undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Timor-Leste Reafirma Apoia Ba Hametin ASEAN-US Iha Kooperasaun Dijitál


Han Noi, Viet Nam, 16 Janeiru 2026 – Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 iha Viet Nam, Governu Timor-Leste hato’o apresiasaun ba Estadus Unidus ba nia parseria ne’ebé kontinua.

Nu’udar Estadu Membru ASEAN ba dala 11, Timor-Leste aliña-an ho Vizaun Komunidade ASEAN 2045 no iha kompromisu atu avansa komunidade dijitál ASEAN ida ne’ebé inkluzivu, reziliente, no prontu ba futuru.

“Ami nota rezultadu sira hosi ADGSOM+U.S. ba dala 5. no simu ho laran-haksolok proposta atu estende Planu Serbisu Dijitál U.S.-ASEAN nian to'o 2026, hodi mantein área kooperasaun prioridade neen. Kontinuidade ida-ne'e suporta estabilidade rejionál no transformasaun dijitál.

Timor-Leste partikularmente valoriza foku ba konetividade dijitál, siberseguransa, no kapasitasaun. Hirak-ne'e esensiál ba ekonomia dijitál emerjente sira hanesan ita-nian. Ami hein atu envolve iha inisiativa sira relasiona ho infraestrutura kabu sub-mariñu iha tasi okos, reziliénsia siberseguransa, no dezenvolvimentu abilidade dijitál inkluzivu, ne'ebé sei ajuda taka divizaun dijitál iha ASEAN nia laran”dehan Ministru Manetelu iha nia intervensaun iha enkontru entre Ministru Digitál ASEAN ho delehasaun husi Estadu Unidus Amerika.

Timor-Leste reafirma apoiu ba hametin ASEAN-U.S. kooperasaun dijitál no prontu atu kontribui ho signifikativu ba implementasaun Planu Serbisu nian, hodi asegura katak laiha estadu membru ida maka husik hela iha kotuk.

 

 

 

 


 

Le'e tan
null

Timor-Leste Apoia Planu Asaun Asean-Xina Ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável No Inkluzivu (2026–2030).


Ha Noi, Viet Nam, 16, Janeiru 2026 - Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu lori governu Timor-Leste nia naran hato’o pozisaun governu Timor-Leste nia naran  iha enkontru ADGMIN ba dala neen iha Ha Noi Viet Nam, hodi fó apoiu Planu Asaun ASEAN-Xina ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável no Inkluzivu (2026–2030).

Timor-Leste, nu’udar Estadu Membru ASEAN ba dala 11, iha kompromisu ba ASEAN dijitál ida ne’ebé inkluzivu, reziliente, no haree ba oin. 

“Ami simu ho laran-haksolok progresu ne'ebé reflete iha rezultadu sira hosi ADGSOM+Xina ba dala 5 no ADGMIN+Xina ba dala 5, no mós implementasaun hosi Planu Serbisu Dijitál ASEAN-Xina 2025 nian. Esforsu sira-ne'e aliña ho ami nia prioridade nasionál sira iha infraestrutura dijitál, seguransa, no kapasitasaun’’Tenik Ministru Manetelu.

“Ami partikularmente apoia Planu Asaun ASEAN-Xina ba Harii Ekosistema Dijitál Sustentável no Inkluzivu (2026–2030). Ninia pilar sira—husi infraestrutura dijitál no kooperasaun IA nian ba siberseguransa no kreximentu inkluzivu—fornese dalan ida ne'ebé klaru ba kolaborasaun rejionál”Tenik Ministru Manetelu.

Timor-Leste mós apoia estabelesimentu Sentru Inovasaun Indústria AI Xina-ASEAN no Akademia Dijitál Xina-ASEAN. Inisiativa sira ne’e sei hametin inovasaun rejionál, dezenvolvimentu talentu, no governasaun dijitál—área sira ne’ebé Timor-Leste buka atu aprende no kontribui.

Timor-Leste hein atu envolve iha Planu Serbisu Dijitál 2026 no kolabora iha projetu sira ne'ebé maka taka divizaun dijitál sira, hasa'e siberseguransa, no promove dijitalizasaun sustentável. Timor-Leste prontu atu servisu hamutuk ho Estadu-membru hotu-hotu no Xina hodi implementa enkuadramentu sira-ne’e ba ita-nia povu no rejiaun nia di’ak.

