undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Timor-leste Haforsa Kooperasaun Dijitál Iha Simeira ASEAN AI Malázia 2025.


Simeira ASEAN AI Malazia nian iha tinan 2025, hala'o iha loron 11-12 fulan-agostu tinan 2025 iha Sentru Internasional Komersiu no Espozisaun Malazia nian (MITEC) iha Kuala Lumpur, Ministru Transporte no Komunikasaun Onravel Timor-Leste nian, Eng. Miguel Marques Goncalves Manetelu, hala'o kompromisu bilaterál importante lubuk ida ho objetivu atu hametin kooperasaun rejionál iha setór dijitál.

Envolvimentu Bilaterál sira:

  • Ministru Postais no Telekomunikasaun Reinu Kamboja, S.E. Chea Vandeth,  halao enkontru ho Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, enkontru ne’e sai hanesan akompañamentu ba Memorandu Entendimentu kona-ba Transformasaun dijitál ne'ebé asina entre Ministru na'in rua iha Janeiru 2025 iha Siem Reap, Kamboja. Diskusaun sira-ne'e foka liu ba atu asegura implementasaun programa sira ne'ebé identifika ona iha MoU nia okos, hodi asegura katak inisiativa sira ne'ebé konkorda ona bele hetan rezultadu tangivel ba nasaun rua ne'e.
  • Sub-sekretariu ba Governu Eletroniku, Republika Filipina Hon. David L. Almirol, Jr. halo enkontru ho Ministru Manetelu no delegasaun husi Ministériu Transporte no Komunikasaun, kompostu husi Diretór Jerál Transporte Komunikasaun Constantino Ferreira dos Santos, , Asesór Tékniku Ministru, João Olivio Freitas akompaña husi Embaixadór Timor-Leste iha Malazia Lizualdo Gaspar, enkontru ne’e destaka pontu importante sira hodi esplora posibilidade sira ba kooperasaun bilaterál iha dezenvolvimentu plataforma governu eletróniku no mós programa espesializadu sira atu harii kapasidade umanu. Inisiativa hirak-ne'e ho objetivu atu hasa'e kapasidade governasaun dijitál no harii espesializasaun téknika ne'ebé presiza hodi apoia esforsu transformasaun Timor-Leste nian ne'ebé la'o hela.

Kolaborasaun Industria: Aleinde ne'e, Ministru Manetelu halao enkontru badak ida ho reprezentante Huawei nian iha Malázia, durante enkontru Huawei halo hetan aprezentasaun badak ho estatístika ikus liu empreza nian no atualizasaun kona-ba ninia avansu teknolójiku sira. Diskusaun ne’e esplora oportunidade potensiál sira ba investimentu iha Timor-Leste, partikularmente iha ámbitu solusaun teknolójika inovadora sira ne’ebé bele kontribui ba kresimentu dijitál nasaun nian.

Liu husi kompromisu hirak-ne'e, Timor-Leste kontinua harii parseria forte ho governu rejionál sira no lidera kompañia teknolojia sira, reforsa nia kompromisu atu avansa transformasaun dijitál nasaun nian no asegura benefísiu ba tempu naruk ba ninia povu

Le'e tan
null

Ministru Manetelu Partisipa ASEAN Ai Malaysia Summit 2025


Malázia, 12 Agostu 2025 – Ministru Manetelu ho delegasaun Ministériu Transporte no Komunikasaun kompostu husi Diretór Jerál Transporte no Komunikasaun, Constantino Ferreira dos Santos, Asesór Tékniku João Olivio Freitas, Ofisiál IT DNTT, Jesuina Martins.

Partiisipasaun Timor-Leste iha eventu ne’e hanesan observadór hodi hatudu komitmentu iha seriedade ba iha prosesu tomak dijitalizasaun liu-liu valoriza esforsu koletivu sira rejiaun nian hodi aproveita Intelijénsia Artifisiál (IA) ho responsabilidade no inkluzivu.

Timor-Leste nia nia enkuadramentu polítika nasionál ba transformasaun dijitál subliña governu konstitusional nia kompromisu atu aproveita teknolojia emerjente sira—inklui AI—hodi avansa governasaun, inkluzaun ekonómika, no dezenvolvimentu umanu. tuir ASEAN nia apelu ba aprosimasaun unifikadu ida ba governasaun IA no konfiansa dijitál, aliña ho Timor-leste nia valór sira ne'ebé fahe kona-ba ekuidade, transparénsia, no sustentabilidade.

“Timor-Leste rekoñese AI nia potensiál transformativu, partikularmente iha aselera ita-nia prioridade nasionál sira: e-governance, kuidadu saúde, edukasaun, no agrikultura. Tuir ami nia ajenda dezenvolvimentu dijitál, ami investe iha fasilitadór fundamentál sira hanesan sistema ID dijitál, infraestrutura interoperavel, no kuadru sira siberseguransa nian. Esforsu sira-ne'e aliña ho ASEAN nia foku ba IA étika, governasaun dadus, no kapasitasaun.

Ho operasionalizasaun iminente hosi Kabel Submarinu Súl Timor-Leste (TLSSC), Timor-Leste prontu atu hasa'e maka'as ninia konetividade dijitál, hodi kria oportunidade foun sira ba inovasaun no kolaborasaun rejionál ne'ebé orienta ba intelejénsia artifisiál.

