undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Avansa Transformasaun Dijitál Sai Topiku Iha Enkontru Entre Ministru Manetelu no Reprezentante Rezidente UNDP Iha Timor-Leste


Dili, 18 Jullu tinan 2025 - Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hala’o enkontru kortezia  ho Reprezentante Rezidente UNDP, Katyna Argueta, akompaña husi  Bruno de Lencastre. iha enkotru ne'e Ministru Manetelu akompaña husi asesór Tékniku João O. Freitas no Sávio R. Fernandes.

ekontru ne’e Destake xave sira mak hanesan;

• Projetu Transformasaun Dijitál PNUD-UE: Inisiativa ida ho osan tokon $3.2 USD atu aselera Timor-Leste nia kreximentu dijitál, foka ba governasaun, plataforma servisu públiku, no kapasitasaun.

• Ministériu nia Papél Lideransa: Oportunidade sira atu integra transporte.

Le'e tan
null

Vizita Prezidente ADB Masato Kanda mai Timor-Leste Hametin Parseria Entre ADB no Governu Timor-Leste


Dili, 17 Jullu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu kinta ohin, hamutuk ho membru governu balu, simu Prezidente ADB Masato Kanda iha Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Komoro Dili. 

Vizita Prezidente ADB nia mai Timor-Leste nu’udar kompremisiu ida husi ADB rasik, hanesan parseiru dezenvolvimentu ne’ebé mak hakarak kontribui ba iha dezenvolvimentu Timor-Leste nia iha setór oi-oin.

Hafoin simu tiha Prezidente ADB, Ministru Manetelu akompaña husi Ministra Finansas, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, Vise Ministra Finansas, Felícia Claudinanda Cruz Carvalho, Ministru Obras Públika , Samuel Marcal, Embaixadora Austrália iha Timor-Leste, Caitlin Wilson, Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Kimura Tetsuya, no Contry Director ADB Timor-Leste, Stefania Dina, kontinua hakat ba iha salaun VIP, hodi halo mós aprezentasaun kona-ba projetu espasaun aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato ne’ebé aprezenta husi Xefe Gabinete MTK José da Costa.

Hafoin halo aprezentasaun Prezidente ADB ho Delegasaun kontinua kedas halo vizita ba iha Aeroportu hodi hare kondisaun aeroportu ne’ebé oras ne’e dadaun iha prosesu rehabilitasaun’

Iha nia entrevista Prezidente ADB ba jornalista sira hatete sente orgulu vizita Timor-Leste hodi hare direta liutan investimentu ne’ebé mak ADB halo iha Timor-Leste no kontinua apoiu governu Tiimor-Leste.

“Durante Tinan 2002 ADB  investe iha infraestrutura, dezenvolvimentu umanu no agora Timor-Leste preparadu istorikamente atu adere ba asean, hau sente urgullu ADB kontinua suporta Timor-Leste integra an ba iha asean, ami fiar parseiru ADB no Timor-Leste ne’ebé metin tebes no ha’u promote parseira ADB no Timor-Leste metin liutan.  Hau nia vizita mai iha Aeroportu Internasional Nicolau Lobato, ida ne’e exemplu di’ak ida, investimentu milaun atus tolu,  ida ne’e laso deit ba infraestrutura ida ne’e oportunidade di’ak konekta Timor-Leste ba mundu, nomos oportunidade halo investimentu iha turizmu no koneksaun aleinde nemos moderniza fasilidade sira no potensial boot fasilidade sira ne’e ba futuru. Ohin hau sai sasin ba ADB, Governu Timor-Leste, Japaun no Australia servisu hamutuk projetu ida ne’e demonstra oinsa maka ita iha forsa bainhira servisu hamutuk hodi transforma futuru nasaun nia” Prezidente ADB Orgullu

Iha sorin seluk Ministru Manetelu hatete ADB hola parte mós iha prosesu tomak ba iha espasansaun no dezenvolvimentu Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato.

“Prosesu konstruksaun aeroportu ne’e nia fontes orsamentu ida mai husi ADB, ohin halo mós aprezentasaun, nia mós halo vizita ba iha terminál tuan ne’ebé ita rehabilita hela. Aeroprotu ne’’e laos hanesan infraestrutura ida de’it maibé hanesan odomatan boot Timor-Leste nia liu-liu fasilta ita nia dezenvolvimentu iha setór turizmu, komérsiu no investimentu sira seluk. Tanba nemak nia mós kontente bele hare no rona katak governu da sia kontinua atu halo espansaun no dezenvolve Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato tanba prosesu ne’e halo tiha ona iha oitavu governu”hatete Ministru Manetelu

Prezidente ADB Masato Kanda sei estadia iha Timor-Leste durante tolu nia laran.

ADB nia presensa iha Timor-Leste desde tinan 2002, ho objetivu atu ajuda nasaun ne'e aumenta dezenvolvimentu ekonómiku no sosial.

Le'e tan
null

Reuniaun KAFI Deskuti Pedidu Ajendamentu Ba Alokasaun Orsmentu Ba Servisu Emerjensia Ba Pprojetu Sira Iha MAPPF,MI, KAK, MS, MAE No KFP


Dili, 17 Jullu 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu kinta ohin, partisipa reuniaun KAFI iha sala enkontru Gabinete MPIE Fatuhada Dili.

Iha reuniaun diskuti  Pedidu Ajendamento Enkontru ba alokasaun orsamentu ba servisu emerjénsia ba projetu Construction of Gabion Protection Wall Laclo-Dumi Irrigation Canal in Sumase River, Manatuto Municipality. 

Pedidu Ajendamentu Enkontru ba Projetu Fundo Infraestruturas Ministériu  Agricultura, Pekuária, Peska no Florestas - MAPPF:

1. Construction of Laclo Irrigation Project, Manatuto Municipality;

2. Construction Supervision of Laclo Irrigation Project, Manatuto Municipality;

3. Construction of Fatuk Metan Irrigation Project, Vemasse Baucau Municipality;

4. Construction Supervision of Fatuk Metan Irrigation Project, Vemasse Baucau Municipality.

Pedidu Ajendamentu Enkontru ba aprovasaun kustu adisional ba Konstrusaun Supervizaun ba Eskema Irrigasaun Galata Municipio Baucau.

Pedidu Aprovasaun no Autorizasaun ba Rehabilitasaun Futuru Edifisiu Sentrál Servisus Migrasaun.  

Pedidu Aprovasaun no Autorizasaun despezas ba Projetu:

1. New Construction of Esquadra Tilomar, Covalima;

2. New Construction of Esquadra Fatululik, Covalima:

3. New Construction of Esquadra Fatumea, Covalima

Pedidu Aprovasaun no Autorizasaun Despezas ba projetu: Consulting Services for the Detailed Engineering Design (DED) of New Construction for the Comission on Anti-Coruption Office Building.

Ministeriu Saúde – MdS,  Assuntu: Pedido Aprovasaun no Autorizasaun Despezas ba Project New Construction of Health Profisional Residence, Ailora, Alas Manufahi Municipality.

Ministériu Administrasaun Estatál – MAE, Pedidu apresentasaun ba Rotunda Papa Francisco, Tasi-Tolu. 

Komisaun Funsaun Públika – CFP, Proposta Orsamentu adisionál hodi fornese no instala elevador/lift ba konstrusaun edifisiu rerutamentu eletróniku KFP

Le'e tan