news-image

Ministru Manetelu Enfatiza Kualidade Rekursu Umanu Sai Hanesan Fatór Determinante No Save Matadalan Atu Dezenvolve No Foti As Setór Aviasaun Sivíl Iha Timor-Leste.

angeran, Indonezia 27 Agostu 2026 – Ministru Transportes no Komunikasoens, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa iha serimónia graduasaun ba kadete ho RPL tinan akademiku 2026.

Ministru Manetelu kongratula graduadu nain tolu ne’e simu ona graduasaun iha eskola PPI Curug indonézia no husu ba bolseiru nain 23 ne’ebé halao hela estudu atu mantein disiplina aas, estuda maka'as, no hatudu hahalok di'ak nu'udar reprezentante Timor-Leste.

Hafoin partisipa iha serimonia graduasaun, Ministru Manetelu hamutuk ho delegasaun halo kedas enkontru kortézia ida ho Xefe Ajénsia Dezenvolvimentu Rekursu Umanu (BPSDM) ba Transporte iha Ministériu Transporte Repúblika Indonézia ho nia estrutura iha sala enkontru PPI Curug tangeran indonézia.

Bolseiru timoroan na’in tolu (3) husi ANATL, E.P. ne'ebé hetan apoiu husi Fundo de Desenvolvimento do Capital Humano (FDCH) susesu simu graduasaun iha nível Diploma IV (D4) ba área espesífiku Air Traffic Control (ATC) iha Politeknik Penerbangan Indonesia (PPI) Curug.

Liuhosi graduasaun ne’e Aumentu kualifikasaun husi nível Diploma III (D3) ba D4 ne'e nu'udar susesu boot ida hodi hametin kualidade operasionál no seguranza tráfegu aéreu iha Timor-Leste. Iha tempu hanesan, bolseiru timoroan na'in 23 seluk sei kontinua hela sira-nia estudu iha PPI Curug ba área téknika aviasaun sivíl oioin.

• Graduados D4 ATC (Na'in 3): Finaliza ho susesu sira-nia estensaun estudu husi D3 ba D4 ho espesializasaun Kontroladór Tráfegu Aéreu.

• Estudante Ativu (Na'in 23): Kontinua halao formasaun akadémika no téknika iha PPI Curug hodi prienxe nesesidade rekursu umanu aviasaun nian.

• Impaktu Estratégiku: Parseria entre ANATL, E.P., FDCH, no PPI Curug ne'e hakat ho firmeza hodi moderniza setór aviasaun nasionál.

Graduadu Marilya Z. Leong da Costa, agradese ba governu Timor-Leste, liuhosi Ministériu Transportes no Komunikasaun, ANATL, FDCH ne’ebé fó ona oportunidade ba sira hodi halao sira nia estudu iha PPI Curug indonézia, nia konsidera ida ne'e momentu importante ida ba sira.

Iha sorin seluk Diretór Politeknik penerbangan Indonesia Curug Capt. Megi Hudi Helmiadi, S.Si.T., M.A hatete PPI Curug sente onradu nu'udar instituisaun ida bele sai hanesan fatin aprendijazen ba bolseiru Timor-Leste hodi mai aprende.

"Ba PPI Curug, liu-liu ba Indonézia, hanesan onra ida atu bele sai instituisaun ida hodi fasilita edukasaun ne’ebé presiza, liu-liu iha mundu aviasaun nian, ba ita-nia maluk sira husi Timor Leste. Presiza mós nota katak PPI Curug estabelese ona dezde 1992. ida-ne'e hanesan prova ida, katak ami nia graduadu sira iha fatin hotu-hotu, iha mundu tomak, agora daudaun balu servisu iha aviaun sira hanesan Japaun airline, Taiwan airlines, emirates airlines no seluk tan iha mundu aviasaun nian, sira barak maka servisu iha airlines sira ne'eb'e famozu ona. durante ne'e Estudante sira ne’e partisipa mós iha kursu sira seluk, iha enjeñaria aviaun nian no seluk tan. Hein katak depois, sira remata estudu iha PPI Curug sira sei fila fali ba Timor-Leste bele kontribui ba iha dezenvolvimentu iha setór aviasaun iha Timor-Leste, ami mós envolve sira iha atividade hotu-hotu Espera katak, bele sai útil iha futuru”dehan Diretór Politeknik penerbangan Indonesia Curug Capt. Megi Hudi Helmiadi, S.Si.T., M.A.

