
Timor-Leste Partisipa Enkontru Ministru Dijitál ASEAN Ba-Da nee iha Han Noi Viet Nam
Viet Nam, 15 Janeiru 2026 – Ministru Transportes no Komunikasaun, Eng. Miguel Marques Gonçalves Manetelu partisipa Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 (6th ASEAN Digital Ministers’ Meeting – ADGMIN) iha Ha Noi, Viet Name, husi loron 12 to'o 16 Janeiru 2026. Ho Tema: "ASEAN Adaptativu: Husi Konektividade Infraestrutura ba Konektividade Intelijente."
Enkontru Ministru Digitál ASEAN ba dala 6 (6th ASEAN Digital Ministers’ Meeting – ADGMIN) abertura hosi Primeiru-Ministru Viet Nam, Pham Minh Chinh no Sekretáriu Jerál ASEAN, Sekretáriu Jerál ASEAN Dr. Kao Kim Hourn Sekretáriu.
Primeiru-Ministru Viet Nam, Pham Minh Chinh fó benvindu ba Ministru sira ASEAN nian, delegadu internasionál sira, no reprezentante sira hosi komunidade emprezariál teknolojia nian ne'ebé tuir Enkontru Ministru Dijitál sira ASEAN nian ba dala 6 - ADGMIN 6 iha Hanoi.
Iha enkontru ne'e Timor-Leste nu'udar Estadu-membru foun liu ASEAN nian, ida-ne'e hanesan partisipasaun dahuluk iha Enkontru Ministru Dijitál sira ASEAN nian, Ida-ne'e reflete Timor-Leste nia kompromisu atu integra no atu kontribui ho signifikativu ba—ASEAN nia futuru dijitál.
Tema husi enkontru ida-ne'e, “ASEAN Adapta: Husi Konetividade Infraestrutura ba Konetividade Intelektuál,” ko'alia diretamente ba momentu ne'ebé ASEAN iha. ASEAN serbisu maka'as ona atu harii fundasaun fíziku sira konetividade nian. Agora ASEAN tama iha faze foun ida—ida ne'ebé dadus, intelijénsia, no intelijénsia artifisiál sei define kreximentu ekonómiku, servisu públiku sira, no kompetitividade nasionál. Iha kontestu ida-ne'e, AI la'ós de'it teknolojia ida; ida-ne'e maka fasilitadór estratéjiku ida ba vizaun ASEAN nian tuir Vizaun Komunidade ASEAN 2045 nian.
“Timor-Leste hamriik iha momentu krítiku ida entre dezenvolvimentu fundamentál no ambisaun prontu ba futuru. Ho orientasaun hosi ami nia Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no ami nia polítika dijitál nasionál sira, ami harii hela pilár esensiál sira hosi ami nia ekosistema dijitál: habelar konetividade banda larga, hametin instituisaun sibernétika sira, no dezenvolve enkuadramentu sira protesaun dadus no governasaun dijitál nian. Hirak-ne'e maka bloku konstrusaun nesesáriu sira atu partisipa ho seguru no fiar-an iha ekonomia dijitál”dehan Ministru Manetelu.
“Iha tempu hanesan, ami iha konxiénsia maka'as katak teknolojia avansadu sira la'ós de'it lori oportunidade, maibé mós risku. Estratéjia Kooperasaun Siberseguransa ASEAN 2026–2030 rekoñese ho loloos katak IA, automasaun, no teknolojia emerjente sira transforma hela paizajen ameasa nian. Sira permite forma foun sira hosi krime sibernétiku, dezinformasaun, no fraude, no sira tau presaun ne'ebé aumenta ba fundasaun kriptográfika no konfiansa hosi ita-nia sistema dijitál sira”afirma Ministru Manetelu.
Governante nemos rekoñese katak Ba ekonomia dijitál ne’ebé joven no ki’ik hanesan Timor-Leste, risku sira ne’e la’ós teóriku. Kustu sira atu harii sistema siberseguransa ne'ebé reziliente, governasaun dadus soberanu, no enkuadramentu sira IA nian ne'ebé fiar-an maka signifikativu, no lahó asaun koletiva, sira bele habelar lakuna entre sira ne'ebé bele hetan benefísiu tomak hosi IA no sira ne'ebé labele. Ita-nia esforsu sira atu taka divizaun dijitál tenke koresponde ho determinasaun hanesan atu prevene "divizaun intelijénsia" ne'ebé mosu.
Timor-Leste simu Deklarasaun kona-ba Estabelesimentu Rede Seguransa AI ASEAN nian, ka ASEAN AI SAFE. Inisiativa ida-ne'e reflete espíritu loloos sentralidade ASEAN nian no serbisu hamutuk atu asegura katak IA iha ita-nia rejiaun seguru, konfiável, no aliña ho ita-nia valór sira ne'ebé fahe. Plataforma rejionál ida ba fahe koñesimentu, peskiza konjunta, no kapasitasaun iha seguransa IA nian sei sai indispensavel ba nasaun sira iha faze hotu-hotu dezenvolvimentu dijitál nian.
“Ami mós valoriza maka'as operasionalizasaun hosi CERT Rejionál ASEAN nian no kuadru komprensivu hosi Estratéjia Kooperasaun Siberseguransa ASEAN nian 2026–2030. Mekanizmu sira-ne'e la'ós de'it fornese diresaun polítika, maibé apoiu prátiku—liuhosi fahe informasaun kona-ba ameasa, treinu sibernétiku konjuntu, no harii kapasidade ne'ebé alvu. Ba Timor-Leste, ida ne’e signifika ita-nia reziliénsia nasionál sei hametin liuhosi solidariedade rejionál”tenik Ministru Manetelu.
Ho espíritu ida-ne’e, Timor-Leste kompromete atu sai membru ida ne’ebé ativu no konstrutivu ba komunidade dijitál ASEAN nian. Timor-Leste prontu atu aprende, atu partisipa, no atu aliña Timor-Leste nia polítika nasionál sira ho padraun rejionál sira. Ami sei envolve tomak iha ASEAN AI SAFE, ASEAN Regional CERT, no inisiativa barak ba harii kapasidade iha ACCS nia okos, inklui sira ne'ebé lidera hosi AJCCBC no ASCCE.
Timor-Leste prontu atu la’o iha dalan ida ne’e hamutuk ho imi hotu. Hamutuk, mai ita asegura katak ASEAN la'ós de'it adapta ba era AI nian, maibé forma ida-ne'e—atu nune'e ita-nia futuru dijitál seguru, inkluzivu, no prósperu ba ita-nia povu hotu.







