asesmentu do Risku refere halao hodi asegura operasaun domestiku Aero dili ho aviaun Airbus A320 atu opera tama-sai husi aeroportu AIOARS ho seguru no prinese kondisaun minimu tuir padraun AACTL-ICAO. 

Asesmentu no Avaliasaun refere identifika problema/findings barak ne’ebé aeroportu ne seida’uk priense ba operasaun vo’o ne’ebé seguru no efisiente.

Problema ka finding sira ne’e krusiál tebes tamba ne’e AACTL, ezizi mesmu operasaun aero dili nu’udar operasaun domestiku de’it, maibe tenki prepara kondisaun minimu hodi garante operasaun ida ne’e.

Refere ba sentidu sira mensiona, iha lorom 19 de Maiu 2024, AACTL emite duni aprovasaun ba Aero Dili hodi halo vo’o dahuluk atu opera tama no sai husi aeroportu oecusse, maibé operasaun ida ne’e sujeitu ba limitasaun no kondisaun lubuk ida ne’ebé maka tenki kontinua hadia, liu-liu tenki prepara kondisaun ba prosesu sertifikasaun. 

Liu husi preparasaun ANATL-RAEOA nian, AACTL komesa nota katak, ANATL-RAEOA seriu duni hodi hatur komitmentu hodi prepara ba aplikasaun sertifikasaun, liu husi preparasaun protokolu koperasaun entre ANATL-RAEOA, fasilita ATS especial meeting entre AACTL no DGCA, hodi ko’alia kona-ba Oecusse Air Traffic zone, ATS coordination Procedure, inklui asisténsia tékniku no dezenvolvimentu flight procedure, aliende ne’e estabelese mos manuál Aerodromu, circular, prosedurs, survey Aerodrome chart A, Manutensaun jerál no kapasitasaun Rekursu Humanu iha nasaun Indonézia. 

Lidér Masimu AACTL ne’e reafirma waihira Konsellu Administrasaun AACTL atuál estabelese iha Fulan Abril 2025, konsellu ida ne’e mós tau priodidade ba sertifikasaun Aeroportu AIOARS, inklui aeroportu Suai nu’udar programa estratéjiku haktuir programa Governu Konstituisional da sia nian.

Ho nune’e, iha inisiu fulan Maiu 2025, AACTL wainhira simu expression of Interest ne’ebé submete husi ANATL-RAEOA, Konsellu Administrasaun-AACTL imidiatamente estabelese ekipa sertifikasaun AIOARS ne’ebe kompostu husi diresaun tékniku esensiál sira hodi komesa hahú prosesu sertifikasaun ida ne’e.

Depois iha dia 9 fulan Maiu 2025, AACTL haruka kedas karta Rekoñesimentu ba ANATL, inklui informa ANATL atu halo kompleta dukumentus balun ne’ebé sei’dauk submete, inklui finding balun husi Manuál sira ne’ebé atu aprova ho durasaun loron 30, ho nune’e wainhira ANATL, E.P. responde ba ezizensia ida ne’e iha fulan Maiu ikus tinan 2025, AACTL mós simu karta konvite husi ANATL-RAOEA hodi husu AACTL atu halo pre-audit hodi hare ANATL-RAEOA ninia preparasaun, ho nune  AACTL responde ba konvite refere hodi halo Pre-Audit iha loron 17 de Juñu to'o 20 de Juñu 2025, hodi asesu ba prontidaun operasionál, dokumentasaun, no sistema seguransa ANATL-RAEOA nian.

hafoin pre-audit AACTL hasai kedas relatoriu pre-audit nian, inklui rekomendasaun sira ne’ebé ezize ANATL-RAEOA atu kria Planu Asaun Koretiva (CAP), liu husi karta ofisiál ne’ebé haruka ba ANATL iha loron 02 de Jullu 2025.

