undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Telemor Halo Promosaun Produtu Telemor Nia Ba Funsionáriu Ministériu Transporte No Komunikasaun


Dili, 16 Outubru 2025 – Operadór Telekomunikasaun TELEMOR halo prmosaun ba sira nia produtu ba funsionáriu Ministériu Transporte no Komunikasaun.

Promosaun ba produtu hirak nemak hanesan ; Fahe sim card gratuita ba funsionáriu ministériu transporte no komunikasaun, faan simcard ho numeru espesiál, no lucky spin program.

Diretór Jerál Administrasaun no Finansas Aniceto Leste rekoñese prezensa telemor nia ajuda tebes komunidade sira ne’ebé hela iha area remotas tanba rede koneksaun telemor bele fasilita komunidade sira hodi halo ligasaun bainhira operadór telekomunikasaun sira seluk labele perkore area remotas sira, hanesan suku no aldeia ne’ebé dook husi kapitál nasaun no munisípiu sira.

Iha sorin seluk asesór Tekniku Ministru Manetelu, Fridolino agradese ba Telemor nia prezensa iha Timor-Leste tanba telemor nia kontribusaun boot tebes iha area telekomunikasaun nomos telemor nia komitmentu hakarak kontribui hodi halo dijitalizasaun iha Timor-Leste.

Le'e tan
null

Ministériu Transporte No Komunikasaun Liuhosi Dntt Sei Lansa Sistema Kontrolu Tráfiku Área (ATCS) , Sinorus No Halte


Dili, 15 Outubru 2025 – Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun Constantino Ferreira dos Santos lidere enkontru preparasaun lansamentu ATC, Halte no sonoru.

Enkontru preparasaun ne’e halao iha sala enkontru DNMG, lidera husi Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun Constantino Ferreira dos Santos.

Enkontru ne’e partisipa husi Diretór Jerál Administrasaun Finansas, Aniceto Leto Soro, Diretora nasional DNTT, Maria Antónia, Diretór Nasional DNIK, Ambrosio Amaral, Diretór DNLAP, Nuno Alves.

Tuir planu lansamentu ne’e sei sei halao iha Segunda loron 20 Outubru 2025 no sei lansa husi Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão iha DNTT Kaikoli Dili.

 

Le'e tan
null

Governu Sei Halo Negosiasaun Ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (Adb) Kona-Ba Akordu Empréstimu, Ho Komponente Subvensaun, Ba Projetu Hadi’a Estrada Nasionál – Faze I.


Dili, 15 Outubru 2025 – Governu liuhosi reuniaun Konsellu Ministrus deside hodi autoriza Ministra Finansas, Santina José Rodrigues Ferreira Cardoso, atu halo negosiasaun ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu (ADB) kona-ba Akordu Empréstimu, ho komponente subvensaun, ba Projetu Hadi’a Estrada Nasionál – Faze I.

Projetu, ho orsamentu estimadu dolar amerikanu millaun 84,8, inklui modernizasaun kilómetru 42 hosi estrada nasionál entre Lospalos ho Iliomar, reabilitasaun ba ponte tolu (Seisál, Borouai no Malailada) ne'ebé lokaliza entre Baucau ho Lautein, nune'e mós implementasaun infraestruturas no reforsu institusionál hodi hametin reziliénsia klimátika komunidade iha suku neen ho risku aas ne’ebé lokaliza entre Lospalos no Iliomar, ne’ebé vulneravel ba inundasaun no rai-maran.

Finansiadu prinsipalmente liuhosi empréstimu konsesionál dolar amerikanu millaun 75 no subvensaun dolar amerikanu millaun 3 hosi ADB, projetu ne’e ho objetivu atu hadi’a konektividade rodoviária, hasa’e seguransa no promove reziliénsia klimátika iha komunidade lokál sira, tuir Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no ho metas nasionál atu adapta ba mudansa klimátika.

Tuir análize makroekonómika no fiskál, finansiamentu ida-ne’e la fó impaktu ba estabilidade orsamentál ka sustentabilidade dívida públika nasionál, ne’ebé mantein iha nivel prudente no menus liu duke limite referénsia internasionál. Aleinde ne’e kustu efetivu hosi totál empréstimu ne’ebé iha, ki’ik liu retornu estimadu hosi Fundu Petrolíferu Timor-Leste nian, ne’ebé garante katak rekursu ba finansiamentu ida-ne’e iha nafatin vantajen ekonómiku no sustentável, kontribui hodi halo investimentu estratéjiku sein fó impaktu ba ekilíbriu hosi kontas públikas. 

 

 

 

 

Le'e tan