Dili, 11 Novembru 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu Segunda ohin abertura Aberuta Auditória IMO nia iha Timor-Leste.
Ministru Manetelu hodi Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste nia naran, fó benvindu formál ba Ekipa Auditoria IMO nian no distintu partisipante sira hotu ba inísiu Auditoria Estadu Membru IMO nian iha Timor-Leste.
Eventu ne’e ida ne’e marka signifikativu ida iha Timor-Leste nia viajen nasionál atu hametin governasaun marítima, hasa’e seguransa no garante kumprimentu tomak ba Timor-Leste nia obrigasaun sira nu’udar Estadu-membru Organizasaun Marítima Internasionál. Nu’udar nasaun marítima joven ida, hala’o auditoria IMO ida-ne’e ba dala uluk iha Timor-Leste nia istória dezde independénsia,
Timor-Leste reafirma ninia kompromisu metin atu dezenvolve enkuadramentu lejizlativu, administrativu, no operasionál sira ne’ebé nesesáriu atu garante seguransa, protesaun, no efisiénsia ba setór marítimu. Iha tinan hirak ikus ne’e, Timor-Leste foti pasu importante sira hodi hametin enkuadramentu legál nasionál liuhosi promulgasaun (in-aktmen) lejizlasaun xave sira, inklui Lei Rejistu Ró nian no Lei Inspesaun Ró nian
“Ami mós foti ona pasu sira atu hadi'a operasaun portuáriu sira, hametin administrasaun seguransa marítima, no hasa'e koordenasaun institusionál iha setór tomak. Maski nune'e (nunka-deles) ami rekoñese katak ami nia enkuadramentu lejislativu atuál seidauk inkorpora kompletamente obrigasaun hotu-hotu ne'ebé mosu (araisin) hosi konvensaun oioin IMO nian. Dezenvolvimentu tuir mai konjuntu komprensivu regulamentu suplementár ne’ebé ezije husi instrumentu sira IMO nian, sai nafatin (rimein) prioridade ida ba Governu”dehan Ministru Manetelu iha nia diskurus abertura auditoria estadu membru imo nian iha timor-leste.
Eskema Auditoria ba Estadu Membru IMO (skem), oferese mekanizmu ida ne’ebé iha valór no objetivu, atu avalia efikásia husi Timor-Leste nia sistema nasionál sira, no atu identifika área sira ne’ebé presiza hadi’a liután (enhancement), Governu haree prosesu ida-ne’e, la’ós de’it (mereli) hanesan avaliasaun ida, maibé hanesan oportunidade ida atu konsolida progresu ne’ebé ita hetan ona, kapasidade institusionál ne’ebé kle’an liután, no aliña ami nia prátika sira besik liután ho padraun internasionál sira ne'ebé estabelese ona. Ba Ekipa Auditoria IMO nian.
Ministériu, ajénsia, no órgaun tékniku relevante sira hotu hetan ona instrusaun, atu fó sira-nia apoiu másimu (másimu), hodi fasilita auditoria ida ne’ebé komprensivu no efetivu. Ita-boot nia deskobrimentu sira (faindings) sei la hasoru ho defensivu, maibé ho determinasaun sinseru atu atua.
“Ami iha ne'e atu aprende, no ami fiar katak ita-boot nia matenek sei orienta ami ba hadi'a kumprimentu ho ezijénsia sira IMO nian. Hodi taka, ha’u hakarak hato’o Governu nia apresiasaun kle’an ba Organizasaun Marítima Internasionál ba nia kompromisu firme no parseria kontínua hodi hametin Timor-Leste nia kapasidade nu’udar Estadu-membru ne’ebé responsável. Ba partisipante hotu-hotu, ha'u dezeja ba ita-boot sira envolvimentu produtivu no klean durante auditoria ida-ne'e” Tenik Ministru Manetelu.
Auditória ida ne’e hodi ema hotu hakbesik ida ne’e hanesan ezersísiu ida, ida ne’e la’ós hanesan teste ida, maibé hanesan empreendimentu ida ho importánsia estratéjika, ne’ebé fó orientasaun, análize, no rekomendasaun esensiál sira ne’ebé sei reforsa Timor-Leste kapasidade institusionál no administrasaun marítima nasionál. Governu Timor-Leste iha kompromisu tomak atu rezolve deskobrimentu (faindings) hotu-hotu no implementa rekomendasaun sira ne’ebé Ekipa Auditoria hato’o. Ho komentáriu sira ne’e, ha’u iha onra atu deklara formalmente abertura ba Auditoria Estadu Membru IMO nian ba Timor-Leste