ANATL, E.P. responde ho seriedade, no kria kedas Plano Asaun Koretiva (CAP) liu husi karta ofisiál iha data 07 de Jullu 2025, ho nune’e iha loron 15 de Jullu 2025 AACTL haruka fila-fali karta notifikasaun ofisiál ida ba ANATL hadi halo full audit ba aeroportu AIOARS.

lansamentu ofisiál Auditoria Kompletu (full audit) ne’ebé halao durante loron lima nia laran hahú husi loron 22-27 Jullu 2025, ho objetivu atu:

  • Verifika implementasaun  planu asaun koretiva (CAP) ne’ebé submete mai AACTL
  • Asesu konformidade ho CASR Part 139 no ICAO Annex 14
  • Evalua desempenho seguransa no maturidade SMS
  • Konfirma prontidaun AIOARS atu simu sertifikasaun formal

Auditoria ida ne’e sei abrange dokumentasaun, kualifikasaun pesoál, infraestrutura, servisu emérjensia, sistema iluminasaun no administrasaun aeródromu.

Zezinho Antonio F. Gusmão sublina tan katak sertifikasaun ida ne la’os foka de’it ba infraestrutura fízika, maibé husu mó bas ANATL-RAEOA atu demonstra kultura seguransa (Safety culture), responsabilidade institusionál, no jestaun perigu (hazard) ho proativu.

Tanba ne’e, kooperasaun totál, trasparénsia, no asesu livre ba dokumentu relevante no pesoál sira importante tebes durante auditoria ida ne’e.

Prosesu ida ne’e sei fó prova katak Timor-Leste sei kontinua tau prioridade hodi habelar kultura seguransa (Safety Culture) iha operasaun aviasaun nian, liu-liu sei tane a’as padraun aviasaun sivil no rekomedesaun ICAO nian.

 

Le'e tan
null

Primeiru-Ministru Abertura Reuniaun Daruak Koordenasaun Inter-Ministeriál Kona-Ba Adezaun Timor-Leste Ba Asean.


Dili, 28 Jullu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu Segunda ohin, partisipa Reuniaun Daruak Koordenasaun Inter-Ministeriál kona-ba Adezaun Timor-Leste ba ASEAN.

Bainhira Timor-Leste hakbesik ba momentu istóriku ida—admisaun formál Timor-Leste nian ba Simeira ASEAN ba dala 47 iha loron 26 Outubru 2025

Komunikasaun Konjunta husi Sorumutuk Ministru Negosius Estranjeirus ASEAN nian ba da-58 reforsa kompromisu ida de'it husi ASEAN ba adezaun tomak Timor-Leste nian, rekoñese ita-nia dezempeñu ne'ebé metin iha pilár tolu Komunidade nian no operasionalizasaun Unidade Timor-Leste nian iha Sekretariadu ASEAN nian.

Reuniao mós ko'alia kona-ba importánsia husi koordenasaun ne'ebé besik entre Ministru Estranjeiru no Kooperasaun sira, no Ministeriu Asuntus Ekonomikus iha formulasaun no implementasaun prioridade ekonómika ASEAN nian. Apelu ba sinerjia ida-ne'e ho objetivu atu hametin efikásia inisiativa ekonómika sira ESCAN nian, liuliu iha kontestu ASEAN nian Vistu 2045, no reflete aprosimasaun integradu no intersetorial ne'ebé ita mós tenke adopta bainhira ita prepara ba adezaun tomak.

Timor-Leste nia adezaun akontese iha kontestu jeopolitiku ne'ebé kompleksu liu. Relatóriu foin lalais kona-ba tensaun fronteira entre Kamboja no Tailandia - agora dadaun iha mediasaun internasionál nia okos - fó-hanoin ita kona-ba importánsia husi prinsípiu esensiál sira ASEAN nian: pás, unidade, diálogu no rezolusaun pasifika ba konflitu sira. Prezidente Trump nia asaun atu promove hapara ahi hametin importánsia estratéjika ASEAN nian hanesan mekanizmu estabilizasaun rejionál ida.

Le'e tan