Maibé, nu'udar nasaun ida iha faze inisiál sira transformasaun dijitál nian, ami subliña nesesidade krítiku tolu:

  1. Harii Kapasidade Inkluzivu: Timor-Leste buka ASEAN nia apoiu atu dezenvolve programa literasia AI lokalizadu no formasaun téknika, hodi garante katak ita-nia forsa traballu no polítiku sira bele navega oportunidade no risku IA nian.
  2. 2. Kolaborasaun Rejionál kona-ba Bens Públiku Dijitál: Ami propoin inisiativa ida ne'ebé lidera hosi ASEAN atu fahe ferramenta sira IA ho kódigu nakloke, prátika di'ak liu, no modelu regulatóriu sira—ne'ebé adapta ba kontestu dezenvolvimentu oioin hanesan ami nian.
  3. Guarda Étika sira: Ami apoia Matadalan ASEAN nian ne'ebé habelar kona-ba Governasaun IA nian no husu nia adaptasaun hodi rezolve dezafiu sira hanesan prejuizu algorítmiku iha ambiente multilingue, ho rekursu ki'ik hanesan Tetum no Portugés.

Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves agradese ba konvite husi Ministru Dijitál Malázia Gobind Singh Deo ne’ebé durante Simeira ida-ne'e. Kolaborasaun hanesan ne’e inkarna espíritu solidariedade ASEAN nian.

 

 

Le'e tan
null

Ministériu Transporte No Komunikasaun Aprezenta Proposta Oje 2026 Ho Montante Millaun $20, Simu Envelope Fiskal Millaun $9


Dili, 07 Agostu 2025 – Ministériu Transporte no Komunikasaun halo aprezentasaun Planeamentu no Orsamentu tinan 2026 bá Komité Revizaun Orsamentu (KRO) ne’ebé lidera hosi Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão bazeia de’it bá tetu fiskál tinan 2026 nian.

Prosesu ba elaborasaun orsamentu ne’e Ministériu submete uluk proposta inisial depois ministerium finansas hasai envelope fiskál. 

proposal inisial ne’e total nebe MTK submeter millaun ruanulu liu. Maibé depois iha envelope fiskál ba ho kategoria rua deit salariu ba bem servisu milaun sia ne’e la tama kapital menór no kapital dezenvlovimentu.

Mais depois iha envelope fiscal ne’e ba ho kategoria rua deit salariu ba bem servisu ne’e nove miloes deit ne’e la tama kapital menos no kapital dezenvlovimentu

“Ohin aprezentasaun ne’e pasta verde ne’ebé entrega ne’e mai nafatin iha ami nia meja leten, ne’e mantein ho nove miloes, ne’e iha kategoria tolu salariu vensimentu, bens servisu no transferénsia públika. Transferensia ne’e atu transfere ba ANATL tanba nia empreza públika.  Mas ohin diskripsaun ami husu atu mantein. ami nia proposta inisial 20 miloes. Diskusaun lao kleur oituan tanba ho ajénsia sira. Ajénsia lima mak tutela ba iha mtk maibe so haat deit mak aprezenta sira nia orsamentu mak IP ida EP ne’e la aprezenta sira nia orsamentu tanba sira nia orsamentu hamutuk ho MTK nemak transferensia públika nemak ANATL. Hotu-hotu akomoda de’it lahatete ida ne’e liu saláriu vensimentu tenki ko’alia ho funsaun públika tanba funsaun publika halo ejersisiu iha ne’eba atu hare totál ema nain hira, permanente ne’e iha kontratadu ne’e hira, osan hira depois desijaun ne’e mai ikus ne’ebé ohin seida’uk iha desijaun atu mantein envelope fiskál ne’ebé sira fó ba ami ne’e nove miloes ou mantein ami nia pedidu inisial 20 miloes” dehan Ministru Manetelu ba Jornalista sira iha sala auditorium Ministériu Finansas Aitarak Laran Dili. 

Ba jornalista sira Ministru Manetelu realsa Orsamentu milaun rua nulu latama ba orsamentu ne’ebé sei aloka ba fundu infraestrutura, iha fundus infraestutura orsamentu ne’e sei jere husi Ministéiru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, osan refere sei uja ba iha kontinuasaun espansaun no dezenvolvimentu ba Aeroportu Internasional Nicolau Lobato, estudu viabilidade  sei remata iha 2026 hafoin se halo konstruksaun portu Atauro portu Com, no portu Kairabela JICA sei kontrui ho grant, Governu Timor-Leste tau de’it kontra partida Rihun atus lima tuir JICA husu depois avansa ho estudu viabilidade portu Manatuto, kontinua ho konektividade nasionál sira ne’e sentru dadus mos sei tama iha fundus infraestrutura ida milaun rua nulu ba de’it saláriu vensimentu, transferénsia públika iha um pontu oitu miloes transfere ba ANATL no iha kapital menór sei aloka sosa kareta balu iha ministerium, tanba kareta balu sosa desde desde 2012 ne’ebe kareta nia kondisaun ladiak, sei aprova enkuantu kareta sira tuan ne’e, sei Haruka fila fali ba patrimoniu estadu. 

Reuniaun KRO ne’e hala’o iha salaun Ministériu Finansas (MF) Aitarak-Laran hahú iha tersa 05 Agostu 2025 no tuir Kalendáriu reuniaun Komité Revizaun Orsamentu 2026 sei remata iha sábadu loron 23 Agostu 2025.

 

Le'e tan