undefined
Ministro MTC

Kona-ba Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu

Miguel Marques Gonçalves Manetelu, moris iha loron 5 fulan Maiu tinan 1969 iha Maliana, Munisípiu Bobonaro. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, hahú nia eskola Primária to’o pre-sekundária iha Maliana, hahu husi tinan 1977 to’o 1985. Husi tinan 1985 to’o tinan 1988, kontinua eskola Sekundária, iha SMA 1 Negeri Dili. Hafoin remata eskola Sekundaria iha Dili, kontinua ba eskola ensinu superior no hetan lisensiatura iha Engenaria Elétrika husi Udayana – Bali, Indonesia. 

Iha Indonesia, Manetelu halo parte ba Movimentu Rezisténcia Nasional Estudantes Timor-Leste (RENETIL), desde organizasaun movimentu ne’e hahú. Iha tinan 2000, Manetelu Eleitu nu'udar Sekretáriu Jerál RENETIL, troka Fernando La-Sama de Araujo (Matebian), no okupa kargu Sekretariu Jeral RENETIL nian to’o tinan 2004. 

Hahú husi 8 Agostu 2007, Manetelu simu kna'ar nu'udar Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu. Mosu Remodelasaun Governasaun iha 2015, Manetelu simu fali kna'ar nu'udar Vise Ministru Solidariedade Sosial hahu husi loron 16 Fevereiru to’o termina mandatu iha loron 15 Setembru 2017. 

Iha loron 1 fulan Jullu 2024, simu hikas knaar nudar Ministru Tranportes no Komunikasoens husi IX Governu Konstitusional to’o ohin loron.

Nu'udar Ativista, Manetelu dedika nia vida labarik no Joven nian ba luta libertasaun nasional iha rai laran no iha Indonézia, liu husi atividade Klandestina no Movimentu Estudantil nian. Nudar Polítiku, Manetelu halo parte ba Partidu Congresso Nacional de Reconstrução de Timor-Leste (CNRT) no husi ne’e, mak okupa kargu Públiku oin-oin, nudar Sekretáriu Estadu, Vise Ministru no Ministru husi IV Governu, V Governu, VI Governu ni IX Governu Konstitusional. 

Iha Esperiensia Profesional, alende sai nu'udar Membru Governu, Manetelu mos nu'udar dosentes iha departementu Engineria nian husi Universidade Nasional Timor-Lorosa’e husi tinan 2001 to’o 2004. Entre tinan 2023 to’o 2007, nudar Asesór no koordenadór iha Presidênsia Repúblika hodi lidera no koordena ekipa Diálogo Nasional no Sekretáriu Ezekutivu ba Komisaun ba Asuntu Kuadros Rezisténcia. Entre tinan 2018 to’o 2020, Nu'udar Asesór ba Asuntu Juventude no Desportu iha Ministériu Edukasaun Juventude no Desportu.

Iha esperiensia organizasaun publikas no Privadus, alende organizasaun Rezistensia nian, Manetelu mós sai nu'udar Editór Jornal Vox Populi (atividade Imprensa durante períudu kampanha ba REFERENDUM) iha tinan 1999. Entre tinan 1999 to’o 2002, nu'udar Xefe Departementu Planeamentu iha Prezidium Juventude Loriku Aswain (PJLA) ne’ebe ikus mai transforma sai Konselho Nacional da Juventude de Timor-Leste (CNJTL).  Sai Sekretario Jerl RENETIL husi tinan 2000 to’o 2004. Nudar fundador CNJTL, ikus mai eleitu sai Prezidente CNJTL iha primeiru kongressu transformasaun PJLA ba CNJTL nian husi tinan 2002 to’o 2007. Sai nu'udar Prezidente ba Confederação do Desporto de Timor-Leste (CDTL) husi tinan 2010 to’o 2011 no hahu husi tinan 2016 to’o ohin loron, nudar Prezidente Federação Shorinji-KEMPO Timor-Leste.

Ikus mai, tamba envolvimentu iha organizasaun rezisténsia nian, mak estadu atribui medalla ordem Nicolau Lobato, Grau II ba Manetelu, nu'udar rekoñesimentu ida ba nia partisipasaun iha prosesu luta ba libertasaun nasional. 

