undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

MTK Hahú Lansa Trial Konseksaun Internet Nivél Governu


DILI, 25 Novembru 2025 (TATOLI)-Ministru Transporte Komunikasaun (MTK), Miguel Gonçalves Manetelu Atuál Prezidente Konsellu Jerál Kabu Timor-Leste tersa ne’e, akompañadu husi Ministru Planeamentu Investimentu Estratéjiku, Gastão Sousa, Ministra Finansa, Santina Cardoso no  ekipa tékniku husi Konsellu Jerál Kabo Timor-Leste, Empreza Públika (CTL, E.P) lansa trial koneksaun internet fibra ótika ligasaun husi Austrália mai Timor-Leste ba iha nivél liña Governu.

Prezidente Konsellu Jerál Kabu Timor-Leste, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hateten Governu labele halo investimentu tama ba merkadu, ho nune’e governu kria empreza estatál ida hodi jere liña internet hodi tama ba merkadu.

"Ohin, ita lansa trial ne'e ba liña ministeriál sira, ita seidauk fó ba operadór sira tanba ita hakarak haree ninia velosidade laténsia ne'e oinsá. Nune'e semana hirak tuir mai, ita bele fó ona ba operador sira hodi koko hotu," Prezidente CTL-EP, Eng Miguel Marques Manetelu informa ba jornalista sira  hafoin halo lansamentu Trial koneksaun liña internet.

Ministru Manetelu hatete Governu mós sei halo preparasaun hodi hakat ba espasu komersiál liu-liu kona-ba presu sira iha merkadu interna no mós rejionál tanba kustu ne'e rasik sei iha konsultasaun, bainhira lansa ona sei hatene loloos ninia presu Giga Bite (GB) no Mega Bite (MB). 

"Prezensa husi fibra ótika sei la hamate operador internet sira seluk maibé governu iha polítika atu liberaliza setór telekomunikasaun hodi halo kompetisaun no bele asegura segredu nasaun

nian liuliu uza sibernétika," dehan Ministru Manetelu 

Aleinde ne'e, governu Austrália rezerva kapasidade internet ba Timor-Leste iha 13.5 TB, maibé husi kuantidade ne'e depende ba Timor-Leste nia nesesidade merkadu siknifika katak operadór sira hakarak sosa kuantidade hira husi Governu, nomos ba públiku sira-ne'ebé hakarak sosa liuhusi operadór sira tanba aleinde sira mós fornese internet iha mós mobile hanesan TT, Telemor no Telkomsel.   operador sira bele sosa banda lagra internet husi CTL ne'e ho boot para fornese ba públiku iha territóriu tomak,"

Kabu Sub-marinu ne'e rasik sei jere husi CTL, E.P no konsellu jerál ne'e rasik kompostu husi mak Ministériu Transporte Komunikasaun (MTK), Ministériu Planeamentu Investimentu (MPIE) no mós Ministériu Finansa (MF).

Le'e tan
null

Kompaña Irmaun Sandobe Entrega Reabilitasaun Terminál Pasajeiru Portu Dili Ministériu Transporte No Komunikasaun.


Dili, 25 Novembru 2025 – Kompaña Irmaun Sandobe tersa ne’e entrega reabilitasaun terminál pasajeiru portu Dili ba Ministériu Transporte no Komunikasaun. 

terminál pasajeiru portu Dili ne'e hetan bensaun husi Pe.  Mariano Quintao Do Rego.

Ho rehabilitasaun terminal ne’ebé sei entrega ba APORTIL, importante tebes tamba sei garante espasu ida ne’ebé sufisiente, seguru no adekuadu ba sidadaun sira ne’ebé sei halo viagem ba Oecuse no Atauro. Maibe mós, ho rehabilitasaun ne’e, sei oferese espasu servisu ne’ebé diak liu ba ekipa APORTIL nian hodi servisu no fo atendimentu.

Inisitiva ida ne’e, hanesan mós ho inisiativa sira seluk, halo parte ba Governo Konstitusional da sia nia mehi atu moderniza infraestrutura iha lideransa Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian. Governu kompromete atu mellora konetividade, promove liu tan atividades ekonómikas oin-oin no asegura katak rejiaun hanesan Atauro no Oecusse, konetadu no ho atendimentu ida diak liu”dehan Ministru Manetelu

Ministru Manetelu afirma katak Governu nafatin iha komitmentu metin atu hadi'a liután ita-nia instalasaun portu sira iha Timor laran tomak. 