Le'e tan
null

PM Viet Nam, Pham Minh Deklara Asean No Mundu Halao Transformasaun Dijitál Sai Hanesan Motor Foun Ba Kresimentu Ekonómia


Ha Noi, Viet Nam, 15 Janeiru 2026 – Ministru Transportes no Komnunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu ho Delegasaun kompostu husi Diretór Jerál Transportes no Komunikasaun, Constantino Ferreira Soares, Diretór Ezekutivu TIC-TIMOR.IP Venancio Pinto, Diretór DNIK, Ambrosio Amaral, Xefe Departamentu, Administrasaun DNIK, Pedro Amaral, Asesór Tékniku Ministru João Olivio Freitas, Savio Roomy Mendes Asesór Tékniku, Administradora Finansas ANC, Georgina Emilia da Silva Garcia, Koodenadór Protesaun Konsumidór ANC, Nazario Jerónimo, Xefe Monitorizasaun & Fiskalizasaun, Pio Soares, Xefe Rekursu Umanu ANC, Carmelita Tolentino, Tekniku Regulator ANC, Fabio de Magalhāes, no Asesór Tékniku ANC, José Lay. Partisipa enkontru ministru dijitál sira ASEAN nian ba da-neen iha Ha Noi, Viet Nam.

Iha abertura Primeiru-Ministru Repúblika Sosialista Vietname, Pham Minh Chinh, ne'ebé maka ofisializa Serimónia Abertura Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6, kongratula Timor-Leste sai ona membru ASEAN ba dala sanulu resin ida.

Iha abertura ne’e Primeiru- Ministru Pham Minh Chinh, subliña katak ASEAN no mundu hala’o hela transformasaun fundamentál no abranjente. Liuliu, transformasaun dijitál, dezenvolvimentu governu dijitál, ekonomia dijitál, no sosiedade dijitál sai hanesan motor foun sira ba kreximentu no neineik-neineik afirma sira-nia pozisaun nu'udar pilar sira dezenvolvimentu sustentável nian ba mundu iha jerál no ba nasaun ida-idak iha partikulár.

Dezenvolvimentu lalais hosi ekosistema dijitál sira muda maka'as maneira ema nian liga no interasaun entre nasaun sira, kria ezijénsia estratéjiku urjente no ba tempu naruk hodi harii infraestrutura dijitál sinkronizadu, instituisaun dijitál inkluzivu sira, no dezenvolve rekursu umanu dijitál ho kualidade aas. Dadus sai hanesan rekursu estratéjiku foun ida. Abilidade atu domina no liga dadus la’ós de’it determina efikásia governasaun nasionál no kompetitividade nasionál, maibé mós habelar ámbitu kooperasaun iha ASEAN nia laran no entre ASEAN no mundu.

Intelijénsia artifisiál espalla lalais no hala’o papél sentrál iha era dijitál, ne’ebé ezije ASEAN atu promove dezenvolvimentu mekanizmu teste (sandbox) ba teknolojia foun no modelu negósiu ne’ebé sei replika iha rejiaun tomak. Iha tempu hanesan, dezenvolvimentu intelijénsia artifisiál tenke liga ba padraun étika sira, sentradu iha ema, no serve objetivu sira dame nian, kooperasaun no dezenvolvimentu nian.

Iha sorin seluk Sekretáriu-Jerál ASEAN nian, Dr. Kao Kim Hourn, hato'o diskursu sira iha Serimónia Abertura ba Enkontru Ministru Dijitál ASEAN nian ba dala VI (ADGMIN) no Enkontru Relasionadu, ne'ebé hala'o iha Hanoi, Vietname. 

Durante nia diskursu, SG Dr. Kao subliña importánsia ADGMIN nian hanesan fasilitadór krusiál ba transformasaun dijitál rejionál ne'ebé nia asaun no polítika koordenadu sira sei la'ós de'it forma fundamentalmente ita-nia futuru maibé mós maximiza potensiál ekonomia dijitál rejiaun tomak nian ba prosperidade no progresu sosiál povu ASEAN nian. 

Eventu sira ne’e Marka prezensa mós Ministru sira ne’ebé tutela ba teknolojia informasaun, telekomunikasaun no transformasaun dijitál husi nasaun membru ASEAN; Xefe delegasaun sira husi Parseiru Diálogu sira;  Amandeep Singh Gill, Adjuntu Sekretáriu-Jerál Nasoins Unidas nian no Enviadu Espesiál Sekretáriu-Jerál ba Teknolojia nian; embaixadór sira, enkarregadu sira; no reprezentante sira hosi empreza sira no organizasaun internasionál sira.

Le'e tan