 

Kompeténsia Ministru Tranportes no Komunikasoens

Ministru Transportes no Komunikasoens mak responsável ba konsesaun, ezekusaun, koordenasaun no avaliasaun polítika, ne'ebé define no aprova ona husi Konsellu Ministrus, ba área transportes no Komunikasoins.
Ministru Transportes no Komunikasoens mak iha kompeténsia atu propoin no ezekuta liña polítika Ministériu nian iha área transportes no Komunikasoens; formula, dezenvolve no asegura implementasaun no ezekusaun ba kuadru legál no reguladór setór transportes no Komunikasoens nian;
dezenvolve no regula atividade transportes no Komunikasoens nian, nune'e mós otimiza meiu komunikasaun; asegura koordenasaun setór transportes no estimula komplementaridade entre ninia modu oioin, nune'e mós sira-nia kompetitividade, atubele hadi'a satisfasaun utente sira nian; promove jestaun, nune'e mós adosaun normas téknikas no regulamentasaun kona-ba uzu públiku servisu komunikasaun nian; garante prestasaun servisu públiku telekomunikasaun nian no utilizasaun espasu rádiuelétriku, liuhusi emprezas públikas ka konsesaun prestasaun servisu públiku nian ba entidade privadu sira; mantein no dezenvolve sistema informasaun no supervizaun meteorolójiku no seismolójiku nasionál, inklui konstrusaun no manutensaun ninia infraestruturas; promove no koordena investigasaun sientífika no dezenvolvimentu teknolójiku iha área transportes terrestres, aéreus no marítimu ho karáter sivíl; estabelese mekanizmu kolaborasaun no koordenasaun ho órgaun Governu sira seluk ne'ebé iha responsabilidade ba áreas relevantes.
Servisu no organizmu hirak tuirmai Ministru Transportes no Komunikasoens maka sei tutela: Administrasaun Portu Timor-Leste (APORTIL, sigla iha lian portugés), Administrasaun Aeroportu no Navigasaun Aérea Timor-Leste, E.P. (ANATL E.P. sigla iha lian portugés), Autoridade Aviasaun Sivíl Timor-Leste (AACTL, sigla iha lian portugés), Autoridade Nasionál Komunikasaun (ANC, sigla iha lian portugés) no Ajénsia Teknolojia Informasaun no Komunikasaun, I.P. - TIC TIMOR

Under Construction 

TituluData PublikaData TakaAsaun
No Data
tender-image
TituluData PublikaAsaun
Despacho No 445/IX-GOV/GMTC/X/2025 10 Nov 2025, 00:00 Download
Despacho No 096/IX-GOV/MTC/IV/2025 07 Apr 2025, 00:00 Download
Ato administrativo que (1) Aprova o procedimento nos exatos termos em que está formulado, quanto a fac 10 Oct 2024, 00:00 Download
dispatch-image

Dadus seidauk iha!

job-image
TituluData PublikaAsaun
No Data
report-img

Dadus seidauk iha!

law-image

Dadus seidauk iha!

ict-image

Notísia

Notísia foun sira

null

Enkontru Ministru Transporte Asean Nian Ba Dala 31 Aprova Planu Setoriál Ba Transporte 2026-2030


Nay Pyi Taw, Myanmar 20 Novembru 2025 – Primeiru Ministru Myanmar, U Nyo Saw abertura Enkontru Ministru Transporte ASEAN nian ba dala 31 Dala 31 hala'o kinta ne'e iha Otél Jasmine Nay Pi Taw. 

Enkontru ne’e hetan partisipasaun husi Ministru Uniaun ba Transporte no Komunikasaun Myanmar U Mya Tun Oo, Sekretariu-Jeral ASEAN Dr. Kao Kim Hourn, ministru transporte husi nasaun membru ASEAN, ofisiál departamentu, no reprezentante husi nasaun parseiru diálogu sira.

Iha ninia diskursu, Primeiru-Ministru U Nyo Saw afirma katak, tuir Vizaun Komunidade ASEAN 2045, bazeia ba pilar interligadu maka hanesan pilar polítiku , seguransa, ekonómiku, sosiál no kulturál hodi subliña importánsia integrasaun no konetividade nian hodi realiza vizaun ASEAN nian iha tinan 2025 kona-ba ema sira ne'ebé sentradu integradu liu iha Komunidade ASEAN.