“Wainhira rehabilia tiha terminal ne’e, fo lembra ba ita katak dezenvolvimentu ne’e esforsu ida ho nia kontinuidade. Haree ba oin, Governu nafatin iha komitmentu metin atu hadi'a liután ita-nia instalasaun portu sira iha Timor laran tomak. Estudu viabilidades ba ita nia portus lao dadaun, no ita halo esforsu hotu-hotu atu hahú ho prosesu konstrusaun balun iha tinan oin. Ita-nia vizaun la'ós de'it atu apoia atividade komersiál no hametin ita-nia ekonomia, maibé mós atu harii portu modernu, moos no efisiente, ne'ebé reflete ita-nia povu nia orgullu no dignidade. Dezenvolvimentu hirak-ne'e sei kontribui ba servisu ne'ebé di'ak liu, konetividade nasionál ne'ebé boot liu, no sentimentu na'in no konfiansa ne'ebé forte liu entre ita-nia sidadaun sira iha “Timor-Leste ida ne’ebé sira pertense no sira hadomi”Ministru Manetelu afirma.

Governu kompremetidu no iha komitmentu atu oferese liu tan infraestrutura diak liu, mellora atendimentus no garante sidadaun sira konekta ba malu ho diak liu. Hein katak, terminal pasajeirus ida ne’e oferese liu tan conforto no seguru ba ema hotu no hein katak bele fasilita di’ak liu atendimentu sidadaun sira nian iha portu Dili.

Le'e tan
null

Enkontru Ministru Transporte Asean Nian Ba Dala 31 Aprova Planu Setoriál Ba Transporte 2026-2030


Nay Pyi Taw, Myanmar 20 Novembru 2025 – Primeiru Ministru Myanmar, U Nyo Saw abertura Enkontru Ministru Transporte ASEAN nian ba dala 31 Dala 31 hala'o kinta ne'e iha Otél Jasmine Nay Pi Taw. 

Enkontru ne’e hetan partisipasaun husi Ministru Uniaun ba Transporte no Komunikasaun Myanmar U Mya Tun Oo, Sekretariu-Jeral ASEAN Dr. Kao Kim Hourn, ministru transporte husi nasaun membru ASEAN, ofisiál departamentu, no reprezentante husi nasaun parseiru diálogu sira.

Iha ninia diskursu, Primeiru-Ministru U Nyo Saw afirma katak, tuir Vizaun Komunidade ASEAN 2045, bazeia ba pilar interligadu maka hanesan pilar polítiku , seguransa, ekonómiku, sosiál no kulturál hodi subliña importánsia integrasaun no konetividade nian hodi realiza vizaun ASEAN nian iha tinan 2025 kona-ba ema sira ne'ebé sentradu integradu liu iha Komunidade ASEAN.

Nia mós subliña katak tinan ida-ne'e marka tinan ikus husi Planu Estratejiku Transporte Kuala Lumpur (2016-2025) no inísiu Planu Setorial Transporte ASEAN (ATSP) (2026-2030), ne'ebé sai nu'udar tempu importante ba kooperasaun transporte ASEAN nian.

Nunemos tuir Sekretáriu-Jerál ASEAN, Dr. Kao informa iha enkontru  ne'e katak Planu Setoriál Transporte ASEAN foun (ATSP) 2026-2030 sei orienta ASEAN nia esforsu sira atu harii rejiaun ida ne'ebé sustentável, reziliente, no ligadu ho di'ak hodi apoia implementasaun Planu Estratéjiku Komunidade Ekonómika ASEAN nian 2026-2030 no kontribui ba realizasaun Vizaun Komunidade ASEAN nian 2045. Nia destaka mós nesesidade ba kolaborasaun kontinua entre Estadu-membru sira ASEAN nian no Parseiru Diálogu nian sira atu garante katak transporte sai nafatin motor xave ida ba integrasaun rejionál no kreximentu sustentável.

