
MSSI NO MTK Asina MoU Kona-Ba Fornesimentu Servisu Teknólojia Informasaun No Komunikasaun
Dili, 05 Agostu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun tersa ohin asina MoU ida kona-ba fornesimentu servisu teknólojia informasaun no komunikasaun liuhosi Linha Solidária (Liña Solidariedade)
MoU ida-ne'e, reprezenta pasu importante/sentrál ida iha governu nia kompromisu atu aproveita teknolojia ba di'ak sosiál—espesifikamente, atu proteje sira ne'ebé vulnerável liu, liuhosi Liña Solidariedade.
Liña Solidariedade sei sai hanesan liña salva-vida ba vítima violénsia bazeia ba jéneru no violénsia hasoru labarik sira, hodi oferese apoiu urjente liuhosi sistema ida dedikadu, konfidensiál, no efisiente. Inisiativa ida-ne'e, aliña ho Governu Konstitusional da-sia nia vizaun atu asegura katak laiha ema ida maka husik hela iha kotuk, ne’ebé konsagra mos iha Timor-Leste nia polítikas nasionais no Objetivus Dezenvolvimentu Sustentável.
“Tuir Memorandu Entendimentu ida-ne'e, TIC TIMOR I.P., ita nia ajénsia TIK nian, sei fornese infraestrutura téknika no perísia atu estabelese no mantein servisu krítiku ida-ne'e. Entretantu, MSSI, liuhosi ninia Diresaun Nasionál Reinserasaun Komunitária, sei lidera resposta operasionál no umanitária. Parseria ne’e sai hanesan ezemplu ida ba oinsá kolaborasaun inter-ministeriál bele transforma ita nia moris dehan Ministru Manetelu iha nia diskursu bai ha serimónia asina MoU Mou kona-ba fornesimentu servisu teknólojia informasaun no komunikasaun iha MSSI Kaikoli Dili.
Ministru Manetelu reforsa liutan katak MoU ida ne’e importante tanba • Teknolojia ba Umanidade: Liña direta la'ós de'it hanesan servisu telefone nian— ida-ne'e hanesan salva-guarda/protesaun (eskudu) ida ba ema vulneráveis, instrumentu ida ba justisa, no hanesan sinál esperansa nian. Hodi integra solusaunTIK nian ho servisus sosais.
MOU ida ne’e klarifika papél MTK(liuhosi TIC TIMOR) hanesan fornesedór servisu tékniku gratuitu, enkuantu MSSI asegura pesoál treinadu, konsénsia públika, no koordenasaun intersektoriál ho instituisaun saúde, seguransa, no justisa. Konfidensialidade no Konfiansa: Kláuzula 6 subliña MTK no MSSI nia kumprimentu/adezaun ba leis protesaun dadus nian, hodi asegura vítima sira nia privasidade no dignidade sai nafatin importante liu. Xamada ida ba Asaun Bainhira MTK no MSSI asina dokumentu ida-ne'e, ho hanoin katak MTK no MSSI nia serbisu hahú ohin. Akordu Nivel Servisu tenke finaliza iha loron 30 nia laran atu operasionaliza liña direta ho lalais.
Governante ne’e parte rua nia Grúpu Técniku Interministeriál atu hasoru malu ho badinas, monitoriza progresu, no adapta ba dezafius ho urjénsia ne’ebé misaun ida-ne’e ezije. Ba MTK nia parseirus iha sosiedade sivíl no públiku: ita-boot sira nia vijilánsia no advokasia sei sai importante tebes hodi promove liña direta ninia utilizasaun no ejiji ami nia responsabilidade.