Nia mós subliña katak tinan ida-ne'e marka tinan ikus husi Planu Estratejiku Transporte Kuala Lumpur (2016-2025) no inísiu Planu Setorial Transporte ASEAN (ATSP) (2026-2030), ne'ebé sai nu'udar tempu importante ba kooperasaun transporte ASEAN nian.

Nunemos tuir Sekretáriu-Jerál ASEAN, Dr. Kao informa iha enkontru  ne'e katak Planu Setoriál Transporte ASEAN foun (ATSP) 2026-2030 sei orienta ASEAN nia esforsu sira atu harii rejiaun ida ne'ebé sustentável, reziliente, no ligadu ho di'ak hodi apoia implementasaun Planu Estratéjiku Komunidade Ekonómika ASEAN nian 2026-2030 no kontribui ba realizasaun Vizaun Komunidade ASEAN nian 2045. Nia destaka mós nesesidade ba kolaborasaun kontinua entre Estadu-membru sira ASEAN nian no Parseiru Diálogu nian sira atu garante katak transporte sai nafatin motor xave ida ba integrasaun rejionál no kreximentu sustentável.

Partisipasaun Timor-Leste nia iha enkontru ne’e hanesan enkontru da-huluk hafoin iha loron 26 fulan otubru 2025, Timor-Leste ofisialmente sai membru asean. Antes ne’e Timor-Leste partisipa enkontru sira hanesan ne’e, hanesan observadór.

Delegasaun Timor-Leste kompostu Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Xefe Gabinete José da Costa, Diretór Jeral Transporte no Komunikasaun, Constantino Fereira Soares, Xefe Gabinete Planeamentu Polítika no Kooperasaun MTK, Fernando da Cruz, Sekretáriu Ezekutivu MTK, Adeodato Caetano de Jesus Asesór ANATL-EP, Sabino Henrique, noTekniku DNTT Agostinus Bruno Halle.

Ministru Manetelu iha nia entrevista ba jornalista RTTL hatete Iha enkontru ne’e  estadu membru ASEAN aprova dokumentu importante rua ne’ebé sei fó benefisiu mós ba Timor-Leste tanba Timor-Leste sai ona membru ASEAN.

“Agora iha dokumentu importante lubuk ida maibé ha’u temi buat rua, ida mak aprova planu Setoriál ba transporte nia 2026-2030 iha laran ne’e asuntu barak ko’alia kona-ba transporte ninia, reuniaun ohin mós aprova parseiru dokumentu ligadu ba parseiru dezenvolvimentu asean nia maka hanesan japaun, koreia no xina”dehan Ministru Manetelu iha nia entrevista ho jornalista RTTL.

Ministru Manetelu hatutan katak liuhosi aprovasau planu setorial ne'e Timor-Leste hetan formasaun nomos apoiu sira husi sekretariadu asean.

“Primeiru hanesan membru foun ita espera katak ita mós sei hetan benefisiu husi planu Setoriál sira ne’ebé  ohin ita aprova ASEAN 2026-2030 nomos programa husi parseiru dezenvlovimentu sira ita fó apresiaun ita espera katak ita sei aprezenta no ita sei hetan benefisiu husi aprovasaun dokumentu importante rua ne’e. ita nia adezaun ba iha ASEAN hanesan organizassaun rejional hanesan ASEAN nia dalaruma ita hare liu ba ida parte negativu deit maibé husi parte pozitivu sira ita nunka hare katak ita nia involvimentu ne’e iha benfisiu barak ba ita mak hanesan fomasaun sira ne’ebé mak durante ne’e ita nunka hetan husi parseiru dezenvolviemntu ASEAN nia agóra ba oin ita sei hetan benefiosiu husi treinamentu apoiu sira, ne’ebé sira fó liuhosi sekretariadu asean nia” Tenik Ministru Manetelu

Ministru Manetelu husu ba iha entidade hotu-hotu, polítiku, tekniku no setór privadu, tenki servisu hamutuk atu lori lori setór transportes bele ba oin. 

“Ha’u hakarak hato’o ha’u nia mensajen ba ema hotu laos de’it iha nivel polítiku deit, nivél tekniku sira, liu-liu reuniaun iha setór transportes nia espera katak timor-oan hotu-hotu ne’ebé involve an iha setór transporte nia tantu mai husi governu, setór privadu tenki servisu hamutuk ho nune’e bele dezenvolve di’ak liutan setór transporte tanba estadu no governu sei lahaluha hotu, bainhira ko’alia kona-ba transportes públiku ho partisipasaun setór privadu tantu setór aviasaun, marítima, Terrestre tenki hetan involvimentu husi setór privadu sira hanesan timor-oan tenki servisu hamutuk para oinsa mak atu lori setor transporte bele ba oin” dehan Ministru Manetelu.