Partisipasaun Timor-Leste nia iha enkontru ne’e hanesan enkontru da-huluk hafoin iha loron 26 fulan otubru 2025, Timor-Leste ofisialmente sai membru asean. Antes ne’e Timor-Leste partisipa enkontru sira hanesan ne’e, hanesan observadór.

Delegasaun Timor-Leste kompostu Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Xefe Gabinete José da Costa, Diretór Jeral Transporte no Komunikasaun, Constantino Fereira Soares, Xefe Gabinete Planeamentu Polítika no Kooperasaun MTK, Fernando da Cruz, Sekretáriu Ezekutivu MTK, Adeodato Caetano de Jesus Asesór ANATL-EP, Sabino Henrique, noTekniku DNTT Agostinus Bruno Halle.

Ministru Manetelu iha nia entrevista ba jornalista RTTL hatete Iha enkontru ne’e  estadu membru ASEAN aprova dokumentu importante rua ne’ebé sei fó benefisiu mós ba Timor-Leste tanba Timor-Leste sai ona membru ASEAN.

“Agora iha dokumentu importante lubuk ida maibé ha’u temi buat rua, ida mak aprova planu Setoriál ba transporte nia 2026-2030 iha laran ne’e asuntu barak ko’alia kona-ba transporte ninia, reuniaun ohin mós aprova parseiru dokumentu ligadu ba parseiru dezenvolvimentu asean nia maka hanesan japaun, koreia no xina”dehan Ministru Manetelu iha nia entrevista ho jornalista RTTL.

Ministru Manetelu hatutan katak liuhosi aprovasau planu setorial ne'e Timor-Leste hetan formasaun nomos apoiu sira husi sekretariadu asean.

“Primeiru hanesan membru foun ita espera katak ita mós sei hetan benefisiu husi planu Setoriál sira ne’ebé  ohin ita aprova ASEAN 2026-2030 nomos programa husi parseiru dezenvlovimentu sira ita fó apresiaun ita espera katak ita sei aprezenta no ita sei hetan benefisiu husi aprovasaun dokumentu importante rua ne’e. ita nia adezaun ba iha ASEAN hanesan organizassaun rejional hanesan ASEAN nia dalaruma ita hare liu ba ida parte negativu deit maibé husi parte pozitivu sira ita nunka hare katak ita nia involvimentu ne’e iha benfisiu barak ba ita mak hanesan fomasaun sira ne’ebé mak durante ne’e ita nunka hetan husi parseiru dezenvolviemntu ASEAN nia agóra ba oin ita sei hetan benefiosiu husi treinamentu apoiu sira, ne’ebé sira fó liuhosi sekretariadu asean nia” Tenik Ministru Manetelu

Ministru Manetelu husu ba iha entidade hotu-hotu, polítiku, tekniku no setór privadu, tenki servisu hamutuk atu lori lori setór transportes bele ba oin. 

“Ha’u hakarak hato’o ha’u nia mensajen ba ema hotu laos de’it iha nivel polítiku deit, nivél tekniku sira, liu-liu reuniaun iha setór transportes nia espera katak timor-oan hotu-hotu ne’ebé involve an iha setór transporte nia tantu mai husi governu, setór privadu tenki servisu hamutuk ho nune’e bele dezenvolve di’ak liutan setór transporte tanba estadu no governu sei lahaluha hotu, bainhira ko’alia kona-ba transportes públiku ho partisipasaun setór privadu tantu setór aviasaun, marítima, Terrestre tenki hetan involvimentu husi setór privadu sira hanesan timor-oan tenki servisu hamutuk para oinsa mak atu lori setor transporte bele ba oin” dehan Ministru Manetelu.

Governante ne’e hatete Timor Leste sai hanesan membru ASEAN foun, Timor-Leste hahú dezenvolve liu-liu iha setór transportes nia ho maluk sira estadu membru ASEAN, espera nasaun membru sira bele fahe sira nia esperénsia ba Timor-Leste. Timor-Leste sei aprende husi sira nomos la’os deit husi ASEAN, kooperasan bilaterál entre nasaun estadu membru sira, Timor-Leste sei hetan benefisiu barak, iha reuniaun barak ne’ebé Timor-Leste sei partisipa espera katak sei hetan esperénsia, koñesimentu ho nune’e dezenvolve setór transportes, terreste, aereo, no maritima diak liutan. 

Le'e tan