Ministru Manetelu hatete governu Timor-Leste liuhosi ANATL, FDCH kontinua hametin Kooperasaun ho Politeknik Penerbangan Indonesia (PPI) Curug indonézia foku liu ba kapasitasaun rekursu umanu no dezenvolvimentu setór aviasaun sivíl nian iha Timor-Leste.

Total estudante ativu nain rua nulu resin tolu (23) ne’ebé halao hela estudu iha departement Téknik Mekanika aeroportu turma sanulu resin neen (angkatan 16) nain (6) nivél 2, turma (Angkatan 17) nain (4) nivél 1, operasaun aeroportu turma 21 (angkatan 21) nain (6) nivél 1. eronautical Information Service (AIS) turma 16, (Angkatan 18) nain ( nivel nain rua (2) ne’ebé oras ne’e dadaun halao hela estajiu.  

Politeknik Penerbangan Indonesia Curug (PPI Curug) mak instituisaun ensinu superior ofisiál ida ne'ebé iha Kementerian Perhubungan Repúblika Indonézia nia okos, foku liu ba edukasaun no formasaun iha área aviasaun sivíl.

Programa Edukasaun: Jere programa estudu diploma aviasaun oioin hanesan Pilotu, Téknika Konstrusaun no Pista, Téknika Navegasaun Aérea, Tráfegu Aéreu (Air Traffic Control), to'o Jestaun Salavamentu Asidente Aviasaun nian. 

Fasilidade Formasaun: Kompletu ho infraestrutura no ekipamentu apoiu aviasaun nian, inklui simuladór aviaun, ekipamentu navegasaun, no mós aeroportu ka pista rasik ba nesesidade prátika no treinamentu nian.

“Ha’u hakarak hato’o apresiasaun espesiál tanba kooperasaun entre ita-nia nasaun rua ne’e loke ona oportunidade ba jerasaun foin-sa’e Timor-Leste nian atu hetan koñesimentu, disiplina, esperiénsia, no padraun profisionál iha setór aviasaun sivíl. Ami fiar katak sira mai la’ós atu aprende de’it maibé lori mós esperansa no responsabilidade atu harii fali setór transporte iha Timor-Leste, partikularmente transporte aéreu ida ne'ebé modernu liu, seguru, no integradu” dehan Ministru Manetelu. 

Ministru Manetelu afirma Iha prosesu ne’e, Indonézia nu’udar parseiru estratéjiku, iha esperiénsia, kapasidade, no prosimidade jeográfika no istórika ne’ebé krusiál ba Timor-Leste. 

“Ami hakarak relasaun entre nasaun rua ne'e atu hametin la'ós de'it iha nivel governu nian maibé mós atu buras entre instituisaun sira, profisionál sira, akadémiku sira, instrutór sira, no jerasaun foun sira hosi nasaun rua ne'e. Ha'u fiar katak kooperasaun iha edukasaun no dezenvolvimentu rekursu umanu maka forma kooperasaun ida ne'ebé estratéjiku liu Infraestrutura bele harii iha tinan balun nia laran, maibé ita tenke harii kualidade rekursu umanu ho sustentável ba jerasaun sira tuir mai. Tanba ne’e, ha’u hein katak Politékniku Aviasaun Curug bele kontinua sai parseiru vital ba Timor Lorosa’e hodi prepara jerasaun profisionál tuir mai iha setór transporte aéreu. Lori Governu Repúblika Demokrátika Timor Lorosa'e nia naran no lori Ministériu Transporte no Komunikasaun nia naran hato'o dala ida tan ha'u nia agradesimentu no apresiasaun ba Governu Repúblika Indonézia, Kementerian Perhubungan, PPI Curug, dosente sira, instrutór sira ne'ebé fó ona apoiu ba bolseiru Timor-Leste”afirma Ministru Manetelu.

Ministru Manetelu fó sai katak iha futuru sei estabelese kooperasaun ho PPI Curug Indonézia iha setor transporte marítimu no terreste.

Kooperasaun ne'e visa atu hametin kapásidade, rekursu umanu, no infraestrutura.

PPI Curug Estasiona hanesan sentru formasaun boot ba pilotu, enjeñeiru, no tékniku aviasaun iha Indonézia.

Infraestrutura Spesiál: Uza Aeroportu Budiarto hanesan aeroportu rasik ba treinu semo aviaun nian, hamutuk ho simuladór aviaun modernu no hanggar boot ba manutensaun.

Sistema Estudu: Adota sistema semi-militár no dormitóriu (asrama) ba kadetes (taruna/taruni) sira atu treinu disiplina no profesional