Governante ne’e hatete Timor Leste sai hanesan membru ASEAN foun, Timor-Leste hahú dezenvolve liu-liu iha setór transportes nia ho maluk sira estadu membru ASEAN, espera nasaun membru sira bele fahe sira nia esperénsia ba Timor-Leste. Timor-Leste sei aprende husi sira nomos la’os deit husi ASEAN, kooperasan bilaterál entre nasaun estadu membru sira, Timor-Leste sei hetan benefisiu barak, iha reuniaun barak ne’ebé Timor-Leste sei partisipa espera katak sei hetan esperénsia, koñesimentu ho nune’e dezenvolve setór transportes, terreste, aereo, no maritima diak liutan. 

Le'e tan
null

Ministru Manetelu abertura Imo Member State Audit Scheme


Dili, 11 Novembru 2025 – Ministru Transporte no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu Segunda ohin abertura Aberuta Auditória IMO nia iha Timor-Leste. 

Ministru Manetelu hodi Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste nia naran, fó benvindu formál ba Ekipa Auditoria IMO nian no distintu partisipante sira hotu ba inísiu Auditoria Estadu Membru IMO nian iha Timor-Leste.

Eventu ne’e ida ne’e marka signifikativu ida iha Timor-Leste nia viajen nasionál atu hametin governasaun marítima, hasa’e seguransa no garante kumprimentu tomak ba Timor-Leste nia obrigasaun sira nu’udar Estadu-membru Organizasaun Marítima Internasionál. Nu’udar nasaun marítima joven ida, hala’o auditoria IMO ida-ne’e ba dala uluk iha Timor-Leste nia istória dezde independénsia, 

Timor-Leste reafirma ninia kompromisu metin atu dezenvolve enkuadramentu lejizlativu, administrativu, no operasionál sira ne’ebé nesesáriu atu garante seguransa, protesaun, no efisiénsia ba setór marítimu. Iha tinan hirak ikus ne’e, Timor-Leste foti pasu importante sira hodi hametin enkuadramentu legál nasionál liuhosi promulgasaun (in-aktmen) lejizlasaun xave sira, inklui Lei Rejistu Ró nian no Lei Inspesaun Ró nian

“Ami mós foti ona pasu sira atu hadi'a operasaun portuáriu sira, hametin administrasaun seguransa marítima, no hasa'e koordenasaun institusionál iha setór tomak. Maski nune'e (nunka-deles) ami rekoñese katak ami nia enkuadramentu lejislativu atuál seidauk inkorpora kompletamente obrigasaun hotu-hotu ne'ebé mosu (araisin) hosi konvensaun oioin IMO nian. Dezenvolvimentu tuir mai konjuntu komprensivu regulamentu suplementár ne’ebé ezije husi instrumentu sira IMO nian, sai nafatin (rimein) prioridade ida ba Governu”dehan Ministru Manetelu iha nia diskurus abertura auditoria estadu membru imo nian iha timor-leste. 

Eskema Auditoria ba Estadu Membru IMO (skem), oferese mekanizmu ida ne’ebé iha valór no objetivu, atu avalia efikásia husi Timor-Leste nia sistema nasionál sira, no atu identifika área sira ne’ebé presiza hadi’a liután (enhancement), Governu haree prosesu ida-ne’e, la’ós de’it (mereli) hanesan avaliasaun ida, maibé hanesan oportunidade ida atu konsolida progresu ne’ebé ita hetan ona, kapasidade institusionál ne’ebé kle’an liután, no aliña ami nia prátika sira besik liután ho padraun internasionál sira ne'ebé estabelese ona. Ba Ekipa Auditoria IMO nian.

Ministériu, ajénsia, no órgaun tékniku relevante sira hotu hetan ona instrusaun, atu fó sira-nia apoiu másimu (másimu), hodi fasilita auditoria ida ne’ebé komprensivu no efetivu. Ita-boot nia deskobrimentu sira (faindings) sei la hasoru ho defensivu, maibé ho determinasaun sinseru atu atua.

“Ami iha ne'e atu aprende, no ami fiar katak ita-boot nia matenek sei orienta ami ba hadi'a kumprimentu ho ezijénsia sira IMO nian. Hodi taka, ha’u hakarak hato’o Governu nia apresiasaun kle’an ba Organizasaun Marítima Internasionál ba nia kompromisu firme no parseria kontínua hodi hametin Timor-Leste nia kapasidade nu’udar Estadu-membru ne’ebé responsável. Ba partisipante hotu-hotu, ha'u dezeja ba ita-boot sira envolvimentu produtivu no klean durante auditoria ida-ne'e” Tenik Ministru Manetelu.

Auditória ida ne’e hodi ema hotu hakbesik ida ne’e hanesan ezersísiu ida, ida ne’e la’ós hanesan teste ida, maibé hanesan empreendimentu ida ho importánsia estratéjika, ne’ebé fó orientasaun, análize, no rekomendasaun esensiál sira ne’ebé sei reforsa Timor-Leste kapasidade institusionál no administrasaun marítima nasionál. Governu Timor-Leste iha kompromisu tomak atu rezolve deskobrimentu (faindings) hotu-hotu no implementa rekomendasaun sira ne’ebé Ekipa Auditoria hato’o. Ho komentáriu sira ne’e, ha’u iha onra atu deklara formalmente abertura ba Auditoria Estadu Membru IMO nian ba Timor-Leste

Le'e tan
null

Vise PM, MKAE, MTA Francisco Kalbuadi Lay Pronto Koopera Ho Governu Bainhira Ekipa Konjunta Hahú Konstruksaun AIPNL


Dili, 16 Novembru 2025 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu akompaña husi Prezidente Konsellu Administrasaun ANATL-EP, Vogal II Marco Vogal II° Servisu Aeroportuárius Marco Paulo dos Reis Faria de Sousa no Diretóra Unidade Estudu Planeamentu Infra-estrutura (UEPI), Eng. Antónia T. Corte-Real de Oliveira, Domingu horseik iha oras tuku 17:00 Loro-kraik tun direta hodi observa rai afeitadu ba Projetu Espansaun No Dezenvolvimentu Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Dili.

Alargamentu pista AIPNL sei fó impaktu ba rai, uma no ai-horis iha área Suku Madohi, aldeia Beto Tasi, Naroman, Anin Fuik, Loron matan no uma ida iha parte aldeia Terra Santa. Tamba presija halo alargamentu ba runway strip husi sentru pista (center line) 140m ba parte soul (south) no 140m ba parte norte (north).

kompensasaun ba rai, uma no ai-horis exekuta bazeia ba Resolução do Governo n.o 4.2022, 17 de Agosto.

Ho nune’e Ministru Manetelu tun direta hodi halo kordenasaun ho rai nain atuál Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, rai no uma ne’e lokaliza iha Aldeia Terra Santa, Suku Madohi, medida rai ne’e total hektares tolu.

Rai refere Ministériu Obras Públika halo tiha ona levantamentu dadus Iha tinan 2024 liu ba, ho nune’e Vise-PM Francisco Kalbuady Lay hatete bainhira governu hahú konstrusaun no sobu uma refere nia pronto koopera tanba ida ne’e planu governu nia atu halo aeroportu ida ne’ebé tuir padraun internasional tanba aeroportu nu’udar odomatan boot Timor-Leste nia.

Iha sorin seluk Ministru Manetelu husu ba Komisaun Konjunta Libertasaun Rai no Proprieridade Dezenvolvimentu No Espansaun Aeroportu Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Dili. kompostu husi Ministériu Transporte Komunikasaun,  Administrasaun Aeroportu no Navegasaun Aérea Timor-Leste, Empreza Públiku (ANATL, E.P), Sekretária Estadu Terras Propriedade

atu halo kordenasaun di’ak ho rai nain no Sei aprezenta BOQ  ba uma nain atúal Vise PM, karik aseita ona maka foin prosesa ba prosesu pagamentu Kona-ba ba demobilizasaun, sei akontese iha fim 2025 ou inisiu 2026. aleinde nemos Ministru Manetelu agradese ba V-PM nia kolaborasaun no kooperasaun, hodi kontribui ba iha projetu dezenvolvimentu no espansaun Aeroportu Internasional Internasional Prezidente Nicolau Lobato Comoro Dili. 

 

 

 

 


 

Le